KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 59 lg

2. OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused esitas 25.10.2010 vaide PRIA peadirektori 11.10.
3. a käskkirja nr 13-6/1799 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA 09.11.
4. a vaideotsusega nr 13-4/134 jäeti vaie rahuldamata.
5. OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 11.10.
6. a käskkiri nr 13-6/1799 ning 09.11.
7. a vaideotsus nr 13-4/
8. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei antud kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ja ei selgitatud, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, millega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg
9. Lisaks on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna sama meetme raames esitatud taotluste puhul on osadele taotlejatele antud tähtaeg ja võimalus puuduste kõrvaldamiseks ning puuduolevate dokumentide esitamiseks.
10. Tartu Halduskohtu 28.03.
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja PRIA-le tähtaegselt ainult avalduse. Määruse nr 20 § 7 lg 1 kohaselt tuleb tähtpäevaks esitada aga kõik nõutud taotlusdokumendid. Kaebaja poolt pärast 13.09.2010 esitatud taotlusdokumendid ei olnud esitatud tähtaegselt.

§ 59

lg 2 sätestab, et juhul, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki selle seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata. Seega on PRIA-le antud sellise otsuse tegemisel kaalutlusõigus. Sama seaduse § 59 lg 4 kohaselt annab PRIA taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaid juhul, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Käesoleval juhul ei olnud puuduolevate taotlusdokumentide näol tegemist taotluses esinevate ilmsete ebatäpsustega, mille osas oleks PRIA pidanud tegema järelepärimise ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja väide, et PRIA ei ole kohelnud kõiki taotlejaid võrdselt, on paljasõnaline ja asjakohatu. Halduskohus ei võtnud arvesse ning tagastas kaebaja ja vastustaja täiendavad seisukohad, mis olid esitatud halduskohtu 07.02.

1. a määruses antud tähtaega rikkudes. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb taotluses esinevate puuduste korral anda taotlejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt HMS § 15 lg-tele 2 ja
3. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-90-04 tehtud otsuse p-s 15 märkinud, et isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Nimetatud Riigikohtu otsuse p-s 16 on juhitud tähelepanu sellele, et menetluse tulemuslikkuse seisukohast tuleb eriti rõhutada taotleja ja haldusorgani koostöö tähtsust vajalike tõendite kogumisel ja taotlusdokumentide nõuetekohasuse saavutamisel. Seega on ka Riigikohus rõhutanud, et haldusorgan peab andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh puuduolevate dokumentide esitamiseks. PRIA-st toetuse taotlejatele tuleb tagada võrdne kohtlemine puuduste kõrvaldamisel. Haldusasjas nr 3-10-3015 tunnistas PRIA, et sama meetme raames Sofa Ekspress OÜ-le väljastatud käskkiri ja vaideotsus, mis sisult on sarnased vaidlusaluste haldusaktidega, on kehtetud. Värska Laht OÜ taotluse puuduolev dokument – äriplaan- saadeti PRIA-le 21.09.2010, so pärast taotluse esitamise tähtaega. Täiendavalt toodi Värska Laht OÜ taotluses puudused välja ning anti tähtaeg nende kõrvaldamiseks jaanuaris
4. Arcel Metall OÜ esitas sama meetme raames kõik taotlusega seotud dokumendid 14.09.2011, so pärast taotluse esitamise tähtaega, ning PRIA võttis taotluse menetlusse. Lisaks teavitas PRIA Arcel Metall OÜ-d täiendavalt puuduolevatest dokumentidest ja andis võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Värska Laht OÜ ja Arcel Metall OÜ said positiivse otsuse, kuigi ettevõtetel oli taotluse esitamise viimaseks päevaks esitamata osa Määruse nr 20 §-s 8 nõutud dokumente või siis kõik dokumendid. PRIA oleks pidanud kaebajat kohtlema võrdselt teiste ettevõtetega, andes ka kaebajale võimaluse taotluses esinevad puudused kõrvaldada (mida kaebaja tegelikkuses on teinud). Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine Euroopa Liidu toetuste taotlemisel on Eesti Vabariigis hea tava, mis tuleneb mh majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.01.
5. a määruse nr 10 stardi ja kasvutoetuste tingimused ja kord § 14 lg-st 3 ning keskkonnaministri 05.07.
6. a meetme nr 24 „Vooluveekogude seisundi parandamine“ tingimused avatud taotlemise korral § 12 lg-test 2 ja
7. Tähtaja andmist näevad ette ka kõik teised EAS-i ja KIK-i poolt jaotatavad toetusmeetmed. Arusaamatu on, miks hea tava ei peaks PRIA-le laienema ning millistel alustel PRIA kaalutlusõigust rakendab, kuna väga paljudel taotlejatel lubatakse puudusi kõrvaldada ning üksikutel taotlejatel ei lubata. Apellatsioonkaebuses esitas kaebaja ka taotluse kohustada PRIA-t kaebaja majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlust rahuldama ja määrama kaebajale viimase poolt taotletud toetus.
8. PRIA vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei pea PRIA andma tähtaega puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui taotleja ei ole esitanud tähtaegselt kõiki taotlusdokumente.

§ 59

lg 2 annab PRIA-le kaalutlusõiguse taotluse läbi vaatamata jätmiseks.

§ 59

lg 4 kohaselt annab PRIA taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaid juhul, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused.

§ 59

kehtib alates 01.01.2010 ning selle sätte eesmärgiks oli vältida olukorda, kus taotleja esitab õigeaegselt nt ainult avalduse ja kõikide 3 muude dokumentide esitamine venib kuude kaupa, takistades ka teiste taotluste menetlemist, mis on vastuolus HMS § 5 lg-ga 2. PRIA ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antakse vaid juhul, kui kõik taotlusdokumendid on esitatud ja nende analüüsi käigus selgub, et dokumentides on kõrvaldatavaid vigu ja puudusi. Värska Laht OÜ-l olid tähtaegselt esitatud kõik nõutavad dokumendid peale äriplaani ja volikirja. Taotluste vastuvõtmisel ei tegeleta veel taotluste analüüsiga ega taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisega. Käesoleval juhul oli tähtaegselt esitatud ainult avaldus. 13.09.2010 seisuga olid kaebajal seega esitamata vormikohane äriplaan, hinnapakkumised, hinnapakkumiste võrdlustabel, ehitusluba ja maa omandiõigust tõendav dokument. Tegemist ei ole ilmsete ebatäpsustega taotluses. Sofa Ekspress OÜ-l oli tähtaegselt mõjuvatel põhjustel esitamata vaid üks taotlusdokument – ehitusluba. Pole võimalik kohelda ühtmoodi taotlejaid, kellest ühel on mõjuval põhjusel jäänud tähtaegselt esitamata üks taotlusdokument ja taotlejat, kellel tähtaegselt on esitatud ainult avaldus. Arcel Metall OÜ-l olid 1 päev hilinenult esitatud üksnes köögisisustuse hinnapakkumised ja võrdlustabelid. Kui PRIA oleks sel põhjusel jätnud taotluse läbi vaatamata, siis oleks tegemist olnud proportsionaalsuse nõude rikkumisega. Järelpärimine Arcel Metall OÜ-le on tehtud juba taotluse analüüsi käigus 09.02.2011, mitte aga taotluse vastuvõtmisel. KIK ja EAS poolt taotluste menetlemise põhimõtted ei ole samased PRIA menetlusprotsessiga, toetuste andmist reguleerivad erinevad õigusaktid ning menetletavate toetuste arv on tunduvalt erinev. Seepärast ei ole kaebaja poolt toodud võrdlus menetlustoimingute osas asjakohane. PRIA ei ole taotlust nõuetele vastavaks tunnistanud ega menetlenud.

§ 60

lg 2 annab võimaluse hinnata taotlusi ka enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. Hindamine viiakse läbi esitatud dokumentide alusel ning enne seda taotluse ja taotleja sisulist vastavust määruse nõuetele ei kontrollita. Hindamisele lähevad ka taotlused, mille puhul taotlus ja taotleja ei pruugi määruse nõuetele vastata ning hindamise käigus ei kontrollita esitatud dokumentide olemasolu. Asjaolu, et taotlust on hinnatud, ei tähenda käesoleval juhul seda, et taotlus tuleb rahuldada ja toetus määrata. Hindepunktid ei taga taotluse automaatset rahuldamist ja toetuse määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 28.03.
2. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse ja tühistab PRIA peadirektori 11.10.
3. a käskkirja nr 13-6/1799 ja 09.11.
4. a vaideotsuse nr 13-4/
5. Tulenevalt HKMS §-st 109 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.
6. Ringkonnakohus jätab läbi vaatamata alles apellatsioonkaebuses esitatud nõude kohustada PRIA-t kaebaja majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlust rahuldama ja määrama kaebajale viimase poolt taotletud toetus, sest HKMS § 182 lg 3 (HKMS vr § 34 lg 3) kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Halduskohtule 19.11.2010 esitatud kaebuses (tl 1-3) sellist nõuet esitatud ei ole. Kaebaja on sellise nõude KIS-ist nähtuvalt esitanud 02.03.2011 halduskohtule edastatud täiendavates seisukohtades, mis aga olid esitatud halduskohtu poolt selleks antud tähtaega 28.02.2011 (tl 17) eirates ja seega ka HKMS vr §-s 19 lg 8 sätestatud kaebuse muutmise tähtaega rikkudes. Kuna kirjalikus menetluses lahendatavas asjas esitati taotlus kohtu poolt antud tähtaega rikkudes, siis oli halduskohtul HKMS vr § 5 lg-st 1 ja TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt õigus jätta selline taotlus tähelepanuta. 4
7. Kaebaja seisukohtadest ja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole olnud vaidlust selle üle, et kaebaja esitas PRIA-le 13.09.2010 e. tähtaegselt ainult Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 märgitud avalduse. Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 loetletud muud toetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitas kaebaja 14.09.2010 ja 22.09.2010-23.09.2010 samuti e-kirja teel digitaalallkirjaga. Põhiliseks vaidlusküsimuseks antud asjas on olnud see, et kas PRIA oleks pidanud andma kaebajale kõigepealt HMS § 15 lg 2 alusel tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh puuduolevate dokumentide esitamiseks või oli PRIA-l siiski õigus

§ 59

lg 2 alusel jätta kaebaja taotlus ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata läbi vaatamata. Halduskohus asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et

§ 59

lg 2 võimaldab PRIA-l jätta taotluse läbi vaatamata, kui toetuse taotlemiseks ei ole esitatud kõiki selle seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, ning et puuduste kõrvaldamiseks tähtaega anda ei tulnud, sest

§ 59

lg 4 järgi saab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks anda vaid siis, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused e. vead sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust. Tähtajaks osade nõutud dokumentide esitamata jätmine ei ole käsitletav ilmse ebatäpsusena. 12. Ringkonnakohus halduskohtu sellise

§ 59

lg-te 2 ja 4 tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et PRIA oleks pidanud kaebajale andma tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 alusel, olenemata

§ 59

lg-test 2 ja 4 ning alles siis, kui kaebaja ei oleks antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, oleks PRIA saanud jätta esitatud toetustaotluse läbi vaatamata. Määruse nr 20 § 7 lg 1 järgi esitab taotleja toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu vormikohase avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus). Lisaks esitab taotleja PRIA-le vormikohase avalduse ja äriplaani elektroonselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus.

§ 59

lg 2 sätestab, et kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul ei ole taotleja esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt määrab Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust.

§ 59

muutmise kohta on PRIA oma vastuväidetes selgitanud, et sellega soovitigi kehtestada erandit HMS §-st 15, eesmärgiga välistada investeeringutoetuse saamise taotluste esitamine tähtaja viimasel päeval ilma muude nõutavate lisadokumentideta, mis senini suurendas oluliselt PRIS töökoormust ja pikendas kõigi taotluste menetlemise tähtaegu. Selline muudatuse eesmärk nähtub iseenesest ka seaduse seletuskirjast (http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=676514&u=20120209110243 ). Samas ei tulene ringkonnakohtu hinnangul 2010. a kehtinud

§ 59

lg 2 sõnastusest ega ka selle sõnastuse koosmõjust lg-ga 4, et tegemist on erisusega üldisest 5 haldusmenetlusest, so HMS §-st 15, ning et see paragrahv võimaldas PRIA-l jätta vormiliste puudustega esitatud taotluse ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata läbi vaatamata.

§ 59

lg 2 sellist erisust ei sätesta ja ringkonnakohtu hinnangul ei tulene keeldu anda taotluse vastuvõtmise staadiumis taotluse esitajale vajadusel tähtaeg selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks ka sama paragrahvi lg-st 4, mis võimaldab anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja juhul, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ringkonnakohus nõustub iseenesest PRIA-ga, et Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 ja §-is 8 loetletud dokumentidest osa tähtajaks esitamata jätmine ei ole

§ 59

lg 4 mõistes käsitletav dokumentides esineva ilmselge ebatäpsusega, kuid seda, kas tegemist on dokumentides esineva ilmse ebatäpsusega e. veaga andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust, saab selles sättes toodud mõiste sisust lähtudes kindlaks teha alles siis, kui PRIA on esitatud taotluse vastu võtnud. Määruse nr 20 § 9 järgi tähendab taotluse vastuvõtmise staadium seda, et PRIA kontrollib selles menetlusstaadiumis üksnes taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Seega ei ole taotluse vastuvõtmise staadiumis PRIA-l veel võimalik esitatud taotlusi ja sellele lisatud dokumente sisuliselt hinnata, so teha kindlaks, kas neis esineb ilmseid ebatäpsusi

§ 59lg 4 mõttes.

Seda, et PRIA peab võimalikuks anda

§ 59

lg 4 mõistes puuduste kõrvaldamiseks tähtaega alles siis, kui taotlusdokumendid on esitatud ja nende sisulisel läbivaatamisel e. analüüsi staadiumis ilmnevad kõrvaldatavad vead ja puudused, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust, on PRIA ise kinnitanud ka vastuses apellatsioonkaebusele ja ringkonnakohtu istungil. Eeltoodust lähtudes on

§ 59

lg 4 ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav mitte taotluse vastuvõtmise staadiumile, vaid juba vastuvõetud taotluste sisulise hindamise staadiumile ning kuna sama paragrahvi lg-st 2 ei tulenenud iseenesest keeldu anda juba taotluste vastuvõtmise staadiumis taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tegemist oli vormiliste puudustega (näiteks esitamata on jäetud nõutud andmed või dokumendid), mis takistasid taotluse läbivaatamist e. HMS § 15 lg 2 kui üldsätte alusel, siis ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vastustaja 11.10.2010. a käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased, sest PRIA ei pidanudki kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andma ja võis seega esitatud taotluse

§ 59lg 2 alusel kohe läbivaatamatult tagastada.

13. Ringkonnakohtu hinnagul oleks

§ 59

lg-te 2 ja 4 teistsugune tõlgendamine vastuolus ka senises kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegium 15.02.

1. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-90-04, milles juhiti tähelepanu sellele, et investeeringutoetuste taotluste menetlemine peab muuhulgas olema kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele. Samas lahendis on märgitud ka seda, et taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk ei ole jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel ning taotlusi menetleva haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel ei peaks piirduma vaid ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. 6 Riigikohus viitas 15.02.
2. a lahendis muuhulgas ka sellele, et kuigi struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, on õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides pigem see, et taotleja ja haldusorgan teevad koostööd selleks, et õigeaegselt saaksid kogutud taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulised tõendid. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Samuti on Riigikohus 23.02.
3. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-1-04 p-s 20 märkinud, et Liiklusseaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades liiklusseaduses sätestatud erisusi. Seadusandja on jätnud võimaluse kehtestada liiklusseaduses haldusmenetluse seadusest erinevaid menetlussätteid. Hinnates liiklusseaduses sisalduvaid juhtimisõiguse peatamise menetlussätteid, võib eeldada, et seadusandja on tahtnud juhtimisõiguse peatamisele kehtestada haldusmenetluse seaduses sätestatust erineva ja lihtsustatud menetluskorra. Samas ka eriseaduses ettenähtud menetluskord peab vastama hea halduse põhimõtetele.

§ 1

lg 2 sätestab, et Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Seega on ka

-iga iseenesest võimalik kehtestada erinevaid menetlussätteid võrreldes HMS-iga, kuid nagu juba varem märgitud, peab ka eriseaduses ettenähtud menetluskord endiselt vastama hea halduse põhimõtetele.

1. Mis puudutab veel vastustaja 11.10.
2. a käskkirja nr 13-6/1799 sisulist külge, siis ei vasta see haldusakt ringkonnakohtu hinnangul ka HMS §-de 54 ja 56 lg 3 nõuetele, sest see ei sisalda kaalutlusi selle kohta, miks jäeti just kaebaja poolt esitatud vormiliste puudustega taotlus

§ 59

lg 2 alusel läbi vaatamata ja ei antud kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuigi kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on sama meetme raames esitatud taotluste puhul osade taotlejate sarnaste puudustega taotlused (kõiki nõutud dokumente ei esitatud korraga 13.09.2010) vastu võetud ja antud taotlejatele ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning puuduolevate dokumentide esitamiseks. 15. Kuna OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused apellatsioonkaebus rahuldatakse ja tehakse uus otsus, millega halduskohtule esitatud kaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv 31,94 eurot) vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk