KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 59 lg 2 sätestab, et juhul, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki selle seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata. Seega on PRIA-le antud otsuse tegemisel kaalutlusõigus. Sama seaduse § 59 lg 4 kohaselt annab PRIA taotleja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaid juhul, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Käesoleval juhul ei olnud puuduolevate taotlusdokumentide näol tegemist taotluses esinevate ilmsete ebatäpsustega, mille osas oleks PRIA pidanud tegema järelepärimise ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja väide, et PRIA ei ole kohelnud kõiki taotlejaid võrdselt, on paljasõnaline ja asjakohatu ning ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. 2 Halduskohus jättis otsuse põhjenduste kohaselt tähelepanuta kaebaja poolt 25.04.2011 kohtule esitatud võõrkeelsed dokumendid, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Sipelgapesa OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning kohustada PRIA-t kaebajale taotletud toetust määrama. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 sätestatud, et avaldus peab olema digiallkirjastatud või üldse allkirjastatud. Arusaamatu on kohtuniku väide, et taotlejate ebavõrdne kohtlemine on tõendamata. Kõik taotleja ebavõrdse kohtlemise tõendamiseks 25.04.2011 kohtule saadetud dokumendid olid eestikeelsed. Neist tõenditest nähtub, et paljud taotlejad ei esitanud kõiki dokumente õigeaegselt. A M OÜ esitas kõik dokumendid pärast 13.09.2010, kuid sai siiski toetust. PRIA ei ole sellele vastu vaielnud.
2. PRIA vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei jäetud vaidlusalust taotlust läbi vaatamata ainuüksi seetõttu, et puudus digiallkiri või allkiri üldse, vaid seetõttu, et tähtaegselt olid esitamata kõik Määruse nr 20 §-s 8 loetletud dokumendid. Taotluse allkirjastamise nõue on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 3 p-s 3 ja lg-s 4 ning allkirjastamise nõude näeb ette ka avalduse vorm (Määruse nr 20 lisa 1). PRIA ei pea andma tähtaega puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui taotleja ei ole esitanud tähtaegselt kõiki taotlusdokumente.

§ 59

lg 2 annab PRIA-le kaalutlusõiguse taotluse läbi vaatamata jätmiseks.

§ 59

lg 4 kohaselt annab PRIA taotleja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaid juhul, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused.

§-s 59 sätestatu kehtib alates 01.01.2010 ning selle sätte eesmärgiks oli vältida olukorda, kus taotleja esitab õigeaegselt nt ainult avalduse ja kõikide muude dokumentide esitamine venib kuude kaupa, takistades nii ka teiste, korrektselt ja õigeaegselt esitatud taotluste menetlemist, mis on vastuolus HMS § 5 lg-ga

1. PRIA ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antakse, kui analüüsi käigus selgub, et taotlusdokumentides on kõrvaldatavaid vigu ja puudusi. V L OÜ-l olid tähtaegselt esitatud kõik nõutavad dokumendid peale äriplaani ja volikirja. S E OÜ-l oli tähtaegselt ning mõjuvatel põhjustel esitamata vaid üks taotlusdokument – ehitusluba. Käesoleval juhul oli tähtaegselt esitatud ainult avaldus ilma igasuguse allkirjata ja selle esitaja esindusõigust tõendava dokumendita ning kõik muud dokumendid olid üldse esitamata. Pole võimalik kohelda ühtmoodi taotlejaid, kellest ühel on mõjuval põhjusel jäänud tähtaegselt esitamata üks taotlusdokument ja taotlejat, kellel on tähtaegselt esitatud ainult avaldus, mis ka ei vasta nõuetele. A M OÜ-l olid 1 päev hilinenult esitatud üksnes köögisisustuse hinnapakkumised ja võrdlustabelid. Kui PRIA oleks sel põhjusel jätnud taotluse läbi vaatamata, siis oleks tegemist olnud proportsionaalsuse nõude rikkumisega. Järelpärimine A M OÜ-le on tehtud juba taotluse sisulise analüüsi käigus 09.02.2011, mitte aga taotluse vastuvõtmisel nagu kaebaja väidab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 3 11.05.
3. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse ja tühistab PRIA peadirektori 08.10.
4. a käskkirja nr 13-6/1786 ja 25.11.
5. a vaideotsuse nr 13-4/139 ning teeb PRIA-le ettekirjutuse kaebaja taotluse läbivaatamiseks. Tulenevalt HKMS §-st 109 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.
6. Kaebaja seisukohtadest ja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole olnud vaidlust selle üle, et kaebaja esitas PRIA-le 13.09.2010 e. tähtaegselt ainult Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 märgitud avalduse. Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 loetletud muud toetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitas kaebaja 15.09.2010 ja 23.09.
7. Põhiliseks vaidlusküsimuseks antud asjas on olnud see, et kas PRIA oleks pidanud andma kaebajale kõigepealt HMS § 15 lg 2 alusel tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh puuduolevate dokumentide esitamiseks või oli PRIA-l siiski õigus

§ 59

lg 2 alusel jätta kaebaja taotlus ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata läbi vaatamata. Halduskohus asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et

§ 59

lg 2 võimaldab PRIA-l jätta taotluse läbi vaatamata, kui toetuse taotlemiseks ei ole esitatud kõiki selle seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, ning et puuduste kõrvaldamiseks tähtaega anda ei tulnud, sest

§ 59

lg 4 järgi saab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks anda vaid siis, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused e. vead sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust. Tähtajaks osade nõutud dokumentide esitamata jätmine ei ole käsitletav ilmse ebatäpsusena. 11. Ringkonnakohus halduskohtu sellise

§ 59

lg-te 2 ja 4 tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et PRIA oleks pidanud kaebajale andma tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 alusel, olenemata

§ 59

lg-test 2 ja 4 ning alles siis, kui kaebaja ei oleks antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, oleks PRIA saanud jätta esitatud toetustaotluse läbi vaatamata. Määruse nr 20 § 7 lg 1 järgi esitab taotleja toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu vormikohase avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus). Lisaks esitab taotleja PRIA-le vormikohase avalduse ja äriplaani elektroonselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus.

§ 59

lg 2 sätestab, et kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul ei ole taotleja esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt määrab Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust.

§ 59

muutmise kohta on PRIA oma vastuväidetes selgitanud, et sellega soovitigi kehtestada erandit HMS §-st 15, eesmärgiga välistada investeeringutoetuse saamise taotluste esitamine tähtaja viimasel päeval ilma muude nõutavate lisadokumentideta, mis senini suurendas oluliselt PRIS töökoormust ja pikendas kõigi taotluste menetlemise tähtaegu. 4 Selline muudatuse eesmärk nähtub iseenesest ka seaduse seletuskirjast (http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=676514&u=20120209110243 ). Samas ei tulene ringkonnakohtu hinnangul 2010. a kehtinud

§ 59

lg 2 sõnastusest ega ka selle sõnastuse koosmõjust lg-ga 4, et tegemist on erisusega üldisest haldusmenetlusest, so HMS §-st 15, ning et see paragrahv võimaldas PRIA-l jätta vormiliste puudustega esitatud taotluse ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata läbi vaatamata.

§ 59

lg 2 sellist erisust ei sätesta ja ringkonnakohtu hinnangul ei tulene keeldu anda taotluse vastuvõtmise staadiumis taotluse esitajale vajadusel tähtaeg selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks ka sama paragrahvi lg-st 4, mis võimaldab anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja juhul, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ringkonnakohus nõustub iseenesest PRIA-ga, et Määruse nr 20 § 7 lg-s 1 ja §-is 8 loetletud dokumentidest osa tähtajaks esitamata jätmine ei ole

§ 59

lg 4 mõistes käsitletav dokumentides esineva ilmselge ebatäpsusega, kuid seda, kas tegemist on dokumentides esineva ilmse ebatäpsusega e. veaga andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust, saab selles sättes toodud mõiste sisust lähtudes kindlaks teha alles siis, kui PRIA on esitatud taotluse vastu võtnud. Määruse nr 20 § 9 järgi tähendab taotluse vastuvõtmise staadium seda, et PRIA kontrollib selles menetlusstaadiumis üksnes taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Seega ei ole taotluse vastuvõtmise staadiumis PRIA-l veel võimalik esitatud taotlusi ja sellele lisatud dokumente sisuliselt hinnata, so teha kindlaks, kas neis esineb ilmseid ebatäpsusi

§ 59lg 4 mõttes.

Seda, et PRIA peab võimalikuks anda

§ 59

lg 4 mõistes puuduste kõrvaldamiseks tähtaega alles siis, kui taotlusdokumendid on esitatud ja nende sisulisel läbivaatamisel e. analüüsi staadiumis ilmnevad kõrvaldatavad vead ja puudused, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust, on PRIA ise kinnitanud ka vastuses apellatsioonkaebusele ja ringkonnakohtu istungil. Eeltoodust lähtudes on

§ 59

lg 4 ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav mitte taotluse vastuvõtmise staadiumile, vaid juba vastuvõetud taotluste sisulise hindamise staadiumile ning kuna sama paragrahvi lg-st 2 ei tulenenud iseenesest keeldu anda juba taotluste vastuvõtmise staadiumis taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tegemist oli vormiliste puudustega (näiteks esitamata on jäetud nõutud andmed või dokumendid), mis takistasid taotluse läbivaatamist e. HMS § 15 lg 2 kui üldsätte alusel, siis ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vastustaja 11.10.2010. a käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased, sest PRIA ei pidanudki kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andma ja võis seega esitatud taotluse

§ 59lg 2 alusel kohe läbivaatamatult tagastada.

12. Ringkonnakohtu hinnagul oleks

§ 59

lg-te 2 ja 4 teistsugune tõlgendamine vastuolus ka senises kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegium 15.02.

1. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-90-04, milles juhiti tähelepanu sellele, et investeeringutoetuste taotluste menetlemine peab muuhulgas olema kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele. Samas lahendis on märgitud ka seda, et taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk ei ole jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel ning taotlusi menetleva haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel ei peaks piirduma vaid 5 ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Riigikohus viitas 15.02.
2. a lahendis muuhulgas ka sellele, et kuigi struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, on õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides pigem see, et taotleja ja haldusorgan teevad koostööd selleks, et õigeaegselt saaksid kogutud taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulised tõendid. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Samuti on Riigikohus 23.02.
3. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-1-04 p-s 20 märkinud, et Liiklusseaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades liiklusseaduses sätestatud erisusi. Seadusandja on jätnud võimaluse kehtestada liiklusseaduses haldusmenetluse seadusest erinevaid menetlussätteid. Hinnates liiklusseaduses sisalduvaid juhtimisõiguse peatamise menetlussätteid, võib eeldada, et seadusandja on tahtnud juhtimisõiguse peatamisele kehtestada haldusmenetluse seaduses sätestatust erineva ja lihtsustatud menetluskorra. Samas ka eriseaduses ettenähtud menetluskord peab vastama hea halduse põhimõtetele.

§ 1

lg 2 sätestab, et Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Seega on ka

-iga iseenesest võimalik kehtestada erinevaid menetlussätteid võrreldes HMS-iga, kuid nagu juba varem märgitud, peab ka eriseaduses ettenähtud menetluskord endiselt vastama hea halduse põhimõtetele.

1. Mis puudutab veel vastustaja 11.10.
2. a käskkirja nr 13-6/1799 sisulist külge, siis ei vasta see haldusakt ringkonnakohtu hinnangul ka HMS §-de 54 ja 56 lg 3 nõuetele, sest see ei sisalda kaalutlusi selle kohta, miks jäeti just kaebaja poolt esitatud vormiliste puudustega taotlus

§ 59

lg 2 alusel läbi vaatamata ja ei antud kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuigi kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on sama meetme raames esitatud taotluste puhul osade taotlejate sarnaste puudustega taotlused (kõiki nõutud dokumente ei esitatud korraga 13.09.2010) vastu võetud ja antud taotlejatele ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning puuduolevate dokumentide esitamiseks. Selliste täiendavate materjalide esitamisega seoses on ringkonnakohtu jaoks arusaamatu ka halduskohtu vaidlustatud otsuse p-s 11 toodud põhjendus, mille kohaselt keeldus halduskohus otsuse tegemisel arvesse võtmast ja hindamast kaebaja poolt kirjalikus menetluses tähtaegselt esitatud (vastavalt 14.04.

1. a määrusele enne 28.04.2011) täiendavat seisukohta ja selle lisasid. Halduskohtu väide, et eelnimetatud lisad tuleb jätta tähelepanuta, sest tegemist on võõrkeelsete dokumentidega, kuid TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles, osutus kontrollimisel ebaõigeks. KIS-is mainitud lisade avamisel selgus, et kõik need on eestikeelsed. Jättes alusetult kontrollimata kaebaja poolt esitatud täiendavate dokumentide 6 seose antud asjaga ja kaebaja väidetega, ei saa halduskohus sellega seoses teha etteheidet kaebajale, et viimase väide tema ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste, samuti 13.09.2010 puudustega taotlusdokumendid esitanud äriühingutega, on paljasõnaline ja asjakohatu.
2. Kaebaja on esitanud ka taotluse kohustada PRIA-t kaebajale toetust määrama. Sellise otsustuse tegemine, kas, kellele ja millises ulatuses investeeringutoetust määrata, on siiski PRIA pädevuses ja halduskohtumenetluse läbiviimisel ei ole kohtul pädevust haldusorganile selliseid ettekirjutusi teha. Küll on aga kohtul võimalik kohustada haldusorganit esitatud taotlust läbi vaatama.
3. Kuna Sipelgapesa OÜ apellatsioonkaebus rahuldatakse ja tehakse uus otsus, millega halduskohtule esitatud kaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv 31,94 eurot ja kulud õigusabile summas 600 eurot pluss käibemaks 120 eurot, kokku 751,94 eurot) vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk