Üldtingimuste p 40.7 eeldab mingi üldtingimustega sätestatud hüvitamisest keeldumise aluseks oleva asjaolu ilmnemist pärast hüvitise väljamaksmist, mida käesoleval juhul ei esine. Raamatud on moraalselt vananenud ning kuna raamatute hoiustamine ei ole toimunud nõutaval temperatuuri- ja niiskusrežiimil, ka kahjustatud. Hageja on saanud raamatud enda omandusse ja ei ole viidanud, millisel õiguslikul alusel ta nõuab kostjalt raha tagastamist. 2 3. Tartu Maakohus jättis 12.03.2010 otsusega Salva Kindlustuse AS hagi AS Kirjastus Elmatar vastu 217 552 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18.06.2010 otsusega Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu 12.03.2010 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt juhul, kui kindlustusandja on teinud kindlaks kahju suuruse, siis kannab ta selle eksimuse riisikot ning tal puudub alus enammakstud kindlustushüvitist tagasi nõuda, on ekslik. Ringkonnakohus viitas siinjuures
lg-le 1; §-le 477 ja § 127 lg-le 1 ning leidis, et ülaltoodud sätetega on kooskõlas ka üldtingimuste p 40.7. Ringkonnakohus märkis, et
lg 1 eesmärgiks on kaitsta kindlustusvõtjat, et kindlustusandja ei viivitaks ülemäära kahju kindlakstegemisega, kuid ei välista enammakstud hüvitise tagasinõudmist, kui ilmneb, et kindlustushüvitust on makstud enam, kui on kahju tegelik suurus. Ringkonnakohus kohustas maakohut asja uuel läbivaatamisel andma pooltele võimaluse tõendada kahju tegelikku suurust (vajadusel määrama ekspertiisi) ning selle alusel lahendama vaidluse. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 ja § 477 sätetest tuleneb, et kindlustusandja poolt makstav hüvitis peab asetama kindlustusvõtja samasugusesse varalisse olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud, st kindlustusandja täitmise kohustus piirdub kahju tegeliku suurusega ning kindlustusvõtja ei tohi kindlustusjuhtumi toimumise tulemusel alusetult rikastuda. Kindlustusjuhtumi tõttu kahju hüvitamisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise üldisest eesmärgist (
Märgitud sätetega on kooskõlas üldtingimuste p 40.7, mille kohaselt, kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmnevad asjaolud, mis täielikult või osaliselt välistavad hüvitamise kohustuse, siis kuulub põhjendamatult makstud hüvitis tagastamisele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist. Vastavalt
lg-le 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitsta kindlustusvõtjat, et kindlustusandja ei viivitaks ülemäära kahju kindlakstegemisega, kuid ei välista enammakstud hüvitise tagasinõudmist, kui ilmneb, et kindlustushüvitust on makstud enam, kui on kahju tegelik suurus. Kahju tegeliku suuruse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi. Ekspert Kalle Kolt esitas 27.12.2010 kohtule eksperdiarvamuse, mille kohaselt vaatas ta üle XXX asuvas laohoones hoiustatud raamatud. Ekspertiisiks esitati 3461 ühikut, millest veekahjustus oli tuvastatav seitsmel raamatul. Muid kahjustusi esines 26 raamatul. Ekspertiisiks esitatud raamatud olid tavapärases seisukorras, ekspertiisi käigus tuvastatud 3428 müügikõlblikku raamatut on võimalik turustada tavapärastel tingimustel. Hoiutingimused laos on tavapärased. 22.03.2011 kohtuistungil jäi K. Kolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtade juurde. Ekspert avaldas, et moraalselt vananenud võib raamat olla juba kahe kuu möödumisel selle trükkimisest, pehmekaanelise juturaamatu puhul juba ühe kuu möödumisel. Erandiks on teatmeteosed, mille müügiaeg võib olla oluliselt pikem. Kostja esindaja Alo Murutar nõustus 22.03.2011 kohtuistungil hageja väitega, et kahju hüvitamiseks esitatud aktis loetletud raamatud olid trükitud alates 2002. a, värskeimad olid „Pintselsabad“ 2008 kevadel tehtud 3 kordustrükist. Hageja vähendas eksperdiarvamuse alusel oma nõuet veel 2822 krooni (180,36 euro) võrra, jäädes 214 730 krooni väljamõistmise nõude juurde. Kohus oli seisukohal, et pärast hageja poolt 10.12.2008 esitatud tagasinõude saamist oli kostja kohustatud
ja § 1028 lg 1 alusel ning üldtingimuste p 40.7 kohaselt põhjendamatult makstud hüvitise tagastama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist.
lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjal ei tekkinud veeavarii tagajärjel sellises ulatuses kahju, mis on hüvitatud hageja poolt. Enamsaadud kahjuhüvitis tuleb tagastada. Kostja vastuväide omandiõiguse üleandmise kohta ei ole seadusega kooskõlas. Pooltevaheline õigussuhe põhineb kindlustuslepingul, mitte müügilepingul. Hageja ei ostnud kostjalt raamatuid, vaid hüvitas kindlustusjuhtumi toimumise tõttu esialgselt kindlaksmääratud kahju. Kui tegelik kahju oli väiksem, tuleb kostjal enamsaadud hüvitis tagastada alusetu rikastumise tõttu. Kindlustushüvitise saamise alus langes ära, kui tuvastati raamatute müügikõlbulikkus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-t 1.
lg 1 paneb kahju suuruse kindlakstegemise kohustuse kindlustusandjale ning kindlustusandja on kohustatud kahju suuruse kindlaks tegema viivitamatult. Hageja on nimetatud sätet rikkunud (ei vaadatud raamatuid üle ja aluseks võeti kostja akt) ning seetõttu ei ole võimalik hinnata õigesti kahju suurust, sest mitme aastaga on see oluliselt muutunud; 2) on kohus asunud ekslikult seisukohale, et kindlustusvõtja on alusetult rikastunud. Alusetu rikastumise sätted kohalduvad juhtumile, kus tehingu üks pool on saanud mingi hüve, teine pool aga mitte. Käesoleval juhul on mõlemad pooled saanud mingi hüve: kindlustusvõtja on saanud kindlustushüvitise, kindlusandja aga väidetavalt kahjustatud raamatud. Juhul kui raamatud ei ole kahjustatud ning need olid kindlustatud omahinnaga, s.o tootmishinnaga, siis kindlustusvõtja ei ole kuidagi rikastunud kindlustusandja arvelt. Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et hageja on raamatud omandanud ning neid osaliselt ka käsutanud (s.o võõrandanud). Lisaks kahjustatud varale on hageja saanud
lg-st 1 tuleneva nõudeõiguse kahju tekitanud isikute vastu; 3) on kindlustusfirma kaks kõige primaarsemat oskust ja tegevussuunda: 1) riskide hindamine ning 2) tekkinud kahju hindamine hüvitisesumma õigeks väljamaksmiseks. Klient eeldab lepingut sõlmides, et kindlustusettevõtja omab piisavaid kogemusi ja oskusi kindlustusteenuse osutamiseks. Kindlustusfirmal tuleb täita endale lepinguga ja õigusaktidega sätestatud kohustusi, kahju viivitamatu kindlakstegemine on üks nendest kohustustest ning see ei sõltu kindlustusvõtja esitatud andmetest. Kindlustusandjal olid kõik võimalused ja vahendid kahju suuruse kindlakstegemiseks. Juhul kui kindlustusandja seda ei teinud, siis see on tema 4 majanduslik ja lepinguline risk, mida kostja ei pea kandma. On võimalik, et hageja töötajad on rikkunud oma ametikoha hoolsuskohustust, kuid see ei puutu käesolevasse vaidlusesse; 4) rahuldas kohus põhjendamatult hageja taotluse ekspertiisi määramiseks. Ekspertiis ei saa anda õiget hinnangut nii mitu aastat pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Eestis puudub ka vastava ala tunnustatud ekspert. Ekspertiis on läbi viidud puudulikult – nii on faktiliselt avamata paljud raamatupakid, hinnang on andma niiskuskahjudele, aktis pole märgitud raamatute ladustamistingimusi. Üldtingimuste p 34.1 järgi on lepingupooltel õigus kahjusumma suuruse ja tekkepõhjuste kindlaksmääramiseks kasutada eksperdi abi. Kostja vaatas kahjustatud kauba üle ja hindas kahju suuruse 09.07.2008 arvelevõtmisemahakandmise aktis nr 13. Kauba ülevaatamisel osalesid hageja kahjukäsitlejad. Hageja aktsepteeris kosja akti ning tegi selle alusel kahjuhüvitise väljamakse. Hageja ei esitanud nõuet ekspertiisi teostamiseks. Seega oli kahjude hindamine vastavuses üldtingimustega. Eksperdi abi oleks saanud kasutada vahetult peale kindlustusjuhtumi toimumist. Ka
lg 1 eeldab ekspertide kohest kaasamist; 5) on kohtu seisukoht, et kindlustushüvitise saamise alus langes ära, kui tuvastati raamatute müügikõlbulikkus, väär ja põhjendamatu. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on ekspert hinnanud niiskuskahjustustega ja moraalselt vananenud raamatud müügikõlbulikeks. Eksperdil puudub taoliste raamatute müügi kogemus, kostja, kes on pikalt tegutsenud selles valdkonnas, teab, et neid raamatuid ei ole võimalik tavapärastel tingimustel võõrandada; 6) on kostja kindlustuslepingu täitmisel ja kahjujuhtumi käsitlemisel täitnud kõik nii lepingulised kui ka õigusaktidest tulenevad tingimused. Kahju käsitlemisel on eksinud kindlustusandja ning see eksimus ei ole tekkinud kostja süül. Juhul kui kohus õigustab ekspertiisi tegemist 2-3 aastat pärast kahjujuhtumit, siis see võib saada kindlustusfirmade üldiseks käitumismalliks, mis ei ole kuidagi põhjendatud. 6. Salva Kindlustuse AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Tartu Ringkonnakohus 18.06.2011 otsuses tuvastanud hageja õiguse nõuda kostjalt ekslikult väljamakstud hüvitis tagasi. Ühtlasi on ringkonnakohus leidnud, et üldtingimuste p 40.7 on kooskõlas
Ringkonnakohus on andnud oma tõlgenduse ka
lg 1 kohta, mille järgi on nimetatud sätte eesmärgiks kaitsta kindlustusvõtjat, et kindlustusandja ei viivitaks ülemäära kahju kindlakstegemisega, kuid ei välista enammakstud hüvitise tagasinõudmist, kui ilmneb, et kindlustushüvitust on makstud enam, kui on kahju tegelik suurus. Kahju tegelik suurus tehti kindlaks juba enne kohtumenetlust ning kohtumenetluse käigus on veelkord tõendamist leidnud, et kostjale ei tekkinud varalist kahju sellises ulatuses nagu ta kindlustusandjale avaldas. Kindlustusvõtja ja kindlustusandja on lepingupartnerid ning peavad käituma vastavalt
§-le 6 hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kindlustusandja ei saa ega peagi eeldama, et tema lepingupartner esitab ebaõigeid andmeid kahju suuruse või muude asjaolude kohta. Maakohtus teostatud ekspertiisi käigus on tuvastatud, et enamik raamatuid olid kahjustamata ja müügikõlbulikud. Tõendatud on asjaolu, et kostjale tekkis varaline kahju 54 076 krooni, millest 49 076 krooni kohustus hageja vastavalt kindlustuslepingule hüvitama (kogusummast tuleb maha arvestada omavastutus 5000 krooni). Nimetatud summast kostjale enam tasutud summa 214 730 krooni tuleb kindlustusandjale tagastada vastavalt ülalviidatud sätetele; 2) on ekspertiisi määramiseks antud juhis ringkonnakohtu 18.06.2010 otsuses. Ebaõige on apellandi väide, et eksperdil ei ole võimalik anda õiget hinnangut kahju suuruse kohta. Hageja valduses olevatest raamatutest on praktiliselt kõik kahjustustevabad. Vaid mõnel raamatul 5 esines kindlustusjuhtumiga seonduvaid kahjustusi ja mõnel raamatul tootmispraak. Eelnevat on kinnitanud raamatud üle vaadanud ekspert, kes on eksperdiarvamuses märkinud ära ka asjaolu, et raamatud on turustatavad tavapärastel tingimustel. Kuna kostja esitas kohtuistungil korduvalt paljasõnalisi vastuväiteid eksperdi arvamusele, andis kohus kostjale võimaluse taotleda kordusekspertiisi, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Seega on kõik apellandi väited eksperdi ning eksperdi arvamuse ebapädevuse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Vaatamata hageja pakkumistele ei ole kostja soovinud alates 2008. a raamatuid enda valdusesse tagasi võtta ega enammakstud hüvitist tagasi maksta. Raamatud olid moraalselt vananenud juba kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ja nende müümine oli praktiliselt võimatu juba 2008. a. Nimetatut on kinnitanud ka ekspert ning kostja ise 22.03.2011 kohtuistungil; 3) on ebaõige apellandi väide, et kindlustusvõtja ei ole alusetult rikastunud ja alusetu rikastumise sätted kohalduvad üksnes juhtumile, kus tehingu üks pool on saanud mingi hüve, teine pool aga mitte. Vastavalt
§-le 1027 peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kostja on saanud hagejalt õiguspäraselt kindlustushüvitist 49 076 krooni vastavalt kindlustuslepingule ning 214 730 krooni on saadud ilma õigusliku aluseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-ga 477, millest tulenevalt peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju selle tegelikus suuruses.
eesmärk on piiritleda kindlustusandja täitmise kohustust kahju tegeliku suurusega ning välistada võimalus, et kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumise tulemusel rikastuks.
§-s 477 sätestatud põhimõte sisaldub ka kahju hüvitamise õiguses, s.o
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud, ning
lg 5 eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju hüvitamise kohustuse läbi. Kindlustuslepingu p 40.7, mille kohaselt kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmnevad asjaolud, mis täielikult või osaliselt välistavad hüvitamise kohustuse, kuulub põhjendamatult makstud hüvitis tagastamisele, on kooskõlas eelmärgitud sätetega. Apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti lepingu p 40.7, on ekslik. Kindlustuslepingu p 42.1.1-42.1.10 reguleerivad hüvitamisest keeldumise aluseid ning ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, kuna antud juhul nõuab kindlustusandja tagasi enammakstud hüvitist. Kindlustuslepingu p 40.7 on kooskõlas
alusetu rikastumise sätetega.
lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse 6 täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd kindlustuslepingu järgi kohustus kindlustusandja maksma kindlustusvõtjale hüvitise kahjustatud vara (raamatute) eest, siis hüvitise väljamaksmine kahjustamata raamatute eest on toimunud õigusliku aluseta ning tegelikku kahju ületavas ulatuses on kindlustusvõtja kohustatud saadud hüvitise tagasi maksma. Asjaolul, et kindlustusandja töötaja ei kontrollinud raamatute vastuvõtmisel nende olukorda, mille tõttu toimus hüvitise maksmine suuremas ulatuses, ei ole
Apellandi seisukoht, et hagi rahuldamise välistab
Apellant on jätnud tähelepanuta, et ta koostas ise 09.07.2008 akti kahju suuruse kohta, mis ei vastanud tegelikkusele.
lg 3 ei võta kindlustusandjalt õigust vaidlustada kindlustusvõtja hüvitamise nõuet ning juhul, kui kindlustusandja poolt kindlakstehtud kahju suurus ei vastanud tegelikkusele, on kindlustusvõtjal õigus tegelik kahju suurus kindlaks teha. Arvestades eelnevat ei saa kindlustusandja poolt kahju kindlakstegemist 03.12.2008 käsitleda kui kahju kindlakstegemist ebamõistlikult pika tähtaja jooksul, mis välistaks tagasinõude õiguse enammakstud hüvitise osas. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et antud juhul ei toimunud alusetut rikastumist, kuna kindlustusvõtja sai enda valdusesse väidetavalt kahjustatud raamatud. Apellandi selline väide oleks põhjendatud, kui kõik kindlustusvõtja poolt üleantud raamatud oleks kahjustatud. Kuivõrd kindlustuslepingu järgi oli kindlustusandjal kohustus välja maksta hüvitis kahjustatud raamatute eest, siis kahjustamata raamatute väärtuses on kindlustusandjal tagasinõude õigus ning kindlustusandja on kinnitanud alates 10.12.2008 (I kd, t.l 19), et ta soovib kahjustamata raamatud tagasi anda. 8.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.