3-12-166/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-166 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Kristian Kala kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 1460 eurot Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kristian Kala Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. juuli 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. oktoober 2011 esitas Kristian Kala Tartu Vanglale taotluse kahju 836 eurot hüvitamiseks, kuna vangla ei ole täitnud tema individuaalses täitmiskavas (ITK) seatud eesmärke ehk ei kindlustanud teda tööga.
6. detsembri 2011 Tartu Vangla otsusega nr 3-30/321-1 jäeti taotlus rahuldamata.
7. 26.jaanuaril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Kristian Kala kaebus Tartu Vangla
8. detsembri 2011 otsuse nr 3-30/321-1 õigusvastaseks tunnistamiseks, materiaalse kahju kogusummas 1460 eurot (alampalk viie kuu ulatuses) ning solvamise eest tekitatud moraalse kahju kogusummas 100 eurot hüvitamiseks. 1
9. veebruari 2012 määruses tõlgendas kohus K.Kala kaebust varalise kahju summas 1460 eurot ja mittevaralise kahju summas 100 eurot hüvitamise kaebusena, lugedes Tartu Vangla 28.12.2011 otsuse nr 3-30/321-1 õigusvastaseks tunnistamise nõude hõlmatuks kahju hüvitamise nõudega. Sama määrusega tagastas kohus K. Kalale kaebuse osas, millega taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. K.Kala kaebuse osalise tagastamise määrust ei vaidlustanud. Kaebuse põhjendused
10. Kaebaja märgib, et 06.05.2011 koostas Tartu Vangla kaebajale individuaalse täitmiskava (ITK), milles üheks oluliseks planeeritud tegevuseks ehk kohustuseks oli tööharjumuse säilitamise eesmärgil osaleda tööhõives ja töötada. Kuna Tartu Vangla ei võimaldanud mais, juunis ning oktoobris 2011 kaebajal tööhõives osaleda, ei saanud ta täita töökohustust tööharjumuse säilitamise eesmärgil ja ennast materiaalselt ära majandada, seega on talle tekitatud materiaalset kahju. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla otsus õigusvastaseks, välja mõista Tartu Vanglalt materiaalne kahju kogusummas 1460 eurot, s.o alampalk viie kuu ulatuses. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et nõude aluseks on võetud alampalga määr 292 eurot
11. 10.2011 seisuga ning et vaidemenetluses oli kahjunõue esitatud 2011.a mai, juuni ja oktoobri eest, kuid kohtule esitatud kaebusele on lisandunud veel kahjunõue novembri ja detsembri osas. Vastustaja vastuväited
12. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Riigikohus on oma 11.11.2008 määruses nr 3-3-1-68-08 märkinud, et halduskohus saab kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse läbi vaadata ainult osas, milles kinnipeetav isik on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. K.Kala esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale 31.10.2011 ning seega saab halduskohus vaadata kahju hüvitamise nõuet läbi ainult osas, mis jääb 31.10.2011 eelnevasse perioodi. Kuigi Riigikohus on märkinud et taotletava kahjuhüvitise summa suurendamine ei ole kahjunõude aluse muutmine, on vastustaja arvates käesoleval juhul kahju nõude summa suurenemine halduskohtus toimunud ainult seetõttu, et K. Kala märgib kohtukaebuses kahju tekkimise ajaks ka aja, mis jääb peale vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamist, mille osas aga temal kohtuslik kohtueelne menetlus läbimata.
13. Kaebaja oli 29.06.2011 käskkirjaga nr 1-4/1679 määratud tööle Tartu Vangla majandustöödele alates 30.06.-30.09.2011.a., mida on kaebaja ka ise tunnistanud. Seega on temale ITK kehtivuse ajal võimaldatud tööharjumuse säilitamise eesmärgil töötamine ning vangla ei ole selleks takistusi teinud. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda töötamist ja kindlat tasu selle eest. Kohtu põhjendused ja otsus
14. Kristian Kala taotleb varalise kahju hüvitamist põhjusel, et Tartu Vanglas ei võimaldatud temal täita ITK-s ettenähtud tegevust, so osaleda tööharjumuse säilitamise eesmärgil tööhõives, mistõttu ei olnud temal võimalik teenida enda ülalpidamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. 2
15. Tartu Vanglale esitas K.Kala taotluse kahju hüvitamiseks 31.10.2011, taotledes kahju summas 836 eurot hüvitamist 2011 aasta mai, juuni ning oktoobrikuu eest, millal teda tööle ei rakendatud ja töötasu ei makstud. Kohtule esitatud kaebuses taotleb K.Kala kahju summas 1460 eurot väljamõistmist Tartu Vanglalt lisaks eelnevale ka kuude november ja detsember 2011 eest. Kohus nõustub siin vastustaja poolt välja toodud seisukohaga, et kahju hüvitamise nõue 2011 novembri ja detsembrikuu osas ei ole lubatav, kuna selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Antud juhul ei ole tegemist ainult kahju summa muutmisega. Kohus saab kahju hüvitamise kaebust läbi vaadata ainult osas, milles on läbitud kohtueelne kord, ehk mille ulatuses on esitatud kahju hüvitamise taotlus vanglale.
16. Vangistusseaduse § 16 lg 1 p 6 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluv karistusaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette muuhulgas kinnipeetava tegevused vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kinnitatud “Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Määrus) § 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Vastustaja on viidanud Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2011otsusele nr 3-09-2859, milles ringkonnakohus on märkinud, et tulenevalt Määruse § 1 lg 1 ei ole kinnipeetava ITK haldusakt, sest programmilise ja soovitusliku iseloomu tõttu puudub ITK-s sätestatul regulatiivsus ning et täitmiskava ühelgi sättel ei ole vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Seega on kaebajale koostatud ITK märgitud tegevused programmilise iseloomuga, sisaldades abinõusid kinnipeetava ümberkasvatamiseks. Nii on ka kaebaja suhtes 06.05.2011 koostatud ITK-s ühe tegevusena riskide maandamiseks märgitud tööharjumuse säilitamine eesmärgil osaleda tööhõives (tlk.8).
17. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli Tartu Vangla direktori 29.06.2011 käskkirjaga määratud majandustöödele abitöölise ametikohale 30.06.2011 kuni 30.09.
18. Seega on vastustaja poolt 2011 aastal kolme kuu jooksul tagatud kaebaja tööhõives osalemine. Vaidlusaluses kaebajale koostatud ITK-s ei ole märgitud, et kinnipeetavat kindlustatakse pidevalt tööga ega pole määratud perioodi, mille jooksul peaks vangla kindlustama tema töötamise.
19. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ja oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral majandustöödele. Seega ei sea vangistusseadus kinnipeetava tööga kindlustamise sõltuvusse ITK-st ega selles märgitud eesmärkidest. Vanglal puudub kohustus kindlustada kinnipeetav igal juhul ja igapäevaselt tööga, seda tehakse vastavalt võimalusele, tulenedes seejuures vangla igapäevastest vajadustest. Seejuures tuleb märkida, et kinnipeetava töökohustus ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetaval puudub lepingusõlmimise vabadus. Tööseaduse sätteid kohaldatakse ainult kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda enda tööga kindlustamist ning palga saamist riigis üldiselt kehtestatud alampalga ulatuses. Kinnipeetava töötasu arvestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 3 28.11.2008 määrusega nr 382 kinnitatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“, mille § 2 lõike kohaselt täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus.
20. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lõike 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, lisaks käesolevale seadusele eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei ole rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Nagu eelpool märgitud, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda tööga alalist või tema enda poolt soovitud kuude osas kindlustamist, samuti puudus õigus nõuda selle aja eest saamata jäänud töötasu maksmist, ning et sellist õigust ei anna ka kinnipeetavale koostatud ITK. Seega ei ole vastustaja poolt kaebaja poolt märgitud kuudel tööga mittekindlustamise ja saamata jäänud töötasu näol kahju tekitatud, mistõttu jääb K.Kala kaebus rahuldamata. Eda Muts kohtunik 4