← Eesti

3-10-2332/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. aprill 2012, Tartu 3-10-2332 Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla 04.08.
  2. a käskkirja nr 1-4/1421 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 16.06.
  3. a otsus Vjatšeslav Julini apellatsioonkaebus 21.03.2012 Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 16.06.
  4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  5. maini
  6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Vangla 04.08.
  8. a käskkirjaga nr 1-4/1421 karistati V. Julinit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks selle eest, et 04.07.2010 ei allunud ta valvurite seaduslikule korraldusele panna end nõuetekohaselt riidesse ning kasutas vanglateenistuse ametnike suhtes ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid. Käskkirja kohaselt rikkus V. Julin sellega süüliselt Tartu Vangla kodukorra p. 6.5, p. 7.1.
  9. ja p. 7.2.
  11. V. Julin esitas 06.09.2010 Tartu Vangla 04.08.
  12. a käskkirja peale kaebuse Tartu Halduskohtusse. Vangla peab distsiplinaarmenetlust läbi viima Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 14, vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirjas ning Euroopa vanglareeglistikus Rec

(2006)2 sätestatud nõuete kohaselt. HALDUSKOHTU LAHEND
  1. Tartu Halduskohtu 16.06.
  2. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja süü distsiplinaarsüüteo toimepanemises on tõendatud. Vangla tugines kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel kahe valvuri poolt koostatud ettekannetele ja kohtul ei ole alust kahelda ettekannete tõele vastavuses. Tõendatud on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine, mis seisnes Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülises rikkumises. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. 19.07.2010 on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on antud võimalus anda toimunu kohta omapoolne seletus (tl 31 pöördel). Kaebaja on seda võimalust kasutanud ning andnud 19.07.2010 seletuse. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokolli koopia tõi inspektor-kontaktisik alles koos distsiplinaarkorras karistamise käskkirjaga, ei ole distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumine. Arvestades distsiplinaarsüüteo asjaolusid ning seda, et kaebajat on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on määratud karistus proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  3. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohtunik kohaldas asja menetledes diskrimineerimise meetodit, välistades tõendid, mis tuvastavad asjas kaebaja süütuse ning samuti välistas seaduslikud normid, mis sätestavad distsiplinaarmenetluse läbiviimist vanglas. Tegelikkusele ei vasta vastustaja väited, et kaebaja sai distsiplinaarmenetlusest teada 04.07.
  4. A.B. ja T.K. ei teatanud talle, et tuleb raport ja nad ei pakkunud kaebajale võimalust seletuskirja kirjutamiseks. Kaebaja sai distsiplinaarmenetlusest teada alles 19.07.
  5. See on tõestatud sellega, et ametnikud väidavad, et kaebaja rikkus distsipliini jalutuskäigu ajal, aga jalutuskäiku ei katkestatud vastavalt Tartu Vangla Kodukorra p-le 3.
  6. Kaebaja sai seletuse kirjutada alles 19.07.
  7. Kaebaja poolt esitatud tunnistajad kuulsid hääle järgi, et see ei olnud kaebaja, kes ametnikke solvas ja ähvardas. Seda tegi teine kinnipeetav A.S. . Vastustaja ja kohtu arvates toetavad kinnipeetavad üksteist ja sellepärast ei tasu neid kuulata. Vanglal ja kohtul polnud ühtegi seaduslikku alust, et mitte arvestada ja mitte ära kuulata kaebaja poolt avaldatud tunnistajaid. Kaebajale ei tõlgitud distsiplinaarmenetluse protokolli vene keelde ja eesti keelt ta ei valda. Kaebaja kirjutas 03.08.2010 protokollile täienduse ja hommikul kell 8.00 tahtis seda anda S.N. , kes ei võtnud seda vastu, vaid viskas selle kambrisse ja tuli hiljem kella 11.00 ajal tagasi koos käskkirjaga karistamise kohta. Käskkirjas on viga, kus kaebajat süüdistatakse Tartu Vangla Kodukorra punkti 6.5 rikkumises, millest pole distsiplinaarprotokollis üldse juttu.
  8. Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei saanud distsipliinirikkumisest teada 04.07.2010, kuna A.B. ja T.K. ei teavitanud teda. Samuti ei esitanud kaebaja ühtegi põhjust, miks ta selle asjaolu kohta tõendeid esitada ei saa. Kaebajat on teavitatud vanglaametnike T.K. ja A.B. i poolt 04.07.2010 koostatud ettekande koostamisest ning 04.07.
  9. a on koostatud akt selle kohta, et kaebaja keeldus seletuskirja kirjutamast. Kaebaja loobus 19.05.2011 toimunud kohtuistungil vanglaametnike T.K. ja A. B. tunnistajatena ülekuulamise taotlusest. Kaebaja ei põhjendanud, miks ta tunnistajate ülekuulamist soovib. Põhjendamatud on kaebaja etteheited halduskohtule, et halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga kinnipeetavate tunnistajate ütluste tõsiseltvõetavuse ning tunnistuse ülekuulamise vajaduse kohta. Halduskohus ei ole kaebajat menetluse käigus diskrimineerinud. Kaebajale olid tagatud kõikide halduskohtumenetluse seadustikust kaebuse esitajale tulenevate õiguste kasutamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
  10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.06.
  11. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  12. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebaja sai distsiplinaarmenetlusest teada alles 19.07.
  13. 04.07.2010 aktist seletuskirjast keeldumise kohta nähtub, et kaebaja on keeldunud andmast seletust ettekandes nr 1567/1567A kirjutatud fakti kohta. Seda on kinnitanud nii T.K. kui ka A.B. (tl 34). Toimikus oleva teatise kohaselt informeeriti kaebajat tõesti alles 19.07.2010 distsiplinaarmenetluse algatamisest 04.07.2010 toimunud intsidendi osas, kuid see ei tee olematuks asjaolu, et juba 04.07.2010 tehti kaebajale ettepanek kirjutada seoses toimunuga seletus, kuid kaebaja on sellest keeldunud. Isegi kui väita, et kaebajat ei informeeritud koheselt distsiplinaarmenetluse algatamisest nagu seda nõuab vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 2, ei too selline rikkumine kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Pealegi, nagu nähtub haldusasja materjalidest, otsustati alles 12.07.2010, et 04.07.2010 toimunud intsidendi osas ei alustata kriminaalasja, vaid kaebaja suhtes tuleb läbi viia distsiplinaarmenetlus (tl 29 pöördel). Seega ei olnud kaebajat enne võimalik ka distsiplinaarmenetluse algatamisest informeerida.
  14. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud otsust ka seetõttu, et kohus on ebaõigesti jätnud üle kuulamata tema poolt taotletud tunnistajad, kes oleksid saanud tõendada, et kaebaja ei ole toime pannud temale süüks arvatud distsipliinirikkumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja poolt taotletud tunnistajate üle kuulamata jätmine ei tähenda, et kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendamata. Vangla töötajate T.K. ja A.B. i poolt koostatud ettekannete kohaselt ei allunud kaebaja nende poolt antud korraldusele panna end riidesse, kasutas valvurite suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardas neid (tl 30). Kuidagi ei saa nõustuda kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukohaga, et valvurid valetavad tema peale seetõttu, et ta kirjutab kaebusi vangla vastu. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta viibis jalutusboksis palja ülakehaga ja valvurid käskisid tal ennast riidesse panna. Samas on kaebaja kinnitanud, et ta reageeris korraldusele kohe. Ringkonnakohus peab seetõttu kaebaja ja valvurite seletuste alusel tõendatuks kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemise. Kaebaja on väitnud, et tegelikult kasutas valvurite suhtes ebatsensuurseid väljendeid kaaskinnipeetav A.S. . Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui valvurid andsid kaebajale korralduse riietuda korrektselt, siis sekkus sellesse keegi teine kinnipeetav, kes kasutaks ebatsensuurseid väljendeid, mille eest võidakse teda karistada distsiplinaarkorras.
  15. Kaebaja on käskkirja tühistamist nõudnud ka seoses sellega, et talle ei ole distsiplinaarmenetluse protokolli tõlgitud vene keelde. Nagu nähtub distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 28-29) on kaebaja selle allkirjastamisest loobunud, kuid on märkinud, et soovib sellele lisada omapoolseid märkusi. Juhul, kui kaebaja ei oleks olnud teadlik, mida sisaldab distsiplinaarmenetluse protokoll, ei oleks tal olnud võimalik ka leida, et sellele on vajalik lisada omapoolseid märkusi. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebajale tõlgiti protokoll vene keelde. Asjaolu, et kaebajale tõlgiti distsiplinaarmenetluse protokoll, näitab ka see, et nähtuvalt protokollist hakkas kaebaja karjuma ja sõimama ning lõhkus ära inspektor-kontaktisiku pastaka. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid nagu oleks inspektor-kontaktisik keeldunud vastu võtmast tema protokolli täiendusi.
  16. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et käskkirja resolutiivosa järgi on teda karistatud Tartu Vangla kodukorra p 6.5 rikkumises, mis ei kajastu distsiplinaarmenetluse protokollis. Sisuliselt on kaebajat süüdistatud kodukorra p 3.2 mitte p 6.5 rikkumises. Samas ei too see kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna kaebajat on karistatud eelkõige selle eest, et ta ei allunud ametnike seaduslikule korraldusele ning kasutas ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid. 3 Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.