KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-52379 Tsiv

) § 24 lg-s 3 juhatuse liikmele üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks sätestatud eeldused. Ühte ja sama otsust ei saa üheaegselt tühistada ja kehtetuks tunnistada. Kostja märkis ka, et hagiavaldusel on selle menetlusse võtmist takistavad puudused ja kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja palus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta hagi läbivaatamata. Kohtuistungil märkis kostja esindaja lisaks, et korteriühistu liige saab korteriühistu üldkoosoleku otsuseid vaidlustada, kui ta osales koosolekul ja tema vastuväited on protokollitud. Hageja vastuväiteid ei ole protokollitud. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. oktoobri 2011 otsusega hagi ning tuvastas KORTERIÜHISTU NARTALL-18 üldkoosolekul
3. septembril 2010 vastu võetud otsuste tühisuse ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt toimus 08.09.2010 korteriühistu üldkoosolek, kus otsustati: 1) tunnistada maja katuse ning 1.,
4. ja
5. trepikoja keldriruumide varuväljapääsude renoveerimistööd ebakvaliteetseteks ning vastutavaks teostatud ebakvaliteetsete tööde eest tegutsev juhatus, kellele esitada kahju hüvitamise nõue; 2) lõpetada leping valitsejafirmaga OÜ Elamu Teenused; 3) tagasi kutsuda juhatus koosseisus Jelena Vangonen, D.D., N.K. , A.P. ning valida ja kinnitada uus juhatus neljaliikmelises koosseisus A.P., krt X, V.K., krt XX, K.T., krt XX, V.R., krt XX; X) kinnitada juhatuse esimeheks A. Papstel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

§ 24

lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuigi hageja on hagiavalduses märkinud hagejana enda korteriühistu juhatuse liikmena, kinnitas ta kohtule, et tema sooviks oli esitada nõue korteriühistu vastu korteriühistu liikmena. Kuna hageja ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mida eeldab korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamine juhatuse liikmena

§ 24

lg 3 alusel, siis ei ole kohtul põhjust kahelda, et hageja on hagi esitanud korteriühistu liikmena. Samuti ei kohaldu hageja suhtes

§ 24

lg 3 viimane lause, mille järgi mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna korteriühistu liikme õigust vaidlustada 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuseid reguleerib korteriühistuseadus, siis ei ole põhjust tugineda mittetulundusühingute seaduse sätetele üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta. KÜS § 13 lg-s 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätestab, et korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

§ 24

lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

§ 241

lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 241

lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kuna hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest tulenevalt ta soovib üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega ja hageja eesmärgiks on, et kohus teeks kindlaks, et 08.09.2010 üldkoosoleku otsus ei oleks kehtiv, siis kohus formuleerib hageja nõude ümber – hageja nõudeks on tuvastada korteriühistu 08.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisus. 12.08.2010 esitati korterühistu juhatusele avaldus XXX maja elanike – korteriühistu liikmete taotlus kutsuda kokku korteriühistu liikmete erakorraline üldkoosolek 08. või 09.09.2010 (tl 4-5). Avaldus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mis on allkirjastatud vaid V. K. poolt, ei kohusta tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lg-st 1

§ 20

lg 3 alusel kokku kutsuma üldkoosolekut, sest tõendatud ei ole, et üldkoosoleku kokkukutsumise avaldus oleks kirjalikult, st omakäeliselt allkirjastatult nõutud 1/10 korteriühistu liikmete poolt. Korteriühistu liikmete poolt ei ole järgitud üldkoosoleku kokkukutsumise eelnevat kohustuslikku korda ning seega ei olnud V. K. ja teistel korteriühistu liikmetel õigust kokku kutsuda üldkoosolekut. V. K. pöördus 16.08.2010 ühistu liikmete poole, et talle antaks nõusolek korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks 08. või 09.09.2010 päevakorraga: keldri varuväljapääsude katuse remondi teostamise praagiga seotud kulude hüvitamine; uuele projektile hinnangu andmine; vahendite kokkuhoid kriisiperioodil; koosoleku otsuse üldjäreldus (tl 10-11). Pöördumises on ära näidatud 14 korteriühistu liikme ees- ja perekonnanimed koos allkirjadega. Kuna üldkoosolek oli kokku kutsutud ilma mittetulundusühingute seaduses sätestatud korda järgimata, üldkoosoleku kokkukutsujatel ei olnud selleks õigust, sest nad ei olnud pöördunud eelnevalt juhatuse poole nõudega kutsuda kokku üldkoosolek, siis on üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus nõustus hageja väitega, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud koosoleku kokkukutsumise päeva, mistõttu puudub võimalus tuvastada, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud

§-s 20 sätestatud seitsmepäevast tähtaega (tl 12-13). Nii korteriühistu juhatusele 12.08.2010 V.K. poolt tehtud ettepanek kutsuda kokku üldkoosolek kui ka 16.08.2010 V.K. pöördumine saada korteriühistu liikmetelt nõusolek üldkoosoleku kokkukutsumiseks sisaldasid üldkoosoleku kokkukutsumise soovi järgmise päevakorraga: keldri varuväljapääsude katuse remondi teostamise praagiga seotud kulude hüvitamine; uuele projektile hinnangu andmine; vahendite kokkuhoid kriisiperioodil; koosoleku otsuse üldjäreldus. 08.09.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise teade sisaldas lisaks päevakorrapunkti otsustamaks kohtumenetlus korteriühistu endise esimehe suhtes ning päevakorrapunkti juhatuse väljavahetamiseks. 08.09.2010 läbiviidud üldkoosoleku päevakord erines oluliselt kõikidest teistest ette teatatud päevakordadest ja sisaldas järgmist: 1) maja katusekatte sihverplaadilt plekk-katusekatte vastu väljavahetamise praagi kõrvaldamisega seotud arutelu ja otsuse vastuvõtmine ning maja 1.,

1. ja
2. trepikoja keldriruumide varuväljapääsude renoveerimisega seotud praagi kõrvaldamise arutelu ja otsuse vastuvõtmine; 2) valitsejafirmast kui liigsest lülist keeldumine; 3) tegevjuhatuse liikmete tagasikutsumine 4 ning uue juhatuse koosseisu valimine; 4) uue juhatuse esimehe valimine (tl 14-17). Üldkoosoleku päevakorra muutmisest seaduses ettenähtud korras korteriühistu liikmetele teatatud ei olnud, samuti ei osalenud üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed, mis andnuks õiguse muuta päevakorda. Korteriühistu põhikirjaga ei ole üldkoosoleku kokkukutsumiseks ette nähtud muud korda kui seaduses ette nähtud kord. Seega oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, jättes korteriühistu liikmetele õigeaegselt teatamata, missuguse päevakorraga üldkoosolek toimub. Kuna korteriühistu 08.09.2010 üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on 08.09.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised. Vaidlust ei ole, et korteriühistu tookordne juhatus on selgitanud V. K. 27.08.2010 kirjaga vajadust allkirjastada avaldus kõikide üldkoosolekut kokkukutsuvate isikute poolt ning juhtinud tähelepanu päevakordade erinevusele (tl 6-9). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. KORTERIÜHISTU NARTALL-18 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. oktoobri 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud hagejal

§ 24lg 3 viimane lause kohaselt õigust hagi esitada.

KÜS § 1 lg 2 sätestab, et korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Järelikult kui KÜS § 13 lg 3 ei sätesta, kes korteriühistu liikmetest võib nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, siis selles küsimuses tuleb rakendada

§ 24

lg 3 viimast lauset, mille järgi mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kui

§ 24

lg 3 viimane lause korteriühistu ja korteriühistu liikme suhtele ei kohalduks, siis võib tekkida omavoli korteriühistu tegevuses, kus üks ja sama liige võib osaleda üldkoosolekul ja hääletada otsuse vastuvõtmise poolt ning pärast seda esitada hagi tema hääle arvel vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja osales 08.09.2010 üldkoosolekul, kuid ei lasknud protokollida oma vastuväiteid otsusele; 2) on kohus teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud, rikkudes TsMS § 439. Hagiavalduses on hageja palunud kohtul tühistada ja tunnistada kehtetuks korteriühistu 08.09.2010 üldkoosoleku otsused. Kohus tuvastas üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Kohtuistungil kohus täpsustas, kas hageja soovib tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisust. Hageja kinnitas, et soovib tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisust. Kostja esindaja esitas vastuväite, et tegemist on hagi eseme muutmisega, milleks ei ole esitatud kirjalikku avaldust. Kuna tegemist on hagi eseme muutmisega, ei saa nõuet ümber formuleerida. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest tuleneb, ei huvitatud isik võib nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist (kui otsus on ebaseaduslik) või tühisuse tuvastamist (koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel). Mõlemal juhul pöördub huvitatud isik kohtusse selleks, et koosoleku otsus ei oleks kehtiv. Kuna seadusandja on jaganud üldkoosoleku otsuse kehtetuks muutmise protseduuri kaheks – kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks – tuleb need lugeda erinevateks nõueteks. Kuna kirjalikku avaldust hagi eseme muutmiseks esitatud ei ole, on kohus teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejale osutas õigusabi lepinguline esindaja. Kui õigusteadmisi omav lepinguline esindaja formuleerib nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisena, siis kohus ei pea omal algatusel formuleerima nõuet ümber; 5 3) rikkus kohus kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtet. Kostja teatas kohtule, et ei analüüsi võimalikke rikkumisi, mida hageja hagiavalduses kirjeldab, kuna need ei ole vaidluses asjakohased. Hageja esitas hagi juhatuse liikmena ja tal oli õigus tugineda ainult eeldustele, mis on toodud

§ 24lg 3 1.

lauses juhatuse liikmele. Kohus lahendas ebaseaduslikult muudetud nõuet, millele kostjal ei olnud võimalust vastuväiteid esitada. Hagi eset muudeti suuliselt kohtuistungil ja kostja ei olnud selleks valmis. Hagiavaldusest tuleneb selgesõnaliselt, et hageja esitab hagi korteriühistu juhatuse liikmena. Hagiavalduses (poolte nimede osas) hageja väidab, et on juhatuse liige; 4) jättis kohus tähelepanuta kostja arvamuse, et hagiavaldusel on menetlusse võtmist takistavad puudused, ja kostja vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kohus jättis tähelepanuta kostja nõude jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata. 5. J. Vangonen vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa asjas tugineda

§ 24lg 3 viimasele lausele.

Kuna korteriühistu üldkoosoleku otsuste edasikaebamist korteriühistu liikme poolt reguleerib korteriühistuseadus, siis on kohus õigesti tuginenud KÜS § 13 lg-le 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates; 2) ei ole kohus teinud otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Vastavalt

§ 24

lg-le 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Vastavalt

§ 241

lg-le 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest tulenevalt ta soovib üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega ja hageja eesmärgiks on, et kohus teeks kindlaks, et üldkoosoleku otsus ei oleks kehtiv, siis on kohtu poolt hageja nõude ümber formuleerimine – hageja nõudeks on tuvastada korteriühistu 08.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisus – seaduslik; 3) ei ole kohus rikkunud kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtet. Hagiavalduse vastuses näitas kostja hagejana ära mitte juhatuse liikme J. Vangoneni, vaid lihtsalt J. Vangoneni kui korteriühistu liikme. Seega kostjal ei olnud kahtlust, kellena J. Vangonen esitas kohtusse hagi. Kõik väited, mis on vastuses hagiavaldusele esile toodud, on kostja soov kohtumenetlust venitada, kuna korteriühistu üldkoosoleku järgmise otsuse kohta on esitatud politseisse avaldus seoses korteriühistu liikmete allkirjade võltsimisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. oktoobri 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult tuvastanud KÜ Nartall-18 üldkoosolekul 08.09.2010 vastuvõetud otsuste tühisuse. 7.
4. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hagejal puudus õigus esitada hagi korteriühistu üldkoosoleku 08.09.2010 otsuste vaidlustamiseks. 6 Vaidlust ei ole selles, et hageja on KÜ Nartall-18 liige ning maakohtu istungil on hageja kinnitanud, et ta vaidlustas üldkoosoleku otsuseid korteriühistu liikmena. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja tunnistada 08.09.2010 üldkoosoleku otsused kehtetuks seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Ringkonnakohus märgib, et kehtetu tehing võib olla kas tühine või tühistatud. Kuna hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt esinesid üldkoosoleku otsuse tühisuse alused ning hageja eesmärk oli, et üldkoosoleku otsused ei kehtiks, siis maakohus, tuvastades üldkoosoleku otsuste tühisuse, ei teinud otsust nõude kohta, mida pole esitatud. Apellandi seisukoht, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine ja tühisuse tuvastamine on erinevad nõuded ning hagejal tulnuks esitada eraldi kirjalik avaldus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, on ekslik. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg-st 1 tulenevalt peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel. Hagiavalduses olid märgitud asjaolud, miks hageja soovis 08.09.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ning kostjal oli võimalus esitada nendele vastuväiteid. Hagis märgitud asjaolusid arutati pooltega kohtuistungil ning põhjendamatu on apellandi väide, et tal puudus võimalus esitada vastuväiteid hagile. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tegi maakohus otsuse sama nõude kohta, mida hageja hagiavalduses taotles. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonkaebuses ei ole apellant kostjana vaidlustanud maakohtu otsuse põhjendusi 08.09.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiste osas. 7.
5. Ekslik on apellandi tuginemine

24 lg 3 viimasele lausele, mille kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes siis, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-05 asunud seisukohale, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka

§ 24lg 1.

Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu üldkoosoleku otsuseid ning seega tuleb kohaldada korteriühistu seadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. Seega on õige maakohtu järeldus, et korteriühistu üldkoosoleku vaidlustamise korral tuleb juhinduda KÜS § 13 lg-st 3 ning tähendust ei ole sellel, kas hageja lasi protokollida oma vastuväite otsusele. Ringkonnakohus märgib veel järgmist. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist saab nõuda iga isik, kellel on selle otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on õigustatuks isikuks kindlasti korteriühistu liige ning seda sõltumata asjaolust, kas ta osales otsuse vastuvõtmisel või mitte. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-09 märkinud, et kohus võib ise tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada, ilma et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud. Seega võib kohus tühisuse tuvastada ka ilma sellekohase nõudeta, eeldusel, et tühisuse aluseks olevad asjaolud on menetlusosalise poolt esitatud. Käesolevas asjas olid tühisuse aluseks olevad asjaolud esitatud. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel KÜ Nartall-18 kanda. 7 Viivi Tomson Andra Pärsimägi 8 Üllar Roostoja