KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§-dega 26 ja 27, EIÕK art-ga 8 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

1. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on PPA lähtunud otsuse tegemisel kehtivast seadusest ning kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidnud, et E. Gomani suhtes kuulub kohaldamisele VMS § 149 lg 1 p 3, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. E. Gomani suhtes tehtud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, proportsionaalne ning põhjendatud. PPA ei ole pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega rikkunud kaebaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. PPA tunnistas pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks põhjusel, et kaebajat on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud kriminaalkorras raskete tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Arvestades asjaolu, et E. Goman on toime pannud erinevaid õigusrikkumisi, sealhulgas neid, mis on seotud ebaseadusliku tulirelva ja laskemoona käitlemisega ning tapmiskatse sooritamisega, jätkanud õigusvastast tegevust ka vangistuses, on E. Goman kahtlemata teistele isikutele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule ohtlik välismaalane, kelle Eestis pikaajalise viibimise õiguse piiramine on vajalik, igati mõõdukas ja seega proportsionaalne vahend. Lähtuvalt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.
2. a otsusest asjas nr 3-3-1-52-06 saab ja tuleb hinnata kinnipeetavast lähtuvat võimalikku ohtu vabaduses viibimise korral. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel on PPA arvestanud Viru Vanglast saadud iseloomustuse seisukohaga kaebaja ohtlikkuse ja uue kuriteo sooritamise tõenäosuse kohta ning distsiplinaarkaristuste alusel tehtud järeldustega rikkumiste jätkamisest ka vangistuses. Otsuses on käsitletud kaebaja vanusest tulenevat võimalust integreeruda teise riigi ühiskonda, 3 perekonnaelu ja sidemeid Eestiga ning leitud, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute õiguste kaitsmiseks kaalub need üles. PPA on selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning on nende põhjal teostanud talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Haldusorgan on rakendanud uurimisprintsiipi, tehes järelpärimisi, ning taganud kaebajale ärakuulamisõiguse. PPA vaidlusaluse otsuse on andnud pädev isik ning otsus vastab haldusaktidele esitatavale sisu- ja vorminõuetele. Seega on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis ei riku E. Gomani põhiõigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Lähtudes toimiku materjalidest ja vaidlustatud otsuse sisust, ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, nagu oleks halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ning rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme.
4. PPA 21.10.
5. a otsusega nr 15.3-04/500 tunnistati E. Gomani pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 21.10.2010 VMS § 149 lg 1 p 3 alusel. PPA lähtus otsuse tegemisel kehtivast seadusest ning hinnates kõiki asjaolusid kogumis leidis kaalumise tulemusena, et E. Gomani suhtes kuulub kohaldamisele VMS § 149 lg 1 p 3, kuna isik kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses, et E. Gomani suhtes tehtud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, proportsionaalne ja põhjendatud ning PPA ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamisega rikkunud kaebaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata.
6. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja väide, et vaidlustatava kohtuotsusega rikutakse tema põhiõigusi (

§-d 26-27) ja EIÕK art 8, kuna otsuse tegemisel pole arvesse võetud kõiki antud asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid, sh seda, et kaebaja elab alates XXXX. a Eestis ja siin on tema elukaaslane, XXX ning teised sugulased, ei ole põhjendatud. Halduskohus lahendas vaidlustatud kohtuotsusega E. Gomani kaebust PPA 21.10.

1. a otsuse peale, märkides kohtuotsuses põhjendatult ära ka selle, et kuna tegemist on PPA kaalutlusotsusega, saab kohus kontrollida vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid on järgitud. VMS § 149 lg 2 kohaselt tuli pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel kaaluda välismaalase poolt toime pandud õigusrikkumise raskust, laadi ja asjaomase isikuga seotud ohte, võtta arvesse tema Eestis elamise kestust, vanust, elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi talle ja tema perekonnaliikmetele ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. Seega tuli eelkõige PPA-l kõiki teadaolevaid asjaolusid kogumis arvestades kaaluda, kas kaebaja pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine rikub või riivab tema põhiõigusi või mitte ja vajadusel hinnata, kas selline riive on proportsionaalne. Seda on PPA ka oma 21.10.
2. a otsuses teinud, arvestades muuhulgas ka asjaolusid, et kaebaja on Eestis kaua elanud, tal on siin elukaaslane, XXX ja teised lähisugulased. Kõiki asjaolusid, sh seda, et otsuse tegemise ajal viibib kaebaja vanglas, milline olukord juba iseenesest piirab tema õigusi perekonnaelu elada, kaaludes leidis PPA siiski, et kaebaja põhiõiguste piiramine on õigustatud ja proportsionaalne, kuna avalik huvi kaitsta teiste Eestis elavate isikute õigusi ja vabadusi kaebajast, kui raskeid kuritegusid toime pannud isikust lähtuva tõsise ohu eest, kaalub üles tema huvid ja õigused. 4 Seega on ka halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et

§-dest 19, 26 ja 27 tulenevad õigused vabale eneseteostusele, perekonna- ja eraelu puutumatusele ning laste kasvatamisele ei ole absoluutsed. Nende kasutamisel peab iga isik järgima seadust, austama ja arvestama ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning neid õigusi saab seaduse alusel ka piirata. Ka kaebaja poolt viidatud EIÕK art 8 sätestab, et riigi julgeoleku, ühiskonna turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks on võimalik sekkuda perekonnaelu puudutavate õiguse kasutamisse. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine PPA vaidlustatud otsuse sisust ja põhjendustest lähtudes kahtlusi ka selles, et kaebaja kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tulenevalt tema poolt toime pandud kuritegude raskusastmest ja laadist (karistatud kahel korral väljapressimise ning tapmiskatse, raske tervisekahjustuse tekitamise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest) ning Viru Vangla poolt koostatud riskihinnangust kaebaja kohta (tl 58p). Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et KIS-ist nähtuvalt on kaebaja korduvalt taotlenud kohtult enda tingimisi ennetähtaegselt vabastamist (kriminaalasjad nr 1-08-4291 ja 1-09-20630), kuid senini ei ole seda võimalikuks peetud põhjusel, et E. Gomani on ka vangistuses olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Samuti on ta vanglas keeldunud tööst ja loobunud osalemast riigikeele kursustel ning vangla peab teda endiselt avalikkusele ning ka kaaskinnipeetavatele ohtlikuks isikuks. Lisaks nähtub Viru Maakohtu 10.05.

1. a määrusest kriminaalasjas nr 1-09-20630, et vanglast ennetähtaegselt vabanemise korral soovis E. Goman asuda elama mitte oma elukaaslase ja XXX juurde, vaid oma täditütre juurde. Selline olukord seab ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla kaebaja poolt haldus- ja halduskohtumenetluses esitatud väited, et tal on Eestis perekonnaelu ning ta soovib elukaaslase ja XXX perekonnana edasi elada ja osaleda XXX kasvatamises. Mis puudutab osalemist XXX kasvatamises, siis selles osas on halduskohus samuti põhjendatult viidanud asjaolule, et lapse õiguste konventsiooni art 1 kohaselt on laps vaid alla 18-aastane inimolend. E. Gomani karistus lõpeb aastal 2013, mil tema XXXX. a sündinud XXX on juba täisealiseks saanud.
2. Kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et teda tuleks tulenevalt pikaajalisest Eestis elamisest lugeda integreerunud välismaalaseks, keda ei tohi kodanikega võrreldes lihtsamini riigist välja saata. Käesoleval juhul ei ole veel tegemist olukorraga, kus kaebajale oleks tehtud lahkumisettekirjutus ja asutud seda sundtäitma. PPA on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud ka sellele, et kuigi E. Gomani pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks, on tal vanglas viibimise ajal õigus taotleda talle erandina tähtajalise elamisloa väljaandmist. Mis puudutab riigi õigust Eestis pikemaajaliselt elanud välismaalase elamisluba kehtetuks tunnistada, siis tuleneb liikmesriigi selline õigus Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ art 9 lg-st 3, mille kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et pikaajalisel elanikul ei ole enam õigust vastavale staatusele juhul, kui ta kujutab ohtu avalikule korrale või julgeolekule, arvestades tema sooritatud õigusrikkumise kaalu, kuid selline oht ei ole väljasaatmise põhjuseks art 12 tähenduses. Sama artikli lg 7 sätestab, et juhul, kui pikaajalise elaniku staatuse tühistamine või kaotamine ei too kaasa riigist lahkumist, lubab liikmesriik asjaomasel isikul oma territooriumile jääda, kui isik täidab siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimused ega kujuta ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Art 12 sätestab pikaajalise elaniku kaitse väljasaatmise eest: liikmesriik võib teha otsuse pikaajaline elanik välja saata üksnes siis, kui isik kujutab tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, kusjuures enne otsuse tegemist tuleb arvestada pikaajalise elaniku elamise kestust liikmesriigi territooriumil, asjaomase isiku vanust, tagajärgi asjaomase isiku ja tema 5 perekonnaliikmete jaoks ning tema sidemeid elukohariigiga ja sidemete puudumist päritoluriigiga. Kuni 30.09.2010 kehtinud VMS § 149 lg 1 p 3 kohaselt tunnistati pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, kui välismaalane kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Praegu kehtiva VMS redaktsiooni § 241 lg 1 p 2 ja lg 3 sisaldavad põhimõtteliselt sedasama alust pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuid lausest on välja jäänud sõna „tõsist“.
3. PPA vaidlustatud otsuses on käsitletud ka kaebaja vanusest tulenevat võimalust integreeruda vajadusel teise riigi ühiskonda. Samuti nähtub asja materjalidest (tl 55, 142), et tal on olnud töökoha kaudu seos kodakondsusjärgse riigi V F ning ka V, kus elavad kaebaja ema, isa ja üks õde (tl 143). Eestis viibimiseks seadusliku aluse puudumisel on E. Gomanil võimalik seega elama asuda ka oma kodakondsusjärgsesse riiki või V V.
4. Asjaolu, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine võib muuta isiku tuleviku ebakindlaks, või et edaspidi võib sõltuda isiku Eestis elamise võimalus erandkorras tähtajalise elamisloa andmisest, ei tähenda, et PPA otsus oleks seetõttu ebaõige. Nagu juba märgitud, oli vaidlusaluse otsuse eesmärgiks kaitsta Eestis elavaid inimesi riigi selliste elanike eest, kes oma käitumisega seavad ohtu avaliku korra ja teiste inimeste õigused ja vabadused.

§ 11

kohaselt peavad piirangud inimese õigustele ja vabadustele olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

§ 26

kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud võivad perekonna- või eraellu sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

§-s 26 sätestatud põhiõiguse piiramine on õigustatud, kui piiramise põhjuseks on mõni muu sarnase kaaluga õigushüve.

§ 27

kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Riik on kohustatud tagama ka välismaalase õiguse elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, kuid see õigus ei ole piiramatu. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuli PPA-l arvestada ka selle mõju välismaalase perekonnaelule. VMS-i tähenduses moodustavad perekonna abikaasad ning nende alaealised lapsed. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas PPA ja halduskohtu seisukohaga, mille järgi on E. Gomani pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne – avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on see meede vajalik, see on ilmselgelt sobivaim meede vältimaks kaebajast lähtuda võivate ohtude realiseerumist ja samaväärset toimet muude, kaebaja õigusi vähem piiravate meetmetega saavutada ei oleks võimalik ning ei saa ka väita, et kaebaja õigused kaaluksid üles avaliku huvi elamisloa kehtetuks tunnistamise vastu.

1. Kaebaja viide haldusasjale nr 3-07-1717 ja väide, et vaidlustatud halduskohtu otsus on vastuolus viidatud asjas
2. a Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud lahendiga ning ka käesolevas asjas oleks halduskohus pidanud tegema sama sisuga lahendi, ei ole asjakohane. TsMS § 658 lg 2 ja HKMS § 202 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud üksnes tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamise. Asjas nr 3-07-1717 tegi otsuse Tallinna Ringkonnakohus, kelle otsus oleks juhul, kui sellega oleks asi saadetud tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, olnud õigusnormide kohaldamisel ja tõlgendamisel kohustuslik Tallinna Halduskohtule. Samuti ei nähtu viidatud otsuse sisust ja käesoleva asja asjaoludest, et tegemist oleks olnud üks-ühele sama olukorraga. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga tühistati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
3. a otsus põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul ei 6 olnud haldusorgan selles pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses üldse analüüsinud kuritegude raskusastet ja laadi ega toonud välja neid toime pannud isikust lähtuvat tõsist ohtu. Samuti heideti selles lahendis eeltoodu tõttu haldusorganile ette seda, et otsuses ei kaalutud ohu tõsidust ja isiku Eestis elamise kestust, vanust, elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi talle ja tema perekonnaliikmetele ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. Halduskohtu hinnangul antud asjas vaidlustatud PPA 21.10.
4. a otsuses nr 15.3-04/500 selliseid haldusakti õiguspärasust kahtluse alla seadvaid sisulisi ja vormilisi vigu ei esinenud ning ka ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase seisukohaga tulenevalt 21.10.
5. a otsuse õiguslikest põhjendustest. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk