Obsah (5)

§ 267§ 117§ 121§ 39§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

§ 267

lg 4 järgi ei saa kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti tühistada, kui sõlmitud on hankeleping ja see kehtib. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus hankija haldusakt on täidetud. Kohus leidis, et isegi esitatud kaebuse rahuldamise korral ei oleks AS-i Harjumaa Liinid poolt taotletu (hankelepingu sõlmimine temaga) saavutatav, sest hankeleping on sõlmitud AS-ga SEBE. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. AS Harjumaa Liinid esitas 05.04.2012 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.03.
2. a otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada AS Harjumaa Liinide kaebus. Apellatsioonkaebuse seisukohad on alljärgnevad: 1) Kohus on kohaldanud valesti KLS § 14 lg-t 1 ning rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei ole analüüsinud kõiki AS Harjumaa Liinid esitatud väiteid. Kohus pole selgitanud, keda ta peab ÜTK poolte volitatud esindajateks. Arvestamata on jäetud AS-i Harjumaa Liinid väited, et VAKO on määratlenud oma otsuses ÜTK poolteks olevate isikute ringi ebaõigesti. Väär on kohtu seisukoht, et AL-i ja ETTA esimeeste kirjalike arvamustega on tõendatud kolmanda isiku mittevastavus HT punkti III.2.3 alapunktis 5 sätestatule. KLS § 14 lg 1 sätestab üksnes kollektiivlepingu poolte volitatud esindajatele pädevuse kontrollida kollektiivlepingu faktilist täitmist, kuid täitmisel ja sellega tekkivate vaidluste lahendamine ja rikkumiste õiguslikult siduvalt kindlaks määramine ei ole ei poolte ega nende volitatud esindajate, vaid tsiviilkohtu pädevuses. 3 2) Kohus ületas temale seadusega antud pädevust, asudes ise hindama asjaolu, kas kolmas isik on väidetud ÜTK rikkumise toime pannud. Kohus saab riigihanke menetluses lähtuda otsuse õiguspärasusele hinnangute andmisel üksnes kolmandate isikute poolt esitatud ja hankija enda poolt hankemenetluses kogutud tõenditel. Praegusel juhul seisnebki vaidlus selles, et VAKO on KLS § 14 lg 1 ebaõige kohaldamise tõttu lugenud ETTA ja AL-i esimeeste subjektiivsete arvamuste alusel kolmanda isiku mittevastavuse HT punkti III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele tõendatuks. Kohtul on HKMS-i § 267 lg 1 järgi pädevus hinnata hankija otsuste õiguspärasust – st seda, kas vaidluse esemeks olev hankija otsus on hankemenetluses esitatud dokumentide ja info kohaselt õiguspärane või mitte. 3) Isegi, kui halduskohus oleks pädev tuvastama ÜTK rikkumist, on kohus jõudnud rikkumise esinemise osas ebaõigele seisukohale. Kohus on ebaõigesti hinnanud kaebuse lisana 4 esitatud tõendit, millest nähtuvalt on ETTA esindaja kinnitanud tööpäeva osadeks jagamise kokkuleppe olemasolu. 08.12.2011 leppisid pooled kirjalikult kokku 01.02.2004 sõlmitud kollektiivlepingu täpsustamises vastava tingimusega tagasiulatuvalt alates 12.12.
3. 4) Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale HT p III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimuste kohaldamise lubatavuse suhtes.
4. Ida-Viru Maavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata. Ida- Viru Maavalitsuse märgib vastuseks edasikaebusele väidetele alljärgnevat: 1) Alusetu on kaebuses väidetu, et kohus kohaldas valesti KLS § 14 lg-t
5. Kolmas isik on apellatsioonkaebuses märkinud, et kollektiivlepingu poolte volitatud esindajatele sätestatud pädevus kollektiivlepingu täitmise kontrollimiseks ei tähenda pädevust tuvastada rikkumisi. Vastustaja leiab, et kuna hankedokumentides oli kvalifitseerimise tingimuseks laiendatud kollektiivlepingu nõuetest kinnipidamine, siis seda ETTA ka kontrollis vastavalt oma KLS § 14 lg-st 1 tulenevale pädevusele ning tuvastas, et kolmas isik ei ole nendest nõuetest kinni pidanud. Kuna kvalifitseerimise tingimuseks oli otseselt sõnastatud kollektiivlepingu nõuetest kinnipidamine ning ÜTK pooled omasid KLS § 14 lg-st 1 tulenevat pädevust lepingu täitmise kontrollimiseks, siis ei ole asjakohased arutlused teemal, kellel on õigus tuvastada rikkumisi. Kui lepingu täitmise kontrollimise käigus on pooled jõudnud ühisele seisukohale, et lepingut ei ole täidetud kokkuleppe kohaselt, tähendab see ühtlasi ka seda, et on tuvastatud lepingus sätestatud nõuete rikkumine. Kolmas isik heidab halduskohtule ette, et kohus pole selgitanud, keda ja mis õigusnormist lähtuvalt peab ta ÜTK poolte volitatud esindajateks. Vastustaja leiab, et kuna eelnimetatu tuleneb otseselt ÜTK-st, mille täitmine on kohustuslik ka kolmandale isikule, siis ei pea kohus hakkama kohtuotsuses üle selgitama, kes on kokkuleppe pooled ja milles nad kokku leppisid. 2) Vastustaja ei nõustu kolmanda isiku väidetega HT p-i III.2.
6. alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimuste kohaldamise mittelubatavusega.

§ 117

lg 1 võimaldab pakkujal, taotlejal või hankemenetluses osalemisest huvitatud isikul vaidlustada hankija tegevus, kui ta leiab, et

-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse.

§ 117

lg 2 p-de 1 ja 7 kohaselt võib vaidlustuse esitada ka hanketeate ja hankedokumentide peale.

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema vaidlustuskomisjonile laekunud 7 päeva jooksul, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste ja pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seega oli kolmandal isikul õigus 7 päeva jooksul 4 hanketeate avaldamisest (so 22.09.2011) arvates see vaidlustada. AS Harjumaa Liinid ei ole hanketeadet ega ka hankedokumente vaidlustanud. Tulenevalt

§ 39

lg-st 1 peab hankija kontrollima pakkuja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kuna hanketeadet ei vaidlustatud, tuli pakkujate kvalifitseerimisel nendest tingimustest ka lähtuda. 5. AS SEBE vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Kokkuvõtvalt asub AS SEBE alljärgnevatele seisukohtadele: 1) Kohus ei ole rikkunud ei materiaalõiguse- ega menetlusõiguse norme ning on sarnaselt VAKO-le õiguspäraselt leidnud, et AS Harjumaa Liinid oleks tulnud hankemenetluses jätta kvalifitseerimata. Pelgalt asjaolu, et AS Harjumaa Liinid seisukohad õigusnormi tõlgendamisel erinevad kohtu omadest ning et ta ei nõustu kohtuotsuses esitatud õiguslike järeldustega, ei ole otsuse tühistamise aluseks. AS Harjumaa Liinid väited menetlusõiguse normide rikkumise kohta on samuti ebaõiged. Kohus on oma seisukohti detailselt põhjendanud, mistõttu ei ole apellatsioonkaebuse väited menetlusnormi rikkumise kohta aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. 2) Hankija poolt HT p III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimus on õiguspärane. Väär on AS-i Harjumaa Liinid edasikaebuses väidetu, et tema õigusi on rikutud lubamatu kvalifitseerimise tingimuse kohaldamisega. Kvalifitseerimise tingimustele sätestab nõuded

§ 39lg 1.

Nimetatud sätte kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks. Tingimuste kehtestamisel tuleb ainult jälgida, et need oleksid asjakohased, objektiivsed, proportsionaalsed ja seotud hankelepingu esemega. Hankija kehtestatud tingimused vastavad eelnimetatud nõuetele. Hankija otsustas õigesti, et hankemenetlusest tuleb kõrvaldada autoettevõtja, kes töötaja palga alammääradest ning töö- ja puhkeaja nõuetest kinni ei pea. 3) Kohus ei pea põhjendama, miks on HT p-i III.2.3 alapunktis 5 sätestatud tingimus õiguspärane. AS SEBE leiab, et lisaks sellele, et HT p-i III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimus on lubatav, ei ole AS-il Harjumaa Liinid õigust selle tingimuse õiguspärasust kahtluse alla seada. Kuivõrd ta ei ole nimetatud kvalifitseerimise kriteeriumit tähtaegselt vaidlustanud, puudub tal õigus tugineda tingimuste tühisusele. 4) Kohus leidis õigesti, et VAKO otsus AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimisotsuse tühistamise osas oli õiguspärane. AS SEBE märgib, et kuni 11.10.2011 kehtis AS-i Harjuma Liinid ja ETTA vahel 11.02.2004 sõlmitud kollektiivleping. Päev enne VAKO istungit esitas kaebuse esitaja paberi, mis väidetavalt tõendab ETTA ja AS-i Harjumaa Liinid vahel alates 12.12.2007 olevat suulist kokkulepet, mille kohaselt võib AS Harjumaa Liinid sõitjateveol töötavatele autojuhtidele kehtestada osadeks jagatud tööpäeva. KLS § 5 lg 1 kohaselt sõlmitakse kollektiivleping kirjalikult. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Järelikult puudus poolte vahel „kirjalikule vormistamisele“ eelnenud perioodil KLS-i mõistes kehtiv leping. Väidetava kokkuleppe kirjalik vormistamine toimus 08.12.2011, so 3 päeva peale seda, kui ETTA juhatuse esimees oli hankijale kinnitanud, et AS Harjumaa Liinid on kokkulepet rikkunud. Väidetav pooltevaheline suuline kokkulepe oli tühine kuni 08.12.2011, mil see kirjalikult vormistati. Kuna kvalifitseerimise tingimuste kohaselt peab pakkuja kollektiivlepingus sätestatud palga alammääradest ning töö- ja puhkeaja nõuetest olema kinni pidanud kolme viimase aasta jooksul ja poolte vahel oli kirjalik kokkulepe sõlmitud alles 08.12.2011, pole AS Harjumaa Liinid kokkuleppele eelneval perioodil nimetatud nõuetest kinni pidanud. Niisiis ei muutnud esitatud tõend olukorda. 5 AS SEBE leiab, et kuna KLS § 14 lg 1 kohaselt kontrollivad kollektiivlepingu täitmist poolte volitatud esindajad, on AL-il transpordiettevõtjate esindajana ning ETTA-l töötajate esindajana pädevus välja selgitada, kas kumbki pool on lepingut rikkunud. Kohus ei ületanud oma pädevust ja ei hinnanud mitte ÜTK rikkumist AS-i Harjumaa Liinid poolt, vaid andis hinnangu kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse kohta ning ETTA ja AL-i pädevuse kohta tuvastada rikkumist, mistõttu on AS-i Harjumaa Liinid etteheide kohtule põhjendamatu. Väited VAKO ja kohtu seisukohtade ebaõigsuse kohta on alusetud. 5) Kohus ei ole rikkunud AS-i Harjumaa Liinid subjektiivseid õigusi. AS SEBE hinnangul moodustavad apellatsioonkaebuse valdava osa etteheited menetlusnormide rikkumise osas, mis aga vaidluse eset arvestades asjas primaarset tähendust ei oma. AS SEBE arvates puudus kohtul vajadus analüüsida AS-i Harjumaa Liinid argumente ja vastuväiteid, mis ei seostu kaebusega või oma tähtsust asja sisulisel lahendamisel. Kohus ei pea vaidluse eset arvestades andma otsuses hinnangut menetluse aspektist asjakohatutele ning ebaolulistele väidetele. Ebaoluliste väidete hindamata jätmine ei ole kindlasti selline menetlusnormi rikkumine, mis seaks kahtluse alla kohtuotsuse õigsuse sisulisest aspektist või tooks kaasa lahendi tühistamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 26.03.2012. a otsuse tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ning on põhjendatult jätnud esitatud kaebuse rahuldamata. Pelgalt asjaolu, et kolmanda isiku seisukohad õigusnormi tõlgendamisel erinevad halduskohtu seisukohtadest ning see, et kolmas isik ei nõustu kohtu otsuses esitatud õiguslike järeldustega, ei ole veel aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt rikuti tema õigusi sellega, et tema suhtes on kohaldatud lubamatut kvalifitseerimise tingimust. Kvalifitseerimise tingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema viimase kolme aasta jooksul kinni pidanud AL-i ja ETTA vahelises üldtöökokkuleppes sätestatud töötaja palga alammääradest ning töö- ja puhkeaja nõuetest, on kooskõlas

3. jaoga pealkirjaga „Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine“.

§-des 40 ja 41 on toodud pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit ning pakkujate tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada aitavad kriteeriumid. Hankija jaoks kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused on toodud

§ 38

lg-tes 1 ja 2 ning

ei keela hankijal HT-s ja HD-s sätestada ka muude, tema jaoks oluliste kriteeriumide täitmise nõuet. Kvalifitseerimise tingimustele sätestab nõuded

§ 39

lg 1, mille kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks. Tingimuste kehtestamisel tuleb jälgida, et need oleksid asjakohased, objektiivsed, proportsionaalsed ja seotud hankelepingu esemega. Ringkonnakohtu hinnangul oli hankija jaoks järelikult oluline, et bussiliiniveo korraldamise riigihanke võidaks isik, kes oleks usaldusväärne ning peaks oma sektoris sõlmitud kokkulepetest kinni. Mitteusaldusväärsed, kokkuleppeid ja seadust rikkuvad pakkujad soovis hankija hankemenetlusest kõrvaldada. Seepärast arvestas hankija hankelepingu nõuetekohase täitmise hindamiseks ka pakkujate viimase kolme aasta käitumist ja võimet kinni pidada AL-i ja ETTA kokkuleppest, mis kohaldub kõigile autoettevõtjatele. Hankija kehtestatud tingimused on seega asjakohased ja objektiivsed ning seotud hankelepingu täitmisega. 6 Osadeks jagatud tööpäeva rakendamise õiguse andmine on seotud tööandja oluliste kohustustega (töötasud, puhketingimused jm). ETTA ja AL-i üldtöökokkuleppes sätestatud põhimõtte, mille kohaselt osadeks jagatud tööaja võib sätestada vaid juhul, kui selles on kokku lepitud ettevõtte kollektiivlepingus, eesmärk on olnud, et ametiühing ja tööandja räägiksid läbi lisakohustused, mida tööandja endale osadeks jagatud tööpäeva rakendamise õigusega võtab. Kuna üldtöökokkuleppes sätestatud nõuetest mitte kinnipidav pakkuja hoiab seeläbi kokku kulusid ning saaks võrreldes ausate pakkujatega hinnaeelise, aitas nimetatud kvalifitseerimistingimus kaasa ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisele. Seepärast otsustas hankija õigesti, et hankemenetlusest tuleb kõrvaldada autoettevõtja, kes töötaja palga alammääradest ning töö- ja puhkeaja nõuetest kinni ei pea. Eeltooduga seonduvalt juhtis halduskohus õigesti tähelepanu AL-i ja ETTA ühisdeklaratsioonile, mis sätestas samuti, et riigihankekonkurssidel kvalifitseerumise ja avaliku teenindamise lepingute sõlmimise üheks kriteeriumiks on ÜTK-ga laiendatud bussijuhtide palga alammäärade ning töö- ja puhkeajanõuete täitmine. 8. HT p-i III. 2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimus oli seega lubatav. Samas ei ole apellandil enam õigust selle tingimuse õiguspärasust kahtluse alla seada, sest ta ei ole nimetatud kvalifitseerimistingimust tähtaegselt vaidlustanud.

§ 121

lg 1 lause 2 lubab vaidlustuse hanke alusdokumendi peale esitada kuni 3 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sätte eesmärgiks on välistada olukordi, kus hankemenetluse osalised saaksid igas menetluse etapis neile sobival ajal ja põhjuse tekkimise korral hankedokumentides sätestatud kriteeriume vaidlustada. Kuigi apellandil oli võimalik kvalifitseerimise tingimustega tutvuda, ei vaidlustanud ta neid ega konkreetselt ka HT p-i III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimust. Selle tingimuse väidetavalt õigusvastasusele tugines kolmas isik esmakordselt alles halduskohtule esitatud kaebuses. Eeltooduga seoses viitas halduskohus samuti põhjendatult Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.

1. a otsuse nr 3-3-1-79-03 p-le 11, mille kohaselt juhul, kui kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust ei ole tähtaegselt vaidlustatud, ei saa seda teha pärast pakkumuse esitamist. Seega isegi juhul, kui kõnealune kvalifitseerimise tingimus oleks lubamatu, oleks see tulnud vaidlustada enne pakkumuste esitamist 10.11.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et VAKO 09.02.
4. a otsus AS-i Harjumaa Liinid kvalifitseerimise otsuse tühistamise osas oli õige. Nagu juba märgitud, oli HT-s sätestatud tingimuseks, et kvalifitseeritav pakkuja peab kolme viimase aasta jooksul olema kinni pidanud AL-i ja ETTA üldtöökokkuleppest, mille § 7 p 3 kohaselt võib sõitjateveol töötavatele autojuhtidele kehtestada osadeks jagatud tööpäeva üksnes siis, kui selles on kokku lepitud ettevõtte kollektiivlepingus. AS Harjumaa Liinid kollektiivlepingutes osadeks jagatud tööpäeva lubav kokkulepe puudus. Kuni 11.10.2011 kehtis AS Harjuma Liinid ja ETTA vahel 11.02.2004 sõlmitud kollektiivleping. Nimetatud leping osadeks jagatud tööpäeva kehtestamise õigust andvat kokkulepet ei sisaldanud. Vaatamata sellele kasutas AS Harjumaa Liinid sel perioodil osadeks jagatud tööaega. Kuna kvalifitseerimise tingimuse kohaselt ei pea pakkuja AL-i ja ETTA üldtöökokkuleppest kinni pidama mitte pakkumuse esitamise hetkel, vaid ta peab seda olema teinud viimase kolme aasta jooksul, ei oleks hankija saanud pakkujat kvalifitseerida ka siis, kui Harjumaa Liinid AS-l oleks kvalifitseerimise hetkel olnud kirjalik osadeks jagatud tööpäeva lubav kokkulepe. 11.10.2011 sõlmisid AS Harjumaa Liinid ja ETTA uue kollektiivlepingu. Nimetatud lepingu järgi reguleerib see AS Harjumaa Liinid ja OÜ Personaal Harjumaa osakonnas töötavate Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete tööalaseid ja sotsiaalsuhteid. Uus kollektiivleping AS Harjumaa Liinid ja ETTA 7 vahel kehtib üksnes Harju maakonnas ega anna AS-ile Harjumaa Liinid õigust kasutada oma töötajate suhtes osadeks jagatud tööpäeva väljaspool Harjumaad. Kolmas isik on 25.01.2012 esitanud tõesti VAKO-le ka nn. täpsustuse kollektiivlepingule, mis väidetavalt tõendab ETTA ja AS Harjumaa Liinid vahel alates 12.12.2007 sõlmitud suulist kokkulepet, mille kohaselt võib AS Harjumaa Liinid sõitjateveol töötavatele autojuhtidele kehtestada osadeks jagatud tööpäeva. Samas sõlmitakse KLS § 5 lg 1 kohaselt kollektiivleping kirjalikult. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Järelikult puudus kolmanda isiku ja ETTA vahel selle väidetavale kirjalikule vormistamisele eelnenud perioodil KLS mõistes kehtiv leping. Väidetava kokkuleppe kirjalik vormistamine toimus asja materjalidest nähtuvalt 08.12.2011, so 3 päeva peale seda, kui ETTA juhatuse esimees oli hankijale kinnitanud, et AS Harjumaa Liinid on üldtöökokkulepet rikkunud. Väidetav pooltevaheline suuline kokkulepe oli TsÜS-i mõistes tühine kuni 08.12.2011, mil see kirjalikult vormistati. Kuna kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidi pakkuja kollektiivlepingus sätestatud palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest olema kinni pidanud kolme viimase aasta jooksul ja poolte vahel oli kirjalik kokkulepe sõlmitud alles 08.12.2011, ei ole AS Harjumaa Liinid kokkuleppele eelneval perioodil nimetatud nõuetest kinni pidanud. Seega ei muutnud ka 25.01.2012 esitatud uus tõend olukorda, et kolmas isik ei ole kolme viimase aasta jooksul kinni pidanud AL-i ja ETTA üldtöökokkuleppe § 7 p-st
5. Seda, et AS Harjumaa Liinid ei ole viidatud nõudest kinni pidanud, kinnitasid hankija järelpärimisele vastates nii ETTA oma 05.12.
6. a vastuses kui ka AL 06.12.
7. a vastuses.
8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et KLS § 14 lg 1 kohaselt ei ole ETTA ega AL pädevad hindama, kas AS Harjumaa Liinid on kokkuleppe mõnda tingimust rikkunud või mitte. KLS § 14 lg 1 kohaselt kontrollivad kollektiivlepingu täitmist poolte volitatud esindajad. Üldtöökokkulepe sõlmiti Autoettevõtete Liitu kuuluvate isikute ehk tööandjate ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete ehk töötajate vahel. Seega on AL-il transpordiettevõtjate esindajana ning ETTA-l töötajate esindajana pädevus välja selgitada, kas üks või teine pool on lepingutingimusi täitnud või mitte. ETTA poolt on AS Harjumaa liinid kokkuleppe § 7 p-i 3 täitmatajätmise kohta hankijale infot andvale kirjale alla kirjutanud juhatuse liige P. Peterson ning AL-i poolt kinnitas rikkumist samuti juhatuse esimees. Hankija kohustus pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ei hõlma hankija kohustust asuda ise kontrollima üldtöökokkuleppe täitmist AL-i ja ETTA eest. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et kui KLS-iga on poolte volitatud esindajatele antud pädevus kollektiivlepingu täitmise kontrollimiseks, sisaldab see ka pädevust tuvastada rikkumisi. Seetõttu ei ole alust ka apellandi väitel, et temapoolset üldtöökokkuleppe rikkumist ei saa tuvastada keegi peale tsiviilkohtu. Lisaks sellele, kui asuda seisukohale, et kvalifitseerimisnõuete täitmist saab hinnata vaid kohus, siis peaksid hankijad iga kord iga üksiku pakkuja osas nõudma kohtuotsust nõuete täitmise või mittetäitmise kohta. Kui kvalifitseerimistingimustele vastavuse hindamiseks tuleks rikkumine tuvastada kohtu kaudu, muutuks riigihangete efektiivne läbiviimine võimatuks. Ja nagu juba varem märgitud, on ka üldtöökokkuleppe pooled ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.12.2007 kokkuleppe sõlmimisel kirjutanud alla ühisdeklaratsioonile, mille eesmärgiks on tagada autoveonduse efektiivne korraldus transpordiohutust, ausat konkurentsi ja töötajate sotsiaalset kaitset toetavate tegevustega (tl 21). Ühisdeklaratsiooni osapooled leppisid muuhulgas kokku ka selles, et riigihankekonkurssidel kvalifitseerumise ja avaliku teenindamise lepingute sõlmimise üheks kriteeriumiks on kokkuleppega laiendatud bussijuhtide palga alammäärade ning töö- ja puhkeajanõuete täitmine ning üldtöökokkuleppe osapooled osutavad hankijale igakülgset abi 8 selle kriteeriumi vastavuse kontrollimiseks. Seega oli hankijal õigus pakkujate kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontrollimiseks pöörduda just AL-i ja ETTA poole ning hankijal tulnuks nende poolt esitatud infoga ka arvestada. Antud juhul ei ole olnud tegemist ka kollektiivse töötüliga, sest kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Käesolevas asjas on nii AL kui ka ETTA olnud ühel arvamusel AS Harjumaa Liinid poolt üldtöökokkuleppe mittenõuetekohase täitmise osas, mistõttu puudub alus väita, et tegemist on kollektiivse töötüliga, mille lahendamine on üksnes tsiviilkohtu pädevuses.
9. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et halduskohus on AS Harjumaa Liinid poolt ÜTK rikkumist hinnates ületanud kohtule antud pädevust. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimisotsuse õiguspärasust koos VAKO 09.02.
10. a otsuse vaidlustatud osaga, mitte ei asunud ise hindama ÜTK § 7 p 3 rikkumist kaebaja poolt. Halduskohus andis hinnangu ka kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse kohta ning ETTA ja AL-i pädevuse kohta tuvastada üldtöökokkuleppe rikkumist, mistõttu on etteheide halduskohtule pädevuse ületamise kohta põhjendamatu.
11. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad AS Harjumaa Liinid poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse ka AS SEBE, paludes apellandilt tema kasuks kantud menetluskulud välja mõista. AS SEBE esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1537,20 eurot (koos käibemaksuga) ja teenuse kirjelduse, millest nähtuvalt seisnes osutatud õigusabi tutvumises halduskohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning nende analüüsis, vastuse koostamises ja selle kohtule edastamises kokku 11,7 tunni jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on nende kulude näol tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega ning kohtule edastatud maksekorralduse kohaselt on AS SEBE selle summa õigusabi osutajale ka tasunud. Madis Ernits Agu Timmi 9 Maili Lokk