KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1320 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikesku

§ 265lg 3).

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 204lg 1 ja 2, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT 1. 26.06.2012 sai kohus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK) taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks Maanteeameti liiklusregistrisse kantud OÜ RTA Grupp omandis olevatele sõidukitele: 1) VW Golf (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX; 2) Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 3) Renault Thalia (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX; 4) Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 5) Opel Meriva (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 6) Toyota Hiace (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 7) Nissan Almera (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 8) Nissan Note (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX; 9) Tiki treiler (registrimärk XXX XXX); 10) Väikelaev Grand (registrimärk XXX XXX)- HIN kood XXXXXXXXX. 2. Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. 3. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud: PMTK kontrollib 08.09.2010 korralduse 12.2-3/6324-1 alusel (tl 13-14) OÜ RTA Grupp 2010. a veebruari- kuni juulikuu (

1. ka)käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollimise käigus selgus, et OÜ RTA Grupp oli 2010. a veebruari- ja märtsikuu käibemaksuarvestustes kajastanud sisendkäibemaksu OÜ Servisland (registrikood XXXXXX) poolt 01.02.2010 ja 03.03.2010 väljastatud arvete (tl 15-25) alusel kogusummas 169 167 krooni. OÜ RTA Grupp poolt OÜ-lt Servisland 2010. a veebruari- ja märtsikuus soetatud üheteistkümnest sõiduautost kogumaksumusega 1 015 000 krooni, sh käibemaks summas 169 167 krooni, andis OÜ RTA Grupp OÜ-le Partner Holding rendile alates 01.05.2010. a 8 sõiduautot rendi- ja kasutuslepingute alusel (tl 26-32). Kolme OÜ-lt Servisland soetatud sõiduautot kasutas OÜ RTA Grupp ise ja need sõidukid on ajavahemikul 20.04.2010 kuni 30.12.2010. a edasi müüdud. Sõiduautode ostu-müügitehingute eest tasumine OÜ-le Servisland toimus väidetavalt sularahas. Rahalised vahendid kasutatud sõiduautode soetuseks on tulnud väidetavalt eraisik P. L.´lt, kes on tagastanud sularahas laenu endise juhatuse liikme B. D. vahendusel äriühingu kassasse, kontrollitaval perioodil kokku summas 2 000 000 krooni. Kõnealune laen oli antud P. L.´le juba 2008. a novembrikuus, kokku summas 3 129 320 krooni (200 000 eurot). Kontrolli käigus tekkis maksuhalduril kahtlus, et tegelikult ei olegi laenu tagastust äriühingu kassasse toimunud, mistõttu ei ole tõendatud ka sularahas sõiduautode eest tasumine OÜ-le Servisland. Maksuhalduri kahtlust 2 kinnitas ka AS-st SEB Pank saadud väljavõte OÜ RTA Grupp hoiulaeka kasutamise kohta (tl 3341), millest nähtus, et sularahas sissemaksete tegemise väidetavatel kuupäevadel ja sularahas väljamaksete tegemise väidetavatel kuupäevadel ei olnud keegi hoiulaegast kasutamas käinud. Maksuhaldur on 02.02.2009. a korraldusega nr 12.2-3/1472-1 läbi viinud OÜ Servisland 2007. a novembri- ja detsembrikuu käibemaksu arvestuse kontrolli, mille käigus tuvastati, et äriühingu tegevusalaks oli sõiduautode ost-müük ja rendile andmine taksoteenuste osutamiseks. Kontrolli käigus tuvastati rikkumised käibemaksu- ja tulumaksu osas, mille kohta väljastati 16.02.2010. a kontrollakt summas 2 491 956 krooni. Käesoleva kontrolli objektiks aga oli kogu OÜ Servisland vallasvara, 11 sõiduki võõrandamine 2010. a veebruaris ja märtsis OÜ-le RTA Grupp. 13.05.2010. a maksuhalduri poolt vormistatud maksuotsusega määratud maksusummat 2 491 956 krooni ei ole OÜ Servisland tasunud, küll aga on 16.03.2011.a algatatud äriühingu suhtes pankrot, mis rauges vara puudumise tõttu ning äriühing kustutati registrist 11.04.2011.a. Tulenevalt eeltoodust tekkis maksuhalduril kahtlus, et tegemist võib olla mitte tavapärases korras põhivara soetusega, vaid makseraskustesse sattunud OÜ Servisland tervikliku majandusüksusena käsitletava ettevõtte osa (autode ost-müük ja rendile andmine) ja selleks vajaliku vara teadliku üleviimisega OÜ-sse RTA Grupp, jätkamaks OÜ Servisland tegevust uues äriühingus. Ettevõtte üleandmine aga ei ole käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt käibena käsitletav ja seega oli maksuhalduril põhjendatult alust arvata, et OÜ Servisland poolt OÜ-le RTA Grupp 2010. a veebruari- ja märtsikuus 11 sõiduauto müügi kohta väljastatud arvetele võib olla alusetult lisatud käibemaks, mille OÜ RTA Grupp on ka sisendkäibemaksuna maha arvanud. Tulenevalt eeltoodust oli maksuhalduril alust arvata, et OÜ RTA Grupp poolt 2010. a veebruari- ja märtsikuus sisendkäibemaksu mahaarvamine summas 169 167 krooni OÜ-lt Servisland üheteistkümne sõiduauto soetuse arvetelt ei pruugi olla õigustatud. Kontrollimaks maksuhalduri kahtluseid, mille kohaselt võis OÜ RTA Grupp olla esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid, alustati 29.11.2010. a maksuhaldurile valeandmete esitamise kahtluse tõttu OÜ RTA Grupp suhtes väärteomenetlust nr 6-3/3910. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et OÜ RTA Grupp on maksustamisperioodidel 2010.a veebruar kuni juulikuu deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu summas 169 167 krooni OÜ Servisland poolt väljastatud arvete alusel. Nimetatud järeldusele on maksuhaldur jõudnud järgmiste, kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt: 1) OÜ Partner Holding oli juba alates 01.03.2009. a sõlminud OÜ-ga Servisland sõiduautode rendi- ja kasutuslepingud ((tl 42-46) ülejäänud sõidukite kohta on esitatud kontrollimiseks analoogsed dokumendid, kokku 52 lehel), mille alusel anti OÜ-le Partner Holding üle sõiduautod taksoteenuste osutamiseks. Lepingutes puudus rendihind. 2) Alates 2009. a veebruarikuust on OÜ Partner Holding esitanud Tallinna Transpordiametile avaldused sõidukikaartide väljastamiseks taksoteenuste osutamiseks. 3) Sõidukikaartide taotlemise tingis asjaolu, et OÜ Partner Holding kavatses laiendada tegevust taksoteenuste alal ja selleks sõlmiti maksuhaldurile teadaolevalt OÜ-ga Servisland vähemalt 9 rendi ja kasutuslepingut. Kõigi sõidukikaardi avalduste juurde on lisatud sõidukite tehnilise passi koopiad, sõidukite tehnoülevaatuste kontrollkaardid, autode rendilepingud ja taksomeetrite tunnistused. Sõidukaartide avaldustel on ära näidatud taksojuhtide nimed, kes nendel masinatel tööle hakkavad. Maksuhaldurile on andnud ütlusi taksojuhid, kes kasutasid juba 2009. a, mil need sõidukid kuulusid veel OÜ-le Servisland, neidsamu sõidukeid taksoteenuste osutamiseks OÜ-s Partner Holding. Seega omas ja rentis sõidukeid 2009. a OÜ Servisland, 2010. a veebruari- ja märtsikuus on sõidukid müüdud OÜ-le RTA Grupp, s.t. üle võeti sõidukite rentimise ja müügiga tegelev ettevõte, milleks OÜ RTA Grupp ise töötajaid ei vajanud. Ettevõtte ülemineku raames osteti ära kõik OÜ Servislandi sõidukid, millest moodustuski eraldiseisev majandusüksus. 3 4) OÜ Partner Holding raamatupidaja esitas maksuhaldurile äriühingu pearaamatu väljatrüki realisatsiooni (käibe) kohta, mille kohaselt on juba alates 31.01.2009. a osutatud taksoteenuseid ja makstud töötasu taksojuhtidele, ka nendele taksojuhtidele, kes töötasid OÜ-lt Servisland renditud sõidukite peal. 5) OÜ Partner Holding raamatupidaja A. A. on kinnitanud maksuhaldurile, et dispetšerlepingud taksode tarbeks olid sõlmitud juba alates 2010. a algusest või veelgi varemgi. 6) OÜ Partner Holding juhatuse liikme S. T. poolt 03.06.2011. a antud ütluste kohaselt on tema ise koostanud rendi ja kasutuslepingud, kuid samas ei valda isik eesti keelt ja on ise tunnistanud, et ei saanud kõigist lepingus kirjas olevatest punktidest aru, seega on vähe tõenäoline, et isik, kes ei valda eesti keelt on võimeline koostama eestikeelseid lepinguid. 7) Kuigi S. T. väitis, et tema ise on koostanud mõlemal juhul rendilepingud, ei teadnud ta isegi seda, et lepingutes on kirjas, et taksoteenust osutatakse lepingu punkti 7.3 kohaselt Laki Takso kaubamärgi all, väites, et kasutatakse Raadiotakso kaubamärki. 8) Oma 03.06.2011. a ütlustes väitis S. T., et valmistas lepingud ise ette, kuid 22.10.2010. a antud ütlustes kinnitas, et Eduardil olid juba lepingud ette valmistatud, seega on S. T. andnud maksuhaldurile korduvalt vastuolulisi ja väheusutavaid ütlusi. 9) Maksuhaldur on 2009. a läbi viinud OÜ Servisland käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õiguse kontrolli, mille käigus tuvastati rida maksuseaduste rikkumisi. Tulenevalt kontrolli käigus tuvastatud asjaoludest oli OÜ Servisland juhatuse liige I. V. teadlik, et maksukontrolli tulemusena kuulub juurde määramisele suures summas makse, mistõttu müüski OÜ Servisland pärast kontrollakti kättesaamist (maksuhalduri märkus - kontrollakt väljastati 16.02.2010.
2. a)2010. a veebruari- ja märtsikuus samad sõidukid, mis olid juba OÜ-sse Partner Holding rendile antud, OÜle RTA Grupp, kes siis omakorda sõlmis uued rendilepingud ja andis samad sõidukid uuesti rendile OÜ-le Partner Holding. Tegelikult olid sõidukid juba alates 2009. a veebruarikuust OÜ Partner Holding kasutuses ja nendega osutati taksoteenuseid. 10) OÜ Servisland endine juhatuse liige I. V. on andnud varasemalt kolmanda isiku suhtes läbi viidava kontrollimenetluse raames maksuhaldurile 18.01.2010. a selgitusi, mille kohaselt oli seisuga 01.01.2010. a OÜ Servisland omanduses 11 sõiduautot. Samuti kinnitas I. V., et 2008. a olid sõiduautod rendile antud OÜ-sse Laki Mootorite taksoteenuste osutamiseks, kuid seoses OÜ Laki Mootorite pankrotistumisega on sõidukid tagasi võetud alates 2009. a veebruarikuust ja edasi renditud. Kuna OÜ Laki Mootorite osutas taksoteenuseid Laki Takso kaubamärgi all, on alust arvata, et lepingu algvariant pärineb just OÜ-lt Servisland, kes on uute lepingute väljastamisel nii OÜ-le Partner Holding kui ka OÜ-le RTA Grupp lepinguid küll pisut muutnud, kuid unustanud muutmata lepingu punkti 7.3, mistõttu on jäänud lepingusse sisse Laki Takso kaubamärgi kasutamine. 11) OÜ Servisland jättis OÜ-le RTA Grupp müüdud vallasvara (sõiduautod) eest väljastatud arvete alusel tasumisele kuuluva käibemaksu summas 169 167 krooni riigieelarvesse tasumata, samas kui OÜ RTA Grupp arvas väljastatud arvete alusel tasumisele kuulunud käibemaksu oma käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksuna maha, vähendades sellega oma tasumisele kuuluva käibemaksu kohustust. 12) Kuigi S. T. on maksuhaldurile väitnud, et rendilepingud OÜ-ga Servisland olid ainult nn eellepingud, mis ei olnud kunagi kasutusel ja olid sõlmitud ainult selleks, et saada sõidukikaarte, on maksuhaldurile OÜ Partner Holding enda poolt esitatud pangakonto väljavõtetelt näha, et äriühing on oma pangakontolt alates 17.02.2009. a tasunud riigilõivu kõigi hilisemalt OÜ-lt RTA Grupp renditud sõidukite eest. Maksuhaldur analüüsis OÜ Partner Holding SEB Pank AS-s avatud arvelduskontol ajavahemikul 01.01.2009 kuni 30.04.2010. a toimunud majandustehinguid, millest nähtub, et pangakontole kannavad füüsilisest isikust taksojuhid raha autode kasutamise 4 kuumaksete ja sõidukikaartide kasutamise eest. Kontole tehakse ka sularahas sissemakseid raamatupidaja A. A. ja juhatuse liikme S.T. poolt. Ainukesed maksed, mida kontolt tehakse, on Maksu-ja Tolliametile ülekanded palgamaksete eest ning kaupade ja teenuste eest, mida on soetatud OÜ-lt Kardis. Kõik ülejäänud laekumised on toimunud sularahas kassasse töötajate ja taksojuhtide poolt auto kasutamise kuumaksete ja sõidukikaartide kasutamise eest. 13) 03.03.2010 on OÜ RTA Grupp nimel sõlmitud kõigile sõiduautodele, mida soetati OÜ-lt Servisland, kaskokindlustuse poliisid AS-is Seesam Insurance, milledes on näidatud sõidukite kasutusviisiks taksoteenuste osutamine, kuigi sõidukid anti väidetavalt alles 01.05.2010.a OÜ-le Partner Holding rendile taksoteenuste osutamiseks. OÜ RTA Grupp taoline käitumine viitab asjaolule, et tegelikult jätkati koheselt kõikide sõidukite, mida OÜ-lt Servisland üle võeti, rentimist taksoteenuste osutamiseks OÜ-le Partner Holding. 14) AS-s Seesam Insurance on G. J. (I. V. ema) sõlminud 03.03.2010. a liikluskindlustuse poliisi sõidukile Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) ja liikluskindlustuse poliisi eest väljastatud arve on esitatud OÜ-le Servisland. Samal ajal on teada, et juba alates 03.03.2010. a kuulus sõiduauto tegelikult OÜ-le RTA Grupp. OÜ Servisland taoline käitumine viitab osapoolte teadlikule ettevõtluse üleviimisele OÜ-sse RTA Grupp, kinnitades sellega osapoolte tahet tegevuse sujuvaks ülevõtmiseks. 15) Ebaselged ja kaheldavad on sularahas arveldused OÜ-de Servisland ja RTA Grupp vahel, mis viitab sellele, et äriühingud ei vormista omavahel sõlmitud tehingute kohta tavapärast dokumentatsiooni nagu sõltumatud ja mitteseotud ettevõtted tavapärase majandustegevuse käigus sõlmivad. Tehingute kaheldavusele viitab ka asjaolu, et E. D. oli andnud I. V.’le volituse RTA Grupp OÜ-le AS-s SEB Pank avatud hoiulaeka kasutamiseks, kusjuures selles laekas hoidis OÜ RTA Grupp väidetavalt kogu oma ettevõtlusest saadud sularaha. Kuna kaskokindlustuse poliisid on sõlmitud sõiduautodele, mida kasutati jätkuvalt OÜ Partner Holding vahendusel taksoteenuste osutamiseks juba alates 03.03.2010. a, so varasemast ajast, kui autod lepingute järgselt OÜ-le Partner Holding rendile anti, on ka sellest asjaolust leidnud tõendust, et tegemist oli OÜ Servisland huvides tema ettevõtlustegevuse ja vara sujuva üleviimisega OÜ-sse RTA Grupp, mille raames müüdi kõik OÜ-le Servisland kuulunud 11 sõidukit OÜ-sse RTA Grupp ning sõlmiti uued rendilepingud OÜ-ga Partner Holding, kes andis neid sõidukeid juba eelnevalt taksoteenuste osutamiseks omakorda kasutada taksojuhtidele, kes maksid OÜ-le Partner Holding igakuiselt taksoteenustelt saadud tulult ja dispetšerteenuste ning sõidukikaardi kasutamise eest tasu. Maksuhaldur on kogunud teavet OÜ RTA Grupp poolt OÜ-lt Servisland toimunud sõiduautode soetuse ja edaspidise OÜ-le Partner Holding rendile andmise asjaolude kohta nii maksumaksjalt endalt kui ka sõidukite rendile võtjalt ja analüüsinud sõidukite müüja majanduslikku olukorda 2010. a veebruari- ja märtsikuus, mil sõidukid müüdi ning saadud teavet kogumis hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et tegemist on OÜ Servisland ettevõtte moodustanud vallasvara ja tegevuse teadliku üleviimisega OÜ-sse RTA Grupp. Üleviimise eesmärgiks on olnud võlgades ja makseraskustes OÜ Servisland ainukese likviidse vara (sõiduautod) üle viimine OÜ-sse RTA Grupp enne pankrotimenetluse alustamist. OÜ RTA Grupp üksikjuhtumi kontrolli tulemusena on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Servisland ja OÜ RTA Grupp vahel 2010. a veebruari- ja märtsikuus sõlmitud ostu-müügitehingute majanduslik sisu on käsitletav ettevõtte osa üleandmise raames sooritatud tehinguna võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) tähenduses, kuna sisuliselt sooritati tehingud kindla eesmärgiga võtta üle kindel osa OÜ Servisland ettevõtlusest, mis seisnes sõidukite ostu-müügitehingutes ja sõidukite rendile andmises taksoteenuste osutamiseks. 5 KMS § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (112. käibemaksudirektiiv), millel KMS § 4 lg 2 p 1 põhineb, artikkel 19 sätestab, et kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ja sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena. Kuna KMS § 4 lg 2 p 1 rajaneb 112. käibemaksudirektiivil, siis tuleb nimetatud seadussätet tõlgendada harmooniliselt direktiiviga. Euroopa Kohus on käibemaksu alase kohtuasja nr C-497/01 otsuse punktis 40 sedastanud, et ettevõtte või selle osa üleandmine kujutab endast tasuta või tasu eest sellise tervikliku majandusüksuse, koosnedes materiaalsest ja teatud juhtudel immateriaalsest varast, üleandmist, mis on suuteline läbi viima iseseisvat majandustegevust. 112. käibemaksudirektiiv ei erista teineteisest tehingulist ja seaduse alusel toimuvat ettevõtte üleminekut. See tähendab, et ettevõtte üleminek loetakse 112. käibemaksudirektiivi järgi mittekäibeks sõltumata sellest, mil viisil on ettevõtte ülevõtja ettevõtte omandanud. Arvestades, et ettevõtte üleandmisest KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki, siis on OÜ Servisland arvetel kajastatud käibemaksu deklareerimine OÜ RTA Grupp sisendkäibemaksu hulgas vastuolus käibemaksuseaduses sätestatuga. Maksuhalduri hinnangul on EL direktiivi 2001/23/EÜ kriteeriumid OÜ Servisland ettevõtte osa ülemineku olemuse kindlakstegemiseks olulises osas täidetud. Käesolevas asjas esinevad nii VÕS, EL direktiivi kui ka Euroopa Kohtu poolt väljatoodud ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused. Ilmselgelt oleks ostu-müügitehinguid ettevõtte üleminekuks kvalifitseerides üleliigne nõuda eranditult kõigi Euroopa Kohtu poolt esile toodud tingimuste täitmist. Tegemist on näitliku loeteluga ning iga konkreetset kaasust tuleb vaadata eraldi. Näiteks sõidukite rendile andmise puhul ei saagi nõuda töötajate üleminekut, kuna töötajaid lihtsalt ei ole. Samas on käesoleva maksumenetluse raames selgunud, et I.V. näol on olemas võtmeisiku liikumine, kuna vahetult enne ostu-müügitehingute tegemist lõpetas ta oma tegevuse OÜ-s Servisland, esitades Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja paludes välja kuulutada OÜ Servisland pankrot ning jätkas sõiduautode ostumüügi ning rendile andmisega seotud tegevuse koordineerimist nii OÜ-s RTA Grupp kui ka OÜ-s Partner Holding. Maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul kõik OÜ Servisland ettevõtluse ühe konkreetselt piiritletud osa OÜ-le RTA Grupp üleminekule viitavad kriteeriumid kergelt tuvastatavad ning eespool kirjeldatud. Võttes arvesse kontrollaktis ülalpool toodud asjaolusid, jõudis maksuhaldur järeldusele, et I. V. ja E. D. soovisid maksuhaldurile teabe andmisel varjata OÜ Servisland ja OÜ RTA Grupp tehingu tegelikku sisu, s.o ettevõtte osalist üleminekut. Kontrolli tulemusel on PMTK asunud seisukohale, et OÜ-lt Servisland tervikliku majandusüksuse omandamine OÜ RTA Grupp poolt ei ole käsitatav tavapärase kaubatarnena, millest saaks tekkida maksustatav käive KMS § 4 lg 1 järgi. Seega on OÜ Servisland lisanud OÜ-le RTA Grupp väljastatud arvetele (tl 15-25) käibemaksu alusetult, mistõttu ei vasta arved KMS § 37 lg 7 p 9 ja 10 nõuetele ning OÜ-l RTA Grupp puudub tulenevalt KMS § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätestatust seaduslik alus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Kontrollimenetluse käigus tuvastati OÜ RTA Grupp poolt ka teisi käibemaksuseaduse rikkumisi. Nii oli äriühing jätnud deklareerimata kontrollitaval perioodil 20% määraga maksustavat käivet kokku summas 178 004 krooni ja arvestamata sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 35 600 krooni. Kokku kuuluvad kontrolli tulemusena OÜ RTA Grupp poolt 2010. a veebruari- kuni juulikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmed korrigeerimisele kogusummas 204 767 krooni ehk 13 087 eurot. Maksuhaldur planeerib väljastada kontrollakti koheselt peale eelaresti seadmist, välistamaks võimalikku vara müüki kontrollakti kättesaamisel. Eelaresti taotlusele on lisatud kontrollakti projekt koos lisadega (tl 64-96). 6 PMTK leiab, et OÜ RTA Grupp äritegevuse jätkusuutlikkus on maksuhalduri käsutuses olevate andmete kohaselt kaheldav, kuna kontrollimenetluse kestel on äriühing võõrandanud juba 5 sõidukit (tl 56-57), mistõttu on vähenenud äriühingu poolt saadav tulu sõidukite rentimisest. Äriühingul puuduvad alates 2011. a töötajad (2010. a oli 3-5 töötajat). Äriregistrile esitatud 2011. a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu materiaalne põhivara vähenenud 81 190 eurolt 58 015 euroni, samas on laenukohustus suurenenud. OÜ RTA Grupp omandis puuduvad kinnistud. OÜ RTA Grupp poolt maksuhaldurile esitatud 2012. a käibedeklaratsioonide alusel on järsult vähenenud ka äriühingu maksustatav käive, mis viitab asjaolule, et äriühingu majandustegevus võib osutuda mitte jätkusuutlikuks (tl 47). Eeltoodust lähtuvalt on maksuhalduril alust arvata, et OÜ RTA Grupp majandustegevusest ei pruugi olla võimalik katta kontrolli tulemusena tekkida võivat maksukohustust ning juurdemääratud maksusumma sissenõudmine võib tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks. Tulenevalt Maanteeameti liiklusregistri andmetest (tl 49-55) kuuluvad OÜ-le RTA Grupp seisuga 04.06.2012 järgmised sõidukid: 1. VW Golf (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX; 2. Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXXX; 3. Renault Thalia (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX; 4. Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 5. Opel Meriva (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 6. Toyota Hiace (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 7. Nissan Almera (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX; 8. Nissan Note (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX; 9. Tiki treiler (registrimärk XXX XXX); 10. Väikelaev Grand (registrimärk XXX XXX)- HIN kood XXXXXXXXX MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-le RTA Grupp väljastatava maksuotsuse kohaselt tagasinõutava maksusumma, 13 087 euro, tasumiseks ei pruugi maksukohustuslasel olla piisavalt rahalisi vahendeid ning maksuotsuse hilisem sundtäitmine võib seetõttu osutuda oluliselt raskendatuks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus OÜ RTA Grupp suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei ole tulevikus suuteline tasuma maksuotsusega tagasinõutavat maksusummat. Kuna OÜ RTA Grupp kontrolli käigus ilmnenud asjaoludest tulenevalt on selgunud, et OÜ RTA Grupp omandis kontrollitaval perioodil olnud sõidukid on juba osaliselt edasi müüdud OÜ-sse Partner Holding ja sealt omakorda edasi müüdud OÜ RTA Grupp juhatuse liikme E. D. omanduses olevasse OÜ-sse Raadiotakso, siis on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et välistada ei saa ka võimalust, et maksuhalduri poolt väljastatava maksuotsusega tagasinõutava maksusumma määramise korral rahalistesse raskustesse sattumise vältimiseks võib OÜ RTA Grupp organiseerida kogu allesoleva vallasvara ülemineku uude juriidilisse kehasse nagu on tehtud varasemalt ka OÜ-s Servisland, kelle vara ja tegevus võeti üle koheselt peale OÜ-le Servisland kontrolli raames kontrollakti väljastamist. Seega on tõenäoline, et kontrollakti väljastamisel võidakse ettevõte koos varaga taas üle viia uude äriühingusse, mille korral jääb maksuhalduril OÜ RTA Grupp kontrolli tulemusena juurdemääratav maksusumma saamata. Kuna muu vara OÜ-l RTA Grupp puudub ning sõidukid on kergelt võõrandatav vara, siis maksuhaldur leiab, et MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk, ennekõike käsutamise keelumärke kandmine MKS § 130 lg 1 punkt 3 kohaselt, on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei piirata/pärsita äriühingu majandustegevust, kuna 7 sõiduauto osas on äriühingul kuni 30.11.2013.a kehtivad rendi- ja kasutuslepingud OÜ-ga Partner Holding. 7 Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ RTA Grupp on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 17 013 eurot (13087*30%), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

§ 264

lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (

§ 264

lg 4).

§ 265

lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

1. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
2. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud, kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud esitatud taotluse põhjendatust, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub eelnevalt refereeritud PMTK üksikasjaliste ja tõenditele osutavate põhjendustega selles osas, miks on vajalik seada Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) käsutamise keelumärge Maanteeameti liiklusregistrisse kantud OÜ RTA Grupp omandis olevatele sõidukitele, ning ei pea vajalikuks asuda neid siinjuures uuesti üle kordama. Kohus rõhutab, et olukorras, kus maksuhaldur on valmistanud ette OÜ-le RTA Grupp kontrollakti ning kavatseb väljastada talle ka maksuotsuse, mille kohaselt tagasi nõutava maksusumma 13 087 euro tasumiseks ei pruugi maksukohustuslasel olla piisavalt rahalisi vahendeid ja maksuotsuse hilisem sundtäitmine võib seetõttu osutuda oluliselt raskendatuks (suure tõenäosusega OÜ RTA Grupp majandustegevusest ei pruugi olla võimalik katta kontrolli tulemusena tekkida võivat maksukohustust, ettevõte koos varaga võidakse taas üle viia uude äriühingusse ning juurdemääratud maksusumma sissenõudmine võib tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks) ning kuna muu vara OÜ-l RTA Grupp puudub ja sõidukid on kergelt võõrandatav vara, kohus nõustub taotlejaga selles, et taotletud meetmed on proportsionaalsed. MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk, ennekõike käsutamise keelumärke kandmine MKS § 130 lg 1 punkt 3 kohaselt, on tegevus, millega antud juhul tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei piirata/pärsita äriühingu majandustegevust, kuna 7 sõiduauto osas on äriühingul kuni 30.11.
3. a kehtivad rendi- ja kasutuslepingud OÜ-ga Partner Holding. 8
4. Seoses taotluses esitatud
5. nõudega kohus selgitab taotlejale, et

§ 264

lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus esitatud taotluse alusel MKS §-s 130 sätestatud täitetoimingu tegemiseks maksuhaldurile loa, mitte ei asu ise täitetoimingut tegema. Seega ei edasta kohus vastavat määrust mitte Maanteeametile kannete tegemiseks, vaid edastab viivitamatult elektrooniliselt taotlejale (määrus jõustub

§ 265

lg 3 kohaselt selle kättetoimetamisel taotlejale) ning seejärel postiga ka puudutatud isikule. Hurma Kiviloo Kohtunik 9