← Eesti

2-07-34879/138

Obsah (5)§ 14§ 20§ 18§ 19§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-34879 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21

) § 19 lg 2 p 3 alusel, sest kinnistu on tervikuna omandatud kostja lahusvara arvel. Kõnealune kinnistu soetati kostjale lahusvarana kuulunud ja xxxxxxxxxx asuva korteriomandi müügist saadud raha arvel. xxxxxx kinnistu on kostja lahusvara, sest selle on kostja omandanud enne poolte abielusuhete algust. Hageja seisukohad kinnistul oleva elamu remondist on ekslikud ja tõendamata. Kinnistul teostasid töid poolte sugulased ja tuttavad. Pandi uued tapeedid ja seinakapid vanade asemele, mis ei suurendanud kinnistu väärtust. Remont ei saanud valmis, mistõttu kinnistu väärtus hoopiski kahanes. Ekspert on hinnanud kinnistule tehtud parenduste väärtuseks 480 000 krooni. Ekspert on arvesse võtnud ka need parendused, mis on tehtud pärast poolte abieluliste suhete lõppemist. Sellisel juhul on aastas tehtud parenduste väärtus 53 300 krooni ja ühes kuus ca 4440 krooni. See on mõistlik kulu, mida elamu ja kinnistu kasutaja peab tegema eluaseme korrashoiuks ja säilimiseks. Samas on ekspert leidnud, et xxxxxxxxx kinnistu väärtus võis kõnealuste tööde tõttu suureneda ca 10 %. Selline kinnistu väärtuse muutumine ei ole oluline

§ 14lg 2 tähenduses.

Järelikult oli xxxxx kinnistu poolte abieluliste suhete lõppemise ajal kostja lahusvara ja puudub alus selle või selle osa ühisvaraks lugemiseks. Hageja on leidnud, et ühisvarasse kuuluvad 90 000 USD, mille pooled nende ühisel otsusel ebaedukalt abielu ajal investeerisid. Vaidlust ei ole selles, et 90 000 USD on välja makstud abielu ajal ja et praktiliselt puuduvad võimalused summa tagasisaamiseks või selle 3 arvel mõne muu kohustuse täitmise nõudmiseks. Kuna pooltel ei olnud abielusuhete lõppemise seisuga nimetatud summat, ei saa seda jagada. Hageja on nimetanud ühisvara esemetena arve nr. 70536 alusel 05.11.2007 tasutud perekonna ühisvahendite arvelt 104 404,00 krooni, J J 20 500 krooni, S K 20 000 krooni, M M 2250 krooni ja V V 5000 krooni. Hageja ei viita ühelegi tõendile, millega ta võiks tõendada oma väiteid, et ühisvarasse niisugused esemed, nõuded või kohustused kuuluvad. V V kandis kostja 5000 krooni oma lahusvarast toetusena kui kauaegsele töötajale. Hageja nimetab ühisvara esemena ED and MAN Direct aktsiaid. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et pooltele nimetatud äriühingu aktsiad kuuluks ja kostjale ei ole teada nimetatud ühingu aktsiate omamine. Kostja möönab, et poolte abielu ajal investeerisid pooled ühisel otsusel ED and MAN Direct nimelisse fondi, kuid investeeringu jääk abielusuhete lõppemise seisuga on kostja teadmist mööda väärtusetu. Pooltele kuulunud sõiduauto on liisinguandja võõrandanud, millega ühtlasi kaeti poolte võlgnevus ja lepingu lõpetamisest tulenevad kulud. Pärast abielusuhete katkemist tuli pooltel tasuda liisingulepingu alusel 100 725,17 krooni, millest kostja tasus 66 235,01 krooni ja hageja 34 490,16 krooni. Lisaks kandis kostja kulusid seoses sõiduki kindlustamise ja seisukorra parandamisega. Õiglane ja mõistlik on jagada kõnealune varaese (kohustus ehk negatiivne varaese) sel viisil, et kummagi poole kanda jääb juba tema poolt tasutud kohustuse osa. Kostja ja Loodesystem OÜ sõlmisid 16.07.2007 lepingu, mille esemeks olid ehitustööd kostjale elamu rajamisel Kaharsöödi II kinnistul. Leping sõlmiti pärast poolte abieluliste suhete lõppemist, samuti tegi kostja sooritused lepingu täitmiseks pärast abieluliste suhete lõppemist oma lahusvara arvel. Leping on täidetud, st maja xxxxxxx aadressil on rajatud, aga sellel puutub seos hageja ja kostja ühisvaraga. Menetluse edasine käik Harju Maakohtu 28.02.2008 osaotsusega poolte abielu lahutati. 30.05.2008 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset ja määrati kohtumeentluse ajaks E M L elukohaks T L elukoht. Harju Maakohtu 01.03.2010 määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss lapsele elatise tasumiseks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning määras:
  2. Jagada T Lle poolte ühisvarast: Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu parendused 240 000 krooni, xxxxxxxxx asuva korteri liisinglepingu alusel tasutud laen summas 23 167,35 krooni ja Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu hinnast 114 700 krooni ning Nordea Bank ja poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 269 489,21 krooni, kogusummas 108 378, 14 krooni.
  3. Jätta hagi rahuldamata ENZOKA TRADING tasutud 90 000 USD, OÜ-le Loodesystem tasutud 250 904 krooni, V V tasutud 5000 krooni, AS Hansa Liising Eesti ja H L vahel sõlmitud sõiduauto liisinglepingust tuleneva nõudeõiguse 94 048 krooni ning köögimööbli 21 000 krooni jagamise osas.
  4. Välja mõista H Llt enamsaadu ühisvara arvelt 108 378,14 krooni T L kasuks.
  5. Jätta hagi rahuldamata 1 566 674,86 krooni väljamõistmise osas.
  6. Jätta vastuhagi rahuldamata.
  7. Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2008 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta E M L elukoha määramiseks.
  8. Võtta vastu T L loobumine vallasasjade, välja arvatud köögikomplekti hinnaga 21 000 krooni, M M tasutud 20 500 krooni, J J tasutud 2250 krooni ja S K tasutud 20 000 4 krooni, OÜ-le Loodesystem tasutud 104 404 krooni, grillmaja, OÜ STARLEVEL osa ja 20 000 £ jagamiseks ning Kaharsöödi II kinnistu kaheks kinnistuks jagamise nõusoleku andmise kohustamiseks.
  9. Lõpetada menetlus T L hagis H L vastu vallasasjade, välja arvatud köögikomplekti hinnaga 21 000 krooni, M M tasutud 20 500 krooni, J J tasutud 2250 krooni, S K tasutud 20 000 krooni, OÜ-le Loodesystem tasutud 104 404 krooni, grillmaja, OÜ STARLEVEL osa ja 20 000 £ jagamiseks ning Kaharsöödi II kinnistu kaheks kinnistuks jagamise nõusoleku andmise kohustamiseks.
  10. Menetluskulud jätta T L kanda 96,2% ulatuses ja H L kanda 3,8% ulatuses.
  11. Välja mõista T Llt riigilõiv 65 302 krooni ja H Llt riigilõiv 2698 krooni Eesti Vabariigi kasuks.
  12. Vastuhagi menetluskulud jätta H L kanda. Poolte vahel oli vaidlus ühisvara koosseisu ja jagamise viisi üle. Poolte vahel oli vaidlus selles, millal lõppesid poolte abielusuhted. Kohus hinnanud poolte vande all antud seletusi, tunnistajate ütlusi ja tõendeid, leidis, et poolte abielusuhted lõppesid 14.07.2007, kuna hageja kinnitas, et sellel päeval kostja teda peksis ja ta pidi pöörduma traumapunkti. Ebausaldusväärne on hageja väide, et ta ei mäleta, kas abielusuhted olid lõppenud kui kostja tasus hageja arvelduskontole lapse ülalpidamiseks elatist alates 20.07.
  13. Tunnistajate B J ja J R ütlustega on leidnud kinnitust, et pooled käisid varem koos reisimas. Kostja vande all antud seletusega on tõendatud, et ta oli üksinda reisil - augustis 2007 Kreetal, novembris Austraalias, detsembris Tais, septembris oli hageja üksinda kolm nädalat Londonis. Asjaolu, et pooled esitasid aastatel 2001-2006 Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ühiselt ei kinnita, et abielusuhted kestsid pärast 14.07.
  14. Hageja möönis, et hagi esitamisega lootis ta suhete paranemist. Vastavalt

§ 14lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vara on Ts

ÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. Ühisvarast tuleb välja arvata köögimööbli komplekt hinnaga 21 000 krooni kuna K. Konstruktor OÜ 03.07.2007 tellimusest nähtub, et kaup kuulub K. Konstruktor OÜ-le kuni arve lõpliku tasumiseni (II kd lk 117). Hageja ei ole tõendanud kauba eest tasumist. Seega puudub pooltel omandiõigus köögimööblile ega kuulu seetõttu ühisvara koosseisu. OÜ-le Loodesystem tasutud summad 250 904 krooni on kostja lahusvara, kuna kostja on sõlminud 16.07.2007 OÜ-ga Loodesystem lepingu pärast abielusuhete lõppemist (VI kd lk 19-22).

§ 20

lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga.

§ 18

lg-st 2 tulenevalt määratakse kohustuse suurus kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et Nordea Bank ja pooled sõlmisid 24.03.2004 laenulepingu summas 57 520 eurot Kaharsöödi II elamu ehitamiseks. Laenu said pooled järgmiselt: esimese laenuosa 19 173 eurot 01.04.2004 ja teise osa 25 500 eurot 04.06.2004 (I kd lk 33-43, 200, VI kd lk 15). 19.11.2008 kostjale antud laen summas 12 757 eurot ei oma puutumust käesoleva vaidlusega, kuna selleks ajaks oli poolte abielu lahutatud. Nordea Bank tõendiga on tuvastatud, et seisuga 14.07.2007 oli laenulepingu tagastamata põhiosa jääk 34 447 eurot (VI kd lk 15). Seega on poolte kohustus seisuga 14.07.2007 Nordea Bank ees 34 447 eurot (538 978,43 krooni). Hageja väide, et ta ei teadnud, kuhu kostja raha pani, on ebatõenäoline, kuna hageja esitas hagiavaldusega ka kirjad Politseist ja Prokuratuurist. Asjaolu, et kostja investeeris 90 000 USD ENZOKA TRADING ei kinnita, et hageja ei teadnud nimetatud tehingust, mis kahjustas perekonna huve. Kostja kinnitas, et esialgselt sai perekond tagasi 10 000 USD. 5 Põhja Politseiprefektuuri 02.09.2004 kirjast kostjale nähtub, et kostja on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, kuna avaldusest järeldub, et kuritegu (kelmus) pandi toime Šveitsis Zürichi linnas (I kd lk 13). Riigiprokuratuuri 13.09.2004 kirjaga on tuvastatud, et on alustatud kriminaalmenetlust ajavahemikul 06.05 - 08.07.2004 kostjalt petetud Küprosel registreeritud ja Šveitsis Zürichis tegutseva ettevõtte ENZOKA TRADING esindajate poolt 90 000 USD osas (I kd lk 107). Hageja kinnitas 18.02.2008 eelistungil, et kostja tegi laenulepinguid ühe miljoni krooni ulatuses, laenas hageja vennalt, äriühingust, pangast. Küll aga suurema osa saadud laenurahast investeerisid pooled ebasoodsalt ja kaotasid. Eeltoodu tõendab, et poolte väär investeering ENZOKA TRADING aktsiatesse on abielu ajal kulutatud vahendid ja seega seda raha ei ole jagada abielusuhete lõppemise ajal. Lisaks ei ole hageja esitanud vastuväiteid kostja väitele, et osa saadud rahast kulus igapäevaseks elamiseks, sest poolte väljaminekud ületasid igakuised sissetulekuid. V V maksis hageja 18.09.2007 toetust silmaoperatsiooniks 5000 krooni oma lahusvara arvelt. Nimetatu ei kuulu poolte ühisvarasse. 08.07.2005 AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud müügilepinguga ostis kostja järelmaksuga sõiduauto xxxxxxxx, mille kasutajaks olid pooled (I kd lk 18-32). Vaidlust ei ole selles, et kostja on alates 2007. juulist, st pärast poolte abielusuhete lõppemist tasunud liisinguandjale liisingumakseid 66 235,01 krooni, sh viiviseid 59,87 krooni. Hageja võttis kohtuistungil õigeks, et ta on tasunud pärast abielusuhete lõppemist liisingumakseid 25 939,62 krooni. Liisinguandja võõrandas liisingulepingu sõiduauto, mille arvelt kostja tegi liisinguandja kontole sissemakse summas 37 548,05 krooni ja millega liisinguandja kattis poolte ülejäänud võlgnevuse ja lepingu lõpetamisest tulenevad kulud. Swedbank AS-i 01.09.2010 tõendiga on tuvastatud, et lepingu nr 0105218L põhiosa jääk oli 14.07.2007 seisuga oli 104 930 krooni ning leping lõpetati 19.07.2010 (VI kd lk 36-41). Seega ühisvara hulka võib lugeda sõiduauto väärtuse 94 048,02 krooni. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et sõiduauto jäi kostjale, mistõttu on kostja kohustus maksta hagejale enamsaadud vara arvelt hüvitist summas 47 024,01 krooni. Õiglane ja mõistlik on jätta sõiduauto (kohustus ehk negatiivne varaese) sellisel viisil, et kummagi poole kanda jääb juba tema poolt tasutud kohustuse osa.

§ 14

lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr xxxxxx on kantud 06.09.1999 kostjale lahusvarana kuuluv kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxx. Pooled vaidlesid abielu ajal kinnistule tehtud ehitusremondi tööde üle, mis tõstsid kinnistu väärtust. 26.07.2010 eksperdiarvamusega on tõendatud, et vaidlusalusele kinnistule on tehtud parendustöid abielu ajal summas 480 000 krooni (V kd). Seega on kostjale kuuluva lahusvara väärtus tõusnud 480 000 krooni võrra, mis tuleb arvata ühisvara koosseisu. Üldjuhul loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks (

§ 19lg 1).

Kohus võib ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda muu hulgas juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel (

§ 19lg 2 p 3).

Pooled vaidlesid selle üle, kas Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr 4515402 kantud 11.10.2002 Kaharsöödi II on ostetud kostja lahusvara arvel. H L ning V Š ja S S-Š vahel 25.02.2002 sõlmitud korteri müügilepinguga on tuvastatud, et kostjale kuulus lahusvarana Paldiski mnt 227B-3 Tallinnas asuv korter ja müüdi hinnaga 790 000 krooni, millest kanti 211 274,12 krooni lepingu lõpetamiseks AS-ile Sampo Pank ja 578 725,88 kostjale (I kd lk 128-139). Kinnisvara Finantseerimise AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 455 nähtuvalt on kostja tasunud laenu ajavahemikul veebruar – juuli 2002 kogusummas 24 922,20 krooni (I kd lk 201). Kostja kinnitab, et abielu ajal on tasutud tema lahusvarana xxxxxxxxxxxx soetatud korteriomandi laenumakseid summas 46 334,70 krooni. 6 Seega tuleb abielu ajal tasutud xxxxxxxxxx korteriomandi liisinglepingust tulenev kostja laen summas 46 334,70 krooni arvestada ühisvarasse. Kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel, võib kohus ühisvara jagades

§ 19lg 2 p 4 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda.

Viidatud sätte järgi tuleb abikaasale hüvitada teise abikaasa lahusvara väärtuse tõus juhul, kui see on toimunud ühe abikaasa panuse arvel. Seetõttu tuleb ühisvara jagamisel kalduda

§ 19

lg 2 p 4 alusel kõrvale abikaasade osade võrdsusest vastavalt sellele, kui suur on abikaasa osa teise abikaasa lahusvara väärtusest. 12.08.2002 sõlmitud kinnistute müügilepinguga on tõendatud, et kostja ostis Kaharsöödi II kinnistu hinnaga 250 000 krooni (I kd lk 140-151). Hageja tõendas tuludeklaratsioonidega, et poolte ühised sissetulekud olid suurusjärgus 55 000 - 230 000 krooni aastas pärast tulumaksu mahaarvamist. Samas möönis hageja, et poolte kulutused igapäevasele elule olid märkimisväärselt suuremad kuni 520 000 krooni aastas. Hageja ei ole tõendanud, et ta panustas oma lahusvaraga Kaharsöödi II kinnistu soetamisel või et kinnistu omandati poolte mingite muude rahaliste vahendite arvel. Pooltel ei saanud olla 2002 augustis Kaharsöödi II kinnistu soetamise ajal vaba raha kinnistu ostuhinna tasumiseks, vaid otse vastupidi kostja varasema lahusvara müügist saadud raha tuli ülejäänud osas kasutada perekonna ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte ühisvara jagamisel arvestada asjaoluga, et poolte ühisvara hulka kuuluv Kaharsöödi II kinnistu on ostetud kostja lahusvaraks olnud xxxxxxxxxx asuva korteriomandi müügist saadud raha arvel. Küll aga tasusid pooled abielu ajal xxxxxxxxx asuva korteriomandi laenumakseid summas 46 334,70 krooni, mis moodustab Kaharsöödi II kinnistu ostuhinnast 18,5%. 17.11.2010 eksperdiarvamusega on tõendatud, et Kaharsöödi II kinnistu koguväärtuseks on 2 480 000 krooni (xxxxxxxxx hoonestatud kujul). Vaidlus puudus poolte vahel, et Kaharsöödi II kinnistule oli hagi esitamisel rajatud vundament. Seega on kogu hoonestus on rajatud pärast poolte abielusuhete lõppemist, st kostja lahusvara arvel. Seega Kaharsöödi II kinnistu jagamisel tuleb kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale 81,5% s.o 2 365 300 krooni ulatuses kostja kasuks, sest selles ulatuses on ühisvara omandatud kostja lahusvara arvel. Seega tuleb Kaharsöödi II kinnistu arvelt jagada hagejale 2 480 000 – 2 365 300 = 114 700 krooni.

§ 20

lg 2 kohaselt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hageja väitel ei võetud laenu perekonna huvides. Samas hageja oli teadlik pangalaenudest ja investeeringutest. Hageja nõusolekuta ei saanud kostja võtta ühtegi laenu. Seega on poolte kohustus seisuga 14.07.2007 Nordea Bank ees on 34 447 eurot ehk 538 978,43 krooni, millest pool moodustab 269 489,21 krooni. Võttes arvesse eeltoodut moodustab poolte ühisvara abielusuhete lõppemise seisuga: laenulepingust tulenev kohustus 538 978,43 krooni, xxxxxx asuvale kinnistule tehtud parendused summas 480 000 krooni, kostja tasutud xxxxxxxx asuva korteri liisinglepingust tulenev laen summas 46 334,70 krooni, Kaharsöödi II kinnistu jagamisel tuleb kalduda kõrvale 81,5% kostja kasuks 2 365 300 krooni. Hagejale tuleb ühisvarast jagada xxxxx asuvale kinnistule tehtud parendused summas 480 000 : 2 = 240 000 krooni, xxxxxxx asuva korteri liisinglepingu alusel tasutud laen summas 46 334,70 : 2 = 23 167,35 krooni ja Kaharsöödi II kinnistu hinnast 2 480 000 - 2 365 300 = 114 700 krooni. Laenulepingust tulenev kohustus 538 978,43: 2 = 269 489,21 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada enamsaadu arvel hagejale 240 000 + 23 167,35 + 114 700 – 269 489,21 = 108 378,14 krooni.

§ 116

lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 116

lg 2 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Tulenevalt eestkosteasutuste ja 7 lapse esindaja arvamusest ning lapse soovist elada koos hagejaga tuleb jätta kostja vastuhagi rahuldamata. T L apellatsioonkaebus T L palub:

  1. Lugeda poolte ühisvaraks sõiduautole tehtud kulutused summas 94 048 krooni, köögimööbel maksumusega 21 000 krooni, Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistule (xxx) tehtud parendused summas 480 000 krooni, Kaharsöödi II kinnistu maksumusega 2 480 000 krooni, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr. xxxxxxx ja omab katastritunnust 72701:002:1515 suurusega 5902 m2, asukohaga xxxxxxxxx
  2. Kaharsöödi II kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr. xxxxxxxx ja omab katastritunnust 72701:002:1516 suurusega 4519 m2, asukohaga xxxxxxxxxxx.
  3. Tühistada osaliselt maakohtu otsus ja saata asi tühistatud ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhul, kui kohus ei saada asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, siis tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta H L ainuvaldusse Kaharsöödi II kinnistu maksumusega 2 480 000 krooni, ENZOKA TRADING tasutud 90 000 USD (981 000 krooni), sõiduauto xxxxxxxxxx (109 000 krooni) suurune investeering, ED and MAN Direct aktsiad, Loodesystem OÜ-le tasutud 250 904 krooni, V V tasutud 5000 krooni, xxxxx kinnistule tehtud parendused summas 240
  4. Laenulepingust nr. 09320112901 tulenev kohustus seisuga 20.12.2007 aasta summas 33 072 eurot (517 464,35 krooni).
  5. Lugeda H L poolt mitte perekonna huvides tehtud maksed ENZOKA TRADING tasutud 90 000 USD, Loodesystem OÜ-le tasutud 250 904 krooni, ED and MAN Direct ostetud aktsiad, 10 000 USD investeering, V V tasutud 5000 krooni.
  6. Lugeda poolte abieluliste suhete lõppemise ajaks 11.12.
  8. Enamsaadud vara arvelt mõista H Llt T L kasuks välja 1 764344,51 kooni: 5.1.Kaharsöödi II kinnistu eest 793 868,50 krooni 5.
  9. Sõiduauto eest tasutud summa 47 024,01 krooni 5.
  10. OÜ Loodesystem tasutud summa 125 452 krooni 5.
  11. Köögimööbel 10 500 krooni 5.
  12. 5000 USD e 54500 krooni, mida hageja peab ED and MAN Direct aktsiate ostuks kulutatud summaks juhul, kui kostja ei tõenda vastupidist. 5.
  13. 240 000 Adra 50 kinnistule tehtud parendused 5.
  14. 45 000 USD e 490 500 krooni 5.
  15. V V tasutud raha 2500 krooni
  16. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on asunud väärale seisukohale, kui leidis, et poolte abielulised suhted lõppesid 14.07.
  17. Kohtule esitatud tõendite, sealhulgas tunnistjate ütlustega on tõendatud asjaolu, et hageja esitas vara jagamise hagi kohtule omamata kavatsust lahutada abielu. Tema ainsaks sooviks oli päästa vara. Abielulahutusest sai hageja teada alles vastuhagist. Samuti oli kostja esitatud vastuhagi abielulahutuse nõudes esialgu mõeldud rohkem hirmutamiseks. Seega on kohus vääralt hinnanud tõendeid ning jõudnud väärale järeldusele, et abielulised suhted lõppesid 14.07.
  18. Kumbki pooltest ei ole seda tähtaega abielusuhete lõppemiseks nimetanud. Vaidlust ei ole selles, et Kaharsöödi kinnistu on ostetud poolte abielu ajal. Vaidlust ei ole ka selles, et Kaharsöödi kinnistule elamu ehituseks võeti laenu, mille eest vastutavad 8 mõlemad abikaasad. Eeltoodust tulenevalt on tegemist poolte ühisvaraga

§ 14lg 1 tähenduses, mille jagamine on reguleeritud sama seaduse § -des 18 ja 19.

Kostja esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks, et ühisvaras olev Kaharsöödi kinnistu on saadud kostja lahusvara arvel. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et pooled soetasid vaidlusalusele kinnistule hüpoteegi ühiselt laenu võttes, mistõttu on tegemist ühisvaraga. Pealegi, nagu kohus tuvastas, tasusid pooled ühisvara arvelt H L lahusvarale võetud laenu korteriomandi xxxxxxxxxxxxx eest. Õige on kohtu poolt tuvastatud fakt, et ühisvahenditest maksti kostja varaliste kohustuste eest alates abiellumisest s.o 23.08.2001 kuulunud lahusvarale võetud laenu. Seega poolte ühisvahendite arvelt kasvas pidevalt H L lahusvara väärtus pea aasta jooksul enne müüki. Väär on kohtu järeldus, et T L andis H Lle laenu, et too saaks tasuda endale võetud kohustuste eest. Asja materjalide juurde ei ole lisatud vastavasisulist laenulepingut. Puudub ka kostja kinnitus laenu saamise-võtmise kohta. Millisele dokumendile tuginedes kohus tuvastas laenu andmist, on teadmata. Kaharsöödi kinnistu osteti poolte ühisvahendite arvelt. Kostja lahusvarast saadud raha oli segunenud poolte ühiselu jooksul teenitud rahadega. Kuna rahad olid segunenud, siis tuleb asuda seisukohale, et Kaharsöödi kinnistu osteti ikkagi poolte ühiselu jooksul teenitud rahadest, sest kostja raha kulus võlgade tasumiseks. Kohus ei põhjendanud, millistele dokumentidele tuginedes ta tuli järeldusele, et Kaharsöödi kinnistu osteti H L lahusvara arvelt ning tõendamata on ka asjaolu, et see osteti H L lahusvaraks. Vaidlust ei ole selles, et pooltel tulenesid ühiskohustused kahest laenulepingust. Laenulepingu nr. 09320112901 alusel on saadud kokku laenu 57 026 eurot (892 268,01 krooni). Laen on antud sihtotstarbeks elamu ehitamiseks asukohaga Kaharsöödi II. Tegemist on ühislaenuga, mille puhul vastutavad laenusaajad koos ja igaüks eraldi laenukohustuse täitmise eest. Kummagi poole kohustuse suuruseks on pool sellest summast, so 44 6131,50 krooni. Poolte ühisvarana olev kinnistu Kaharsöödi II on ühisvara ning see tuleb jagada alljärgneval viisil: kinnistu Kaharsöödi II maksumusega 2 480 000 krooni jätta kostjale. Rahalises väljenduses oleks kummagi poole osa 1 240 000 krooni. Kuna kinnistu jääb kostjale, siis peab edaspidi kostja kandma laenulepingust tulenevad kohustused. Kuna laen jääb kostja kanda, siis tuleb hageja osa arvestamiseks maha arvata hageja osa laenukohustusest ehk 446 131,50 krooni. Seega peab kostja tasuma hagejale enamsaadud vara arvelt 1 240 000 – 446 131,50 = 793 868,50 krooni. Kohus on liisitud sõiduauto xxxxxxxxx jagamisega rikkunud menetlusõiguse norme rajades järeldused olematutele tõenditele. Nimelt puuduvad toimikust tõendid, mis kinnitaksid asjaolu, et kostja on teinud sõiduauto remondiks suuri kulutusi, et sõiduauto tagastati AS-le Hansa Liising Eesti, et AS Hansa Liising Eesti oleks vaidlusaluse sõiduki võõrandanud ning millise hinnaga. Kuna ei ole tõendatud sõiduki võõrandamine AS Hansa Liising Eesti poolt, siis tuleb asuda seisukohale, et sõiduki kas võõrandas või jättis enda kasutusse H L. Kuna sõiduauto xxxxxxxxx jäi kostja käsutusse, siis peab ta tasuma hagejale pool ühisvahenditest sõiduautole tasutud summast ehk 94 048,02: 2 = 47 024 krooni. Väär on kohtu seisukoht, et ühisvarast tuleb välja arvata köögimööbli komplekt hinnaga 21 000 krooni, kuna K. Konstruktor OÜ 03.07.2007 tellimusest nähtub, et kaup kuulub K. Konstruktor OÜ-le kuni arve lõpliku tasumiseni ning hageja ei ole tõendanud kauba eest tasumist. Lepingus ei ole kirjas, et K. Konstruktor OÜ müüs mainitud köögimööbli järelmaksuga. Kohus rajas otsuse põhjenduse mitte faktidele tuginedes, vaid tuginedes kostja arvamusele, mis ei ole tõendiks. Kostja ei ole esitanud tõendit, et köögimööbli eest on tasumata, seega tuleb eeldada, et köögimööbli eest on tasutud. Kohus jättis tähelepanu H L enda poolt esitatud pangakonto väljavõtte, millest on näha, et 05.07.2007 on tehtud K. Konstruktor OÜ-le ülekanne summas 11 719 krooni (märge tellimuse kinnitus 1. pool). 9 Asjaolu, et hageja ei suuda tõendada teise osa tasumist, ei tähenda veel seda, et see ei ole tasutud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud vara arvelt 10 500 krooni. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse ENZOKA TRADING tasutud 90 000 USD jagamisest. Põhjendamatu on ka kohtu järeldus, et nimetatud summa on kostjalt välja petetud. Kostja enda seletused on menetluse käigus olnud vastuolulised. Samas jättis kohus rahuldamata hageja taotluse kriminaaltoimiku väljanõudmiseks. Asja materjalide juurde on lisatud ainult tõend, millest võib välja lugeda, et asjas on algatatud kriminaalasi. Puudub kostja avaldus kriminaalasja algatamiseks ja muud asjasse puutuvad kostja selgitused. Kohus jättis põhjenamatult rahuldamata hageja taotluse OÜ-le Loodusystem tasutud 250 904 krooni ja V V 5000 krooni jagamisest. Kohus ei põhjenda, kuidas H L teenis nii suure summa, mis lubas tal sellise lepingu sõlmida 16.07.2007, so kaks päeva peale abielusuhete lõppemist. H L pangakontost on näha, et ta on teinud pangakontole sissemakseid. Seega raha, mida ta pangakontole kandis, oli tema kasutusse jäänud ühiseluajast kogutud ja laenuks saadud raha. Otsuse reolutsioonis p. 5 all on kirjas, et jätta hagi rahuldamata l 566674,86 krooni väljamõistmise osas. Samas ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Otsuse p. 3 all on kirjas, millised nõuded on kohus jätnud rahuldamata. Selgusetu on, miks kohus jätab mitu korda samad nõuded rahuldamata. Hagiavalduses hageja kirjutas, et ühisvaraks tuleb lugeda ED and MAN Direct soetatud aktsiad, mida kostja hageja eest varjab. Kohus jättis hageja taotluse tähelepanuta ning kohtuotsuses ei mainita ega põhjendata, miks kohus jättis kostjalt välja nõudmata hageja poolt taotletud dokumendid. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jagab kulud erinevalt TsMS § 168 lg-s 1 sätestatust, miks ta leiab, et nõrgem pool, kelle kasvatada jäi poolte ühine laps, siis sellelt poolelt on õiglane välja mõista vastaspoole menetluskulud. H L vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mentluskulud hageja kanda. H L apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega arvati poolte ühisvara koosseisu ja jäeti hagejale xxxxxxxxx kinnistu parendused 240 000 krooni ja xxxxxxxx asuva korteri liisigulepingu alusel tasutud laen summas 23 167,35 krooni. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 108 378,14 krooni. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja kasuks kostjalt raha välja mõistmata. Tühistada maakohtu otsus menetuskulude jaotamise osas, teha uus otsus, millega panna kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Maakohus ei ole tuvastanud

§ 14

lg 2 kohaldamise eeldusi ning on seda sätet xxxxxxxxxxx kinnistu parenduste ühisvarasse arvamise osas ebaõigesti kohaldanud. Maakohus ei hinnanud ammendavalt ekspertiisiakti ja jättis tähelepanuta, et kinnistu parenduste väärtus ei ole eksperdi hinnangul võrdne kinnistu väärtuse muutusega. Kinnistu väärtuse muutuseks hindas ekspert ca 10 %, sida omakorda ei saa pidada oluliseks. Samuti on ekspert võtnud arvesse ka need parendused, mis on tehtud pärast poolte abielusuhete lõppemist. Lisaks jättis maakohus samas küsimuses vastamata kostja vastuväidetele, st rikkus ka TsMS § 442 lg 8 teist lauset. Samuti ei ole õige maakohtu sedastus, et ühte varaeset - käesoleval juhul korteriomandiga seotud finantseerimistehingu maksed abielu ajal - saab jagada (või ühisvara jagamisel arvestada) kaks korda. Käesolevas asjas ei saa seni kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjalt kohaldada

§ 19lg-t 4 ega mõista kostjalt hageja kasuks välja raha.

Kostja on näidanud, et maakohtu 10 seisukohta hageja ühisvara suuruse osas tuleb korrigeerida vähemalt 273 167,35 krooni võrra. Järelikult puudub alus kostjalt mingi rahasumma väljamõistmiseks hageja kasuks. Seetõttu on põhjendatud ka muuta menetluskulude jaotust ja panna kõik menetuskulud hageja kanda. T L vasta vastuapellatsionkaebusele Hageja leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on vääralt leidnud, et H L on võtnud T Llt laenu, et tasuda Paldiski mnt 227B-3 liisingulepingu alusel endale võetud kohustusi. Kohus on omaalgatuslikult leidnud laenulepingu olemasolu poolte vahel. Sellist lepingut ei ole olnud ning selles osas on kostjal õigus nõuda kohtuotsuse tühistamist. Muus osas vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.12.2010 otsus tuleb tühistada poolte ühisvara jagamise osas olulise menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega osas, millega kohus luges tõendatuks, et poolte abielulised suhted lõpppesid 14.07.

  1. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda kolleegium selles osas maakohtu põhjendusi. Maakohus on kõigile asjasse puutuvatele tõenditele hinnangu andnud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust selles osas otsust muuta. Hageja väide, et tal polnud kavatustki abielu lahutada, kui andis kohtusse ühisvara jagamise hagi, ei tõenda, et sel ajal poolte abielulised suhted kestsid. Kaebuses on leidnud hageja hoopis, et abielulised suhted kestsid novembrini 2008, kuigi avalduse abielu lahutamiseks sai hageja kätte jaanuaris
  2. Seega on hageja andnud väga erinevaid selgitusi abielusuhete lõppemise kohta, mida ei saa aluseks võtta otsuse tegemisel. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus luges tuvastatuks, et ühisvara hulka ei kuulu, ja jättis sel põhjusel hagi osaliselt rahuldamata, ENZOKA TRADING tasutud 90 000 USD, OÜ-le Loodesystem tasutud 250 904 krooni, V V tasutud 5000 krooni ning köögimööbel 21 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal ja pooled sõlmisid 24.03.2004 laenulepingu summas 57 520 eurot Kaharsöödi II elamu ehitamiseks. Laenu said pooled järgmiselt: esimese laenuosa 19 173 eurot 01.04.2004 ja teise osa 25 500 eurot 04.06.2004 (I kd lk 33-43, 200, VI kd lk 15). 19.11.2008 kostjale antud laen summas 12 757 eurot ei oma puutumust käesoleva vaidlusega, kuna selleks ajaks oli poolte abielu lahutatud. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali tõendiga on tuvastatud, et seisuga 14.07.2007 oli laenulepingu tagastamata põhiosa jääk 34 447 eurot (VI kd lk 15). Seega on poolte kohustus seisuga 14.07.2007 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali ees 34 447 eurot (538 978,43 krooni). Selles osas on maakohtu otsus põhjendatud. Ülejäänud ühisvara jagamise osas tuleb maakohtu otsus tühistada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 11 Nimetatud nõuetele maakohtu otsus osaliselt ei vasta. Vaidlus puudub selles, et hagiavalduse kohaselt on poolte ühisvaraks abielu ajal soetatud Kaharsöödi II kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr. ja omab katastritunnust 72701:002:1515 suurusega 5902 m2, asukohaga xxxxxxxxxx. Kaharsöödi II kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr. xxxxxxx ja omab katastritunnust 72701:002:1516 suurusega 4519 m2, asukohaga xxxxxxxxxx. Nimetatud kinnistu osas on maakohus küll otsuse põhjendavas osas tuvastanud, kui palju tuleks kõrvale kalduda selle kinnistu puhul ühisvara jagamisel ja kelle kasuks, kuid resolutsioonis puudub otsustus, kellele pooltest ühisvara hulka kuuluv kinnistu jääb. Seetõttu ei ole põhjendatud ka nimetatud kinnistu osas hagejale rahalise kompensatsiooni väljamõistmine. Samuti on otsuse põhjendav osa nimetatud kinnistu osas vastuoluline. Maakohus tuvastas 17.11.2010 ekspertarvamuse alusel, et xxxxxxxx hoonestamata kujul maaüksuse turuväärtus on 280 000 krooni ja Silla 3 maaüksuse hoonestamata kujul väärtus on 340 000 krooni. Kogu kinnistu Käharsöödi II väärtus aga hoonestatuna 2 480 000 krooni. Edasi leidis kohus, et hooned ehitas kostja peale abielusuhete lõppemist. Ometi võttis kohus kompensatsiooni arvestamisel aluseks Käharsöödi II kinnistu maksumuse koos hoonetega. Seega on otsus vastuoluline, kuna sellest ei selgu ühemõtteliselt, kas hooned xxxxxx katastriüksusele olid ehitatud abielu ajal või peale abielusuhete lõppu. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus kahel korral arvestanud kostja lahusvarasse xxxxxxxx liisingmakseid, mis tehti abielu ajal summas 46 334,70 krooni. Nimetatud summa võttis kohus arvesse juba Käharsöödi II kinnistu jagamisel poolde võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumisel ja selle arvelt kompensatsiooni arvutamisel, kui ka hiljem lõpliku kompensatsiooni arvutamisel liitis 23 167,35 krooni kostja vara hulka kui enamsaadu, mida tuleb arvestada lõpliku kompensatsiooni arvutamisel. Otsusest ei selgu, mis põhjusel maakohus seda summat kaks korda arvesse võttis. Seda enam, et hageja kinnitab vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et pole esitanud kompensatsiooni saamise nõuet 23 167,35 krooni osas.

§ 14

lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Põhjendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole maakohus selle sätte kohaldamise eeldusi kontrollinud. Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulus lahusvarana kinnistu xxxxxxxxx. Kohus tuvastas, et abielu ajal tehti nimetatud kinnistul remonttöid 480 000 krooni väärtsuses. Ekspertiisiakti kohaselt võis see tõsta kinnistu väärtust 10% (kd V, lk 71). Kohtuotsusest ei nähtu, mis asjaoludel saab käsitleda kinnistu väärtuse 10%-list tõusu olulisena

§ 14lg 2 mõttes.

Kohus on leidnud, et poolte ühisvaraks on eelnimetatud kinnistule tehtud parendused väärtusega 480 000 krooni. Kolleegium leiab, et selline järeldus ei ole õige. Need nn parendused ei ole eraldatavad kinnistul asuvast honest ning ei saa ka seetõttu olla iseseisvaks ühisvara esemeks. Tuginedes

§-le 14 lg 2 tuleb maakohtul tuvastada kaks korraga esinevat eeldust: 1) lahusvara eseme väärtus peab olema abielu kestel oluliselt suurenenud ja 2) väärtuse kasv peab olema toimunud abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel. Arvestada tuleb ka asjaolu, et abielu ajal oli see kinnistu pooltele koduks. Kuna pooled elasid nimetatud kinnistul, siis ongi pooled kohustatud tegema kulutusi kinnistu ja elamu korrashoiuks ja see ei pruugi tõsta kinnistu väärtust. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole kohus arvestanud mõistlike kulutusi kinnistu korrashoiuks ja hoone säilitamiseks ajal, mil see oli nende koduks. Hageja elab seal kuni käesoleva ajani. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei nähtu otsusest, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et kostja on teinud sõiduauto remondiks suuri kulutusi, et sõiduauto tagastati AS-le Hansa Liising Eesti, et AS Hansa Liising Eesti 12 oleks vaidlusaluse sõiduki võõrandanud ja millise hinnaga. Poolte vahel on ka vaidlus selles osas, kelle kasutusse jäi sõiduauto xxxxxx. Peale nimetatud asjaolude tuvastamist on võimalik otsustada, millised on poolte liisingulepingust tulenevad kohustused ja kas hageja nõue kompensatsiooni saamiseks on põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on ühisvaraks ka ED and MAN Direct aktsiad, kuna kostja arvele on selle äriühingu poolt makstud dividende (kd. III, lk 15). Hageja on palunud kohtult abi, et välja selgitada kostja osalus nimetatud äriühingus. Kostja on vastulauses märkinud, et on poolte abielu ajal ühisel otsusel investeerinud ED and MAN Direct nimelisse fondi (kd. III, lk. 97). Põhjendatud on hageja poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohus ei ole otsuses nimetatud varaeseme osas seisukohta võtnud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas kostjale kuulusid abielu ajal ED and MAN Direct aktsiad ja kui palju on kostjale dividende makstud või mis on saanud samanimelisse fondi tehtud investeeringust. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-ga 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.