2-10-60620/13

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Menetlusstaadium Hageja Hageja esindaja Kostja Viljandi kohtumaja

1. aprill 2012 nr 2-10-60620 Swedbank AS versus Janek Liiva põhivõlg 232,80 € kõrvalnõuded: intress 102,45 € viivis 32,16 € ja viivis põhivõlalt EKP + 7% aastas 232,80 € kohtunik Toomas Lillsaar hagi lahendamine lihtmenetlus Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8, 15040, Tallinn) Silva Kark (aadress Rakvere 5, Jõhvi, 41537, e-mail: silva.kark@swedbank.ee) Janek Liiva (isikukood xxxxxxxx, aadress xxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxx, e-post:) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
2. Swedbank ASi hagis Janek Liiva vastu: 1.1 põhivõlanõudes rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Janek Liivalt Swedbank AS-i kasuks 232 (kakssada kolmkümmend kaks) € ja 80 senti; 1.2 intressinõudes kõrvalnõudena rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Janek Liivalt Swedbank AS-i kasuks 102 (ükssada kaks) € ja 45 senti; 1.3 viivises kõrvalnõudena rahuldada hagi ja välja mõista Janek Liivalt Swedbank AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne
3. jaanuari 2012 1%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas, s.o: 1.3.1
4. august 2008 kuni
5. veebruar 2011 sissenõutavaks muutunud viivisena 32 (kolmkümmend kaks) € ja 16 senti; 1.3.2
6. veebruar kuni
7. aprill 2012 sissenõutavaks muutunud viivisena 21 (kakskümmend üks) € ja 88 senti; 1.3.3 alates
8. aprill 2012 sissenõutavaks muutumatuna kuni põhinõude (232,80 €) või selle tasumata osa kohase täitmiseni; 1 1.3.4 määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos väljamõistetud intressi 102,45 € ja sissenõutavaks muutunud viivisega 54,04 € summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega 232,80 €. Muud otsustused
9. Seoses menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.1.1 välja mõista Janek Liivalt Swedbank AS-i kasuks hageja kantud menetluskulu 63 (kuuskümmend kolm) € ja 91 senti; 2.1.2 välja mõisa Janek Liivalt Swedbank AS-i kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (
10. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas; 2.1.3 määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 63,91 €; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
11. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 € on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine) lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 3.3 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 3.4 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant; 3.5 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 3.6 TsMS § 633 (Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.7 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks; 3.9 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2 3.10 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluste lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Toomas Lillsaar Kohtunik 3