3-10-2094/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. aprill 2012, Tartu 3-10-2094 Jaak Sisaski kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vangla kauplusest ostetud kaupade juurdehindlusega Tartu Halduskohtu 30.06.
2. a otsus Jaak Sisaski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Sisask Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta Jaak Sisaski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.
4. a otsus muutmata.
5. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Jaak Sisask esitas 03.05.2010 Tartu Vanglale taotluse, milles palus hüvitada temalt perioodil 27.08.2001-20.07.2009 vangla kaupluses sooritatud sisseostude eest ebaseaduslikult võetud juurdehindlus summas 4085 krooni (261,08 eurot) ning 6 %-line aastaintress. Tartu Vangla 13.07.
7. a otsusega nr 3-30/109 jäeti J. Sisaski kahjuhüvitise taotlus rahuldamata.
8. J. Sisask esitas 12.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla poolt ebaseadusliku juurdehindluse kohaldamisega kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajale tekitatud varalise kahju nõude suuruseks 4085 krooni (261,08 eurot). Kaebaja viitas õiguskantsleri 20.03.
9. a kirjale nr 7-1/060511/0701815, millega tehti Tartu Vanglale ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks seoses kaupluses rakendatud juurdehindlusega.
10. Tartu Halduskohtu 30.06.
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb teha vahet vanglas kinnipeetavatele sisseostude tegemiseks võimaluse loomise kui haldusülesande ning kaupade müügiteenuse osutamise kui eraõiguslikus vormis toimuva tegevuse vahel. Siinjuures ei ole oluline, kas müügiteenust osutas vangla ise või eraõiguslik isik lepingu alusel. Käesoleva kaebuse raames vaadeldud perioodil ei olnud kaupade müümine kinnipeetavatele Tartu Vanglas vangla poolt käsitletav avalik-õigusliku haldusülesande täitmisena. Vanglal oli üksnes avalik-õiguslik kohustus luua sisseostude tegemiseks võimalus ning sisseostude tegemist kontrollida. Kaupluses, sealjuures ka vanglas asuvas kaupluses müüdavatele kaupadele kehtestatud juurdehindlus on tavapärane ja vajalik, et katta kaupluse pidamisega kaasnevad vajalikud ja paratamatud kulud. Kinnitust ei ole leidnud kinnipeetava väide, et Tartu Vangla kaupluse hinnad on põhjendamatult kõrged. Kuna vangla kaupluses kaupadele juurdehindluse määramine ei toimunud avalik-õiguslikus suhtes ega olnud avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, siis ei ole kaebaja õigusi avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes rikutud ning kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. J. Sisaski apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt olid Tartu Vangla kaupluse hinnad kõrgemad kui väljaspool vanglat ning vangla kaupluse poolt kinnipeetavatele kaupade müümisel on tegemist avalik-õigusliku ülesande täitmisega.
13. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.06.
15. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
16. Käesoleva asjaga sisult analoogses asjas on Riigikohtu halduskolleegium teinud 14.12.2011.a otsuse (haldusasi nr 3-3-1-72-11), tühistades Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendid, milles asuti Tartu Vangla kaupluses enne
17. a juulit rakendatud 17,99%-lise juurdehindluse õiguspärasuse osas antud asjas tehtud lahendiga võrreldes teistsugusele seisukohale. Riigikohus tegi nimetatud asjas uue otsuse, jättes A. Sarapuu analoogse sisuga kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
18. Viidatud Riigikohtu lahendi seisukohad toetavad käesolevas asjas vaidlustatud Tartu Halduskohtu 30.06.
19. a otsuse seisukohti. Nimelt on ka Riigikohus oma 14.12.
20. a lahendis leidnud, et enne 24.07.2009 kehtinud VangS § 48 lg-st 1 tulenes vanglale kohustus tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimalus, kuid kauba müügihinna see osa, mis 2 ületas kauba sisseostuhinda, ei kujuta endast avalik-õiguslikku tasu või makset, mis peaks põhiseaduse § 113 kohaselt olema kehtestatud seadusega. Riiklikuks lõivuks saab lugeda tasu vaid selliste soorituste eest, mida reguleerib avalik õigus. Seejuures ei piisa sellest, et avalik õigus reguleerib soorituse tegemise kohustust. Ka soorituse sisu peab alluma avalik-õiguslikule regulatsioonile. VangS § 48 lg-ga 1 kinnipeetavatele tagatud võimalus osta teatud kaupu tähendab vangla kohustust võimaldada kinnipeetaval astuda vastavatesse tsiviilõigussuhetesse. Kaupade ostmine ise aga toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusel. Seega allub kauba müügihind tervikuna eraõiguslikule regulatsioonile. Riigikohtu praktikas on rahalise kohustuse avalik-õiguslikuks tasuks lugemisel muu hulgas oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: poolte vahel tekib tasu nõudmisel avalik-õiguslik (võimu-) suhe; ei sõlmita tsiviilõiguslikku lepingut, mille täitmist oleks riigil võimalik nõuda tsiviilkohtumenetluse korras; tasu maksjal puudub õigus nõuda teiselt lepingupoolelt vastusooritust; sellist tasu saab nõuda ainult riik; riik kasutab tasu kogumisel võimuvolitusi. Vangla kaupluses müüdava kauba eest nõutav hind loetletud kriteeriumitele ei vasta. Poolte vahel sõlmitakse võlaõigusseaduse regulatsioonile alluv müügileping. Oste sooritav kinnipeetav saab vangla kauplusele makstava tasu eest reaalse vastusoorituse - kauba. Analoogset tasu kauba müügiteenuse eest saab nõuda iga eraõiguslik isik. Riik võib avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi tegevus reeglina samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Nii ei vaja eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine seadusest tulenevat erivolitust. Seega ei eeldanud vangla kaupluses kaupade eest sisseostuhinnast suurema tasu küsimine PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsiooni klausli järgimist. Kui kinnipeetav on pöördunud halduskohtusse nõudega kahju hüvitamiseks, mis väidetavalt tekkis Tartu Vanglaga sõlmitud müügilepingute tagajärjel, kujunes müügilepingu sõlmimisel vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Tekkinud tsiviilõigussuhtes peab vangla arvestama ka VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustusega tagada kinnipeetavale reaalne sisseostude tegemise võimalus, mis eeldab seda, et kaupade eest küsitav hind ei oleks ebaproportsionaalselt suur. VangS § 48 lg 1 rakendamisel saab arvestada ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega REC