Obsah (4)

§ 132§ 131§ 133§ 26

2-09-25600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-25600 Tsiviilasi EP

§ 132

on selgelt välja toonud, millist sissetuleku osa ei või arestida), oleks kohtutäitur pidanud igakuiselt jätma osa rahalistest vahenditest avaldajale. Kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse ka selles osas, milles avaldaja palus jätta 1/3 suuruse osa palga alammäärast kinnipidamata lapse ülalpidamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et rahvastikuregistri järgi avaldaja ei ole lapse emaga abielus ning laps elab koos emaga hoopis teisel aadressil kui avaldaja. Kohtutäituri tõlgendus on meelevaldne ega põhine ühelgi seaduse paragrahvil. Asjaolu, kas avaldaja elab lapse ja lapse emaga koos ei puutu asjasse ega võta avaldajalt ära kohustust oma last ülal pidada. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäitur MK18.05.

1. a otsus ning rahuldada avaldaja 13.05.
2. a kaebus täiteasjas nr 008/2008/
3. PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED
4. Asjast puudutatud isik, kohtutäitur M K , avaldas kohtule 15.07.
5. a saadetud vastuses, et avaldaja suhtes on 10.12.
6. a algatatud KIAS avalduse ja Pärnu Maakohtu 09.12.
7. a otsuse nr 2-08-76850 alusel täitemenetlus, täitmisteade on avaldaja postkasti pandud 05.01.
8. a kell 09.
9. 20.01.
10. a on saadetud R AS-ile sissetuleku (töötasu) arestimise akt, erinevatesse pankadesse vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt summas 57 125.50 krooni arestimiseks ning Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse keelumärke seadmise avaldus. 14.07.
11. a seisuga on võlgnevus 30 730.73 krooni. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 133 lg-le1 pidi avaldaja elatusmiinimumi vabastamiseks tegema avalduse. Täitemenetluse seadustiku § 155 kohaselt võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku kontole. Ajavahemikus 05.02.
12. a – 07.05.
13. a laekus kohtutäiturile kokku 25 056 krooni, millest 20 702.53 krooni oli edasi kantud sissenõudjale. Kuivõrd Pärnu Maakohtu 09.12.
14. a otsusega 2-08-76850 kohustati avaldajat tasuma sissenõudjale 47 200 krooni, ei leia ei kohtutäitur ega sissenõudja põhjust nimetatud summa tagastamiseks. Avaldaja ei ole esitanud avaldust elatusmiinimumi vabastamise kohta, kuid lähtudes kohtutäiturile esitatud kaebuse eesmärgist vabastas kohtutäitur Swedbank AS-is seadusega ette nähtud ühe kuu palga alammäära. Kuivõrd avaldaja ei ole rahvastikuregistri järgi oma lapse emaga abielus ja laps elab emaga teisel aadressil kui avaldaja ise, siis otsustas kohtutäitur jätta arestimisele mittekuuluva summa suuruse muutmata. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetlus rahatrahvide sundtäitmiseks on alustatud ja läbiviidud seaduspäraselt, mistõttu palub kohtutäitur jätta avaldaja kaebus läbivaatamata ning juhul, kui kohus otsustab kaebuse läbi vaadata, siis jätta kaebus rahuldamata.
15. Sissenõudja KIAS esitas kohtule 12.10.
16. a oma vastuse avaldaja kaebusele, olles seisukohal, et kuivõrd Pärnu Maakohtu 09.12.
17. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-76850 kohustati avaldajat tasuma sissenõudjale 47 200 krooni, siis ei oleks põhjendatud sissenõudjale juba laekunud summade tagasikandmine. Kohtutäitur leiab, et täitemenetlus on alustatud ja läbi viidud seaduspäraselt, sissenõudjal võimalus kontrollida kohtutäituri tegevuse seaduspärasust puudub. Sissenõudja palub, juhul kui kohus otsustab kaebuse läbi vaadata, jätta kaebus tagasiulatuvalt rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD
18. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või 2 kogub neid oma algatusel. Kohus on kohtutäiturilt välja nõudnud täiteasja nr 00/200/11690 kohta avatud täitetoimikust ärakirjad tiitellehest ja täitedokumentidest.
19. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud tähtsust omavatest asjaoludest. • 10.12.
20. a. algatas kohtutäitur sissenõudja AS KI09.12.
21. a. avalduse ja Pärnu Maakohtu 09.12.
22. a kohtumääruse alusel (maksekäsk) alusel täitemenetluse võla, menetluskulude 47 200 krooni ja lisanduva viivise sissenõudmiseks E P (asjaolu nähtub täiteasja nr 008/200/11690 tiitellehelt [tl 59]). • 20.01.
23. a. vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga täiteasjas nr 008/200/11690 on kohtutäitur arestinud avaldaja arvelduskontol raha summas 57 125,50 krooni (sisalduvad täitekulud) AS Nordea Pank • 20.01.
24. a. vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga täiteasjas nr 008/200/11690 on kohtutäitur arestinud avaldaja arvelduskontol raha summas 57 125,50 krooni (sisalduvad täitekulud) AS Tallinna Äripank • 20.01.
25. a. vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga täiteasjas nr 008/200/11690 on kohtutäitur arestinud avaldaja arvelduskontol raha summas 57 125,50 krooni (sisalduvad täitekulud) AS Eesti Krediidipank.
26. Kaebuse esitaja heidab kohtutäiturile ette täiteasjas nr 008/200/11690 täitemenetluse korraldamisel piirangute mittearvestamisega võlgniku raha arvelduskontol arestimisel. Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 (

-i II osa

1. peatüki
2. jagu pealkirjaga "Sissetuleku arestimise erisused") põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 132

näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja

§ 133

näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud

§-des 131 ja

1. Kohus on tuvastanud, et 20.01.
2. a. vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga täiteasjas nr 008/200/11690 on kohtutäitur arestinud avaldaja arvelduskontol raha summas 57 125,50 krooni (sisalduvad täitekulud) erinevates krediidiasutustes. Osundatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktidest nähtub iseenesest, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (

§ 133lg 1).

Arestimise piirang

§-de 132 ja 133 tähenduses on aga ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (

§ 132lg 1).

Seega, tagamaks võlgnikule õiguskaitse on

§ 133

lg 1 järgi võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (

§ 131

) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (

§ 132) suuremal määral.

Seega on kohtutäitur õigesti käsitlenud avaldaja kaebuses sisalduvat avaldusena konto aresti alt vabastamiseks osas olukorras, kus erinevates krediidiasutustes arvelduskontode arestimisel olid kinni peetud ka summad, mis on vajalik võlgniku hädavajalikuks ülalpidamiseks (

§ 133lg 2) ning saatnud vastava avalduse koheselt ka krediidiasutusele.

Avaldaja leiab ka, et kohtutäitur oleks pidanud jätma kinni pidamata 1/3 suuruse osa palga alammäärast, sest avaldaja kasvatab väikest last, millise avalduse jättis kohtutäitur aga rahuldamata põhjendusel, et avaldaja ei ole lapse emaga abielus ja laps elab koos emaga teisel aadressil kui võlgnik ise. Kohus nõustub avaldajaga, et antud asjaolud iseenesest ei anna alust järeldada, et avaldajal ei võiks olla seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, mida ta ka täidab. Tulenevalt

§ 26

lg-st 1 on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Avaldaja on oma kaebuses vaid märkinud, et kasvatab väikest last täpsustamata andmeid, mis on ülalpidamissuhte aluseks ning kuidas täpselt ja kelle suhtes ta ülalpidamiskohustust täidab, kuid kohtutäitur pidanuks

§ 26

lg-st 1 tulenevalt neid andmeid 3 täpsustama, et tagada ka võlgniku ülalpeetavale seadusest sätestatud minimaalsed vajalikud vahendid. Eeltoodud põhjendustel tuleb 18.05.

1. a. kohtutäituri otsus täiteasjas nr 008/2008/11690 tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele raha arvelduskonto arestimisel võlgniku ülalpeetava mittearestitava summa suurendamiseks.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus rahuldati osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 4