← Eesti

2-11-64492/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2012.a, Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-64492 Menetlusosalised ja nende esindajad A. B.`i avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava tehingute tegemiseks. Avaldaja: A. B. (isikukood xxx, Elukoht: xxx) nimel Puudutatud isikud: M. B. (isikukood xxx, elukoht: xxx) Esindaja: vandeadvokaat Sergei Politšev Ida- Viru Advokaadibüroo; e-post: sergei.polichev@mail.ee Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu, registrikood 75001046, asukoht: Keskallee 19, Kohtla- Järve, e-post: sots@kjlv.ee ) Kohtla- Järve Linnavalitsuse esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk, e-post: allan.valk@hansalaw.ee Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. A. B.`i avaldus rahuldada.
  3. Anda A. B.`ile nõusolek eestkostetava M. B.`i (IK xxx) nimel tehingute tegemiseks, milleks on ¼ korteriomandist asukohaga xxx (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna KohtlaJärve jaoskonna registrisse nr xxx) võõrandamine vastavalt kehtivale turuhinnale.
  4. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtu 20 detsembri 2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-43879 oli M. B.i eestkostjaks määratud A. B., kes on eeskostetava seaduslik esindaja ja kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. M. B. ei või iseseisvalt tehinguid teostada. 30.12.2011.a esitas A. B. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku andmiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks. Avalduse kohaselt jäi peale N. P. surma M. B.`ile pärandvarana korteriomand asukohaga xxx. Avalduse kohaselt ei ole M. B. võimeline kolmetoalise korteri kommunaalmakse ja hoolduskulude eest tasuda, kuna M. B.i sissetulekuks on ainult pension summas 195 eurot kuus. Korteriühistu ees tekkinud juba võlgnevus summas 440 eurot. Avaldaja on M. B.ile välja valinud väiksema korteri, mis ei oleks nii kulukas. Avaldaja palub anda talle nõusolek eestkostetava (M. B.i) nimel tehingu tegemiseks, milleks on M. B.`ile kuuluva korteriomandi müük. Kohus küsis TsMS § 552 alusel linnavalitsuse seisukohta. Kohtla- Järve Linnavalitsus leiab, et avalduses toodud taotlused on põhjendatud ja korteriomandi võõrandamiseks saaks anda nõusoleku juhul, kui see kuuluks M. B.ile. Linnavalitsuse esindaja leiab, et juhul, kui korteri omaniku N. P. näol on tegemist M. B.i emaga ja ta on pärija, siis tuleks esitada vastavad dokumendid. M. B.i esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev leiab, et avaldaja tegutseb M. B.i huvides. Eestkostetav elab üksi kolmetoalises korteris üldpinnaga 62 m
  5. M. B.i sissetulekuks on pension summas 195 eurot kuus, millest ei piisa, et tasuda ära korteriomandi kasutamisega seotud kommunaalteenused ja hoolduskulusid. Raha ei piisa isegi tema isiklikuks ülalpidamiseks. M. B. kinnitas esindajale, et ta ei ole võimeline tasuma osutatud teenuste eest ning ta ei soovi seda teha ka edaspidi. Võlgnevused suurenevad ja tekitavad eestkostetavale varalist kahju. Kui korteriomand õigeageselt müüa, siis müügist saadud raha eest on võimalik kustutada võlgnevused ja jääb veel raha M. B.i igapäevaseks ülalpidamiseks. Korteriomandi müük oleks M. B.i varalistes huvides. Esindaja on arvamusel, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et A. B. on M. B.i eestkostja. M. B. iseseisvalt tehinguid teostada ei või. M. B. on üks N. P. pärijatest, kes pärimise teel omandas ¼ korteriomandist, katastritunnus xxx, asukohaga xxx (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla- Järve jaoskonna registrissa nr xxx). PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. 03.04.2012.a. kuulas kohus ära A. B.i. Avaldaja toetab avaldust. Kohus asub seisukohale, et A. B.i avaldus on põhjendatud. Arvestades, et M. B. vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevast kõrvalabi; korteri, kus eestkostetav hetkel elab, ülalpidamine on ilmselgelt eestkostetavale materiaalselt ülajõu käiv, kuna tal puuduvad rahalised vahendid korteriomandi kommunaalmaksete tasumiseks,leiab kohus, et M. B.ile kuuluva ¼ korteriomandist võõrandamine on eestkostetava huvides. Kohus leiab eeltoodu alusel, et A. B.i avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingute tegemiseks, s.o. eestkostetavale kuuluva ¼ korteriomandist käsutamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt PKS § 183 lg 3 eestkostja peab enda ja eestkostetava vara eraldama ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Sellest tulenevalt tuleb avaldajal eestkostetava vara võõrandamisest saadav rahasumma kanda panka eestkostetava nimel olevale arveldusarvele. Lähtuvalt PKS § 194 tuleb eestkostjal eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitada kohtule iga-aastane kirjalik aruanne, ning selles tuua eraldi välja tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /--/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.