KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits 17.02.2012, Tartu 3-11-128 L.P. kaebus Põhja Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 20.05.
- a otsus L.P. apellatsioonkaebus 08.02.2012 Kaebaja L.P. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (Põhja Prefektuuri õigusjärglane alates 01.01.2012) RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Halduskohtu 20.05.
- a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 19.03.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaebaja viibis perioodil 08.12.2010 kuni 07.01.2011 vahistatuna Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas.
- Kaebaja esitas 17.01.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põhja Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt arestimaja tingimustega. Kaebuse ning kaebuse täienduste kohaselt ei võimaldatud kaebajale arestimajas viibimise ajal igapäevaselt 1-tunnilist jalutuskäiku vabas õhus. Kaebaja sai arestimajas viibimise jooksul värskes õhus jalutada vaid üheksa korda ning igakordselt pool tundi. 24.12.2010 kuni 03.01.2011 ei viidud ühtegi kinnipeetavat jalutuskäigule põhjendusega, et jalutusboksist korrapidaja ruumi videopilti edastav videokaamera on ära lõhutud. Kaebaja hinnangul ei võimaldatud jalutamist, sest arestimaja töötajad ei soovinud õues jalutavaid kinnipeetavaid jälgida. Lisaks väidab kaebaja, et tal ei võimaldatud jalutuskäike kahel korral, ükskord vist 10.
- kuni 16.12.2010 põhjusel, et keegi olevat jalutusboksis lõhkunud trelli ja selle parandamiseks oodatakse keevitajaid. Kaebaja pöördus korduvalt arestimaja poole nii suuliste kui kirjalike taotlustega, milles avaldas soovi tema mittesuitsetajate kambrisse paigutamiseks, üleriigiliste päevalehtede lugemiseks ning seadustega tutvumiseks. Vastustaja ei vastanud kaebaja taotlustele. Kaebaja märgib, et soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
- Tallinna Halduskohus andis 19.01.
- a määrusega kaebaja kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule.
- Vastustaja leidis oma 14.03.2011 vastuses, et jalutama saamine eeldab vahistatu vastavat sooviavaldust. Kes jalutada ei soovi, seda arestimaja jalutama minema ei sunni. Kaebaja on arestimajas viibimise ajal 14.12.2010 avaldanud soovi lubada tal pakis vastu võtta keedupulk ning 27.12.2010 esitanud taotluse tema advokaadile helistamiseks ja palve edastamiseks. Arvestades kaebaja eelnevat arestimajades viibimise kogemust ning erinevate taotluste esitamise praktikat, saab järeldada, et kaebaja oli hästi kursis arestimaja sisekorraeeskirjaga ning teadis hästi, millised on reeglid ning arestialuste õigused. Sellele vaatamata ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi pretensiooni seoses tema viibimisega Põhja prefektuuri arestimajas seoses sellega, et tal ei võimaldatud piisavalt jalutada. Järelikult ei tundnud kaebaja, et tema õiguseid oleks sellega seoses piiratud. Vastustaja leiab, et väited videokaamera ja jalutusboksi võre lõhkumise kohta ei ole asjassepuutuvad. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et ta on esitanud korduvalt nii suulises kui kirjalikus vormis taotlusi, et teda paigutataks suitsetajate kambrist mittesuitsetajate kambrisse, on täiesti alusetu. Põhja Prefektuuri arestimajas järgitakse rangelt suitsetajate ja mittesuitsetajate eraldihoidmise põhimõtet. Kuna kaebaja arestimajas viibimise ajal vastavat soovi ei esitanud, siis teda ka ümber ei paigutatud.
- Tartu Halduskohus jättis 20.05.
- a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja varasemalt arestimajas viibinud ning teadlik arestimaja sisekorraeeskirjast ja asjade lahendamise korrast, kuid ei ole arestimajas viibides esitanud ühtegi kirjalikku kaebust seoses jalutuskäikude tiheduse või pikkusega ega muude kaebaja õigusi väidetavalt rikkuvate probleemidega. Kaebaja poolt arestimajas esitatud taotlused – seoses sooviga kohtuda advokaadiga ja võtta vastu pakis saadud keedupulk – on lahendatud koheselt administratsiooni resolutsiooniga avalduse nurgal, millest on teadlik ka kaebaja. Kohtul ei ole alust arvata, et vastustaja on teadvalt andnud valeinformatsiooni ning varjanud kaebaja poolt arestimaja administratsioonile esitatud avaldusi. Kaebaja on märkinud, et abikaasa on toonud talle koos toidupakiga kaebaja poolt soovitud kirjandust, seadustikud ja üleriigilisi päevalehti (tl 19-20). Seega on kaebajale tagatud õigus lugeda päevalehti ja muud lubatud kirjandust ning tutvuda soovitud seadustikega. Kaebaja ei ole arestimaja poole pöördunud palvega viia end üle mittesuitsetajate kambrisse. Kuna kaebaja esialgne kaebus oli rajatud vaid jalutuskäikude vähesusele ning kaebuse täiendustes esitatud probleeme ei ole kaebaja tõstatanud arestimajas viibides, siis on kohtul alust arvata, et kaebaja on täiendanud oma kaebust otsitud põhjustel. Asjas ei oma tähtsust, kas kaebaja arestimajas viibimise ajal oli katki videokaamera ja jalutusboksi võrk, kuna kaebaja ise ei avaldanud soovi sagedasemateks või pikemateks jalutuskäikudeks. Kahe kinnipeetava avaldused jalutuskäikude korraldamise kohta ei ole asjassepuutuvad, kuna kumbki avalduse esitaja ei ole jalutuskäikudega seoses pöördunud arestimaja poole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
- Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada osas, mis puudutab jalutuskäikude mittevõimaldamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud põhjendamata, miks on vastustaja väiteid peetud usaldusväärsemaks kui kaebaja selgitusi. Halduskohus jättis alusetult üle kuulamata kaebaja poolt nimetatud isikud ning kontrollimata asjaolu, kas jalutusboksi videokaamera ja trellid olid lõhutud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal ei ole esitada ühtegi tõendit igapäevaste jalutuskäikude nõudmise kohta. Kaebaja esitas suulisi ja kirjalikke taotlusi arestimaja töötajatele ning pöördus seoses õiguste rikkumisega oma advokaadi poole. Kaebajal on õigus esitada pretensioone kolme aasta vältel alates õiguste rikkumisest. Kuna kaebaja ootas igapäevaselt üleviimist vanglasse, et saanud ta eeldada, et tema õiguste rikkumine jalutuskäikude mittevõimaldamisena osutub niivõrd intensiivseks. Kaebaja väitel olid jalutuskäigud Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas niimoodi reguleeritud, et nad toimusid ülepäeviti ja kestsid maksimaalselt 30 minutit kambri peale. Kohus ei kontrollinud kaebaja esitatud informatsiooni. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kinnipeetavate P.J. ja K.K. esitatud seisukohad ei oma antud juhul tähtsust. Tõenditena esitatud avaldustest nähtub, et nad olid pöördunud jalutamise probleemiga seoses arestimaja töötajate poole. Asjaolu, et nad pole avaldustega pöördunud arestimaja või kohtu poole, näitab vaid seda, et nad pole teadlikud oma õigustest. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena nelja kinnipeetava avaldused ning taotluse nimetatud dokumentide asja juurde võtmiseks.
- Vastustaja vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ja jääb oma halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. Vastuse kohaselt näitab kaebaja poolt arestimajale taotluste esitamine, et ta oli teadlik asjade lahendamise korrast arestimajas. Sellele vaatamata ei esitanud kaebaja arestimajas olles ühtegi pretensiooni jalutuskäikude mittevõimaldamise kohta. Järelikult ei tundnud kaebaja, et tema õiguseid jalutamise võimaldamise osas oleks rikutud. Asjakohatu on kaebaja viide kaebuse esitamise võimaluse kohta kolme aasta jooksul, kuna tegemist on kohtusse pöördumise tähtajaga. Pretensiooni ilmnemise korral kohesel pöördumisel oleks olnud võimalik väidetavat kahju ära hoida või seda vähendada. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebaja oleks arestimajas olles talunud füüsilisi või hingelisi kannatusi enam kui need, mis paratamatult kaasnevad arestimajas kinnipidamisega. Kaebaja ei ole märkinud, miks ei ole apellatsioonkaebuse lisadeks olevaid avaldusi esitatud esimese astme kohtus. Nimetatud avaldused, millest kolm on venekeelsed, ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, on põhjendamatud ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.
- 08.02.2012 toimunud kohtuistungist võttis osa kaebaja, kes jäi oma seisukohtade ja taotluste juurde. Vastustaja, kes teatas meili teel 07.02.2012 kohtule, et ei soovi midagi täiendavat esitada ega istungil osaleda, istungist osa ei võtnud.
- Tartu Ringkonnakohus uuendas 09.02.
- a määrusega menetluse ja küsis vastustajalt täiendavaid selgitusi ajavahemike 24.12.2010 kuni 03.01.2011 ning 10.
- kuni 16.12.2010 kohta.
- Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2012 vastuses teatas vastustaja, et kaamera rikkeid arestimajas ei fikseerita. Probleemide korral informeeritakse sellest tehnikut, kes probleemi kõrvaldab. Üldjuhul kõrvaldatakse probleem samal või hiljemalt järgmisel päeval. Isegi kui kaamera oli rikkis, siis see ei takistanud kinnipeetutel jalutamast. Arestimaja trellide remondivajadust ei fikseeri. Probleemide korral informeeritakse telefoni teel maja hooldavat 3 R K AS töömeest, kes viibib kogu tööpäeva jooksul objektil. Konkreetse ajavahemiku kohta ei ole mingit viidet arestimaja võre remondi osas arestimaja hooldusraamatus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Sarnane regulatsioon sisaldus ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal, kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 34 lg-s
- Apellatsioonkaebuses on kaebaja vaidlustanud Tartu Halduskohtu 30.05.2011 otsusest osa, mis puudutab kaebaja arestimajas viibimisel jalutuskäikudele mittelubamist. Seega käsitleb kohus vaid seda küsimust.
- Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-st 5 ja arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 31 p-st 4 oli kaebajal õigus tema soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Samasisuline on ka 24.10.2011 jõustunud uue ASkE § 31 lg 2, mis näeb ette arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu õiguse viibida tema soovil vähemalt üks tund päevas valve all värskes õhus.
- Kaebaja viibis ajavahemikul 08.12.2010 kuni 07.01.2011 vahistatuna Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas. Vaidlust ei ole selles osas, et kaebajale võimaldati vabas õhus viibimist arestimajas viibimise jooksul üheksal korral. Kaebaja väidete kohaselt kestsid jalutuskäigud igakordselt pool tundi. Kaebaja ütluste järgi ei viidud 24.12.2010 kuni 03.01.2011 ühtegi kinnipeetavat jalutuskäigule põhjendusega, et jalutusboksist korrapidaja ruumi videopilti edastav videokaamera on ära lõhutud. Lisaks väidab kaebaja, et tal ei võimaldatud jalutuskäike kahel korral, ükskord vist 10.
- kuni 16.12.2010 põhjusel, et keegi olevat jalutusboksis lõhkunud trelli ja selle parandamiseks oodatakse keevitajaid.
- Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et perioodide 08.–09.12.2010, 17.–23.12.2010 ja 04.– 07.01.2011 osas nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu lõppjäreldusega, et vabas õhus viibimise mittevõimaldamine arestimaja poolt ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole selles osas, et kaebajale võimaldati vabas õhus viibimist üheksal korral. Nimetatud perioodi langeb 13 päeva, millest kaks on arestimajja saabumise ja arestimajast lahkumise päevad. Järele jääb seega vaid 11 päeva. Kuna tegemist oli külma aastaajaga, siis peab kohus tõenäoliseks vastustaja väiteid, et kaebaja ei pruukinud soovidagi igapäevaselt viibida vabas õhus.
- Ajavahemike 10.
- kuni 16.12.2010 ja 24.12.2010 kuni 03.01.2011 osas uuris ringkonnakohus kaebaja väiteid ning päris vastustajalt nende kohta lähemat selgitust. Vastustaja vastas, et kaamera rikkeid arestimajas ei fikseerita. Probleemide korral informeeritakse sellest tehnikut, kes probleemi kõrvaldab. Üldjuhul kõrvaldatakse probleem samal või hiljemalt järgmisel päeval. Isegi aga, kui kaamera oli rikkis, siis see ei takistanud kinnipeetutel jalutamast. Arestimaja trellide remondivajadust ei fikseeri. Probleemide korral informeeritakse telefoni teel maja hooldavat R K AS töömeest, kes viibib kogu tööpäeva jooksul objektil. Konkreetse ajavahemiku kohta ei ole vastustaja sõnul mingit viidet arestimaja võre remondi osas ka arestimaja hooldusraamatus.
- Vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja usaldusväärsuses ja 4 tõeaustuses. Kohus peab seetõttu vastustaja väiteid usaldusväärseks ja võtab need asjaoludena õigusliku hinnangu andmise aluseks. Kaebaja ei ole esitanud piisavaid tõendeid oma väidete kinnituseks. Kaebaja poolt halduskohtule esitatud kahe kinnipeetava (P.J. ja K.K. ) avaldustele hinnangu andmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga. Ringkonnakohus osutab sellele, et tuginedes vastustajalt saadud informatsioonile, ei ole kumbki avalduse esitaja taotlenud jalutuskäiku või esitanud arestimajale omapoolselt kaebust jalutuskäikude osas. Tähelepanuta jääb ringkonnakohtule esitatud R.L. avaldus, sest see ei puuduta kõnealust perioodi ja oleks kasutatav vaid kaudse tõendina sellisel juhul, kui kohtul on asjaolude osas kahtlus. Ringkonnakohus nõustub seega ka ülejäänud osas Tartu Halduskohtu hinnangu ja järeldustega ning osutab, et arestimajas viibides ei ole kaebaja esitanud ühtki kaebust selle kohta, et talle ei ole võimaldatud vabas õhus viibimist (jalutuskäiku) päevas üks tund. Samas on vastustaja märkinud, et kinnipeetavatele on võimaldatud värskes õhus viibimist, kuid külma ilma tõttu olid kinnipeetavad ise avaldanud soovi juba pooletunnise jalutuskäigu järel tagasi minna sooja kambrisse. Antud asjas olnuks kaebajal võimalus arestimajas viibides esitada arestimaja administratsioonile nõue võimaldada talle igapäevane jalutuskäik üks tund vabas õhus ning paluda see dokumenteerida. Sellist tõendit kohtu käsutuses aga ei ole.
- Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebajat enne
- aastat kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on karistuse kandmiseks viibinud vanglas. Kaebaja ei olnud
- a esimest korda vahi all ning kandes vanglas vabaduskaotuslikku karistust, pidi ta olema teadlik ka ASkE § 31 p-ga 4 analoogse sisuga VangS § 93 lg-st
- Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik oma õigustest pretensioonide ja taotluste esitamiseks seoses kinnipeetavale ja vahistatule antud võimalusega saada arestimajas või vanglas viibimise ajal iga päev ühe tunni jooksul vabas õhus jalutada. Eelneva valguses ei ole kaebaja pretensioonide mitteesitamisele antud selgitus, et ootas igapäevaselt üleviimist vanglasse ega saanud seetõttu eeldada, et tema õiguste rikkumine jalutuskäikude mittevõimaldamisena osutub niivõrd intensiivseks, usutav. Ka siis, kui iga päev võidakse kinnipeetu vanglasse etapeerida, võib esitada taotluse ja väljendada selgelt soovi kasutada oma seaduslikku õigust viibida üks tund päevas vabas õhus.
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
- Kohus lähtub menetluskulude osas HKMS § 108 lg-st 1 ning jätab need kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Madis Ernits