← Eesti

3-11-1176/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. veebruar 2012, Tartu 3-11-1176 OÜ Oilmarket kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. detsembri
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/6117-47 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.10.
  4. a otsus OÜ Oilmarketi apellatsioonkaebus 08.02.2012 Kaebaja (apellant) OÜ Oilmarket, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindajad Karin Kask ja Tiina Koit RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 28.10.
  5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  6. märtsini
  7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maksuhaldur määras 14.12.
  9. a maksuotsusega nr 12.2-3/6117-47 OÜ-le Oilmarket maksustamisperioodil juuni 2010 täiendavaks tasumiseks käibemaksu 7 827 683 krooni. 14.01.2011 esitas kaebaja vaidlustatavale maksuotsusele vaide, mille vastustaja jättis 22.02.
  10. a vaideotsusega nr 6-1/32-2 rahuldamata.
  11. OÜ Oilmarket esitas 11.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse 14.12.
  12. a maksuotsuse tühistamiseks. Vaidlustatav maksuotsus ei vasta kehtivale õigusele ning on materiaalselt õigusvastane. Maksuhalduri järeldused maksuotsuses viidatud ühingute majandustegevuse puudumise kohta põhinevad korduvatel ekslikel järeldustel. Vaidlustatava maksuotsusega on rikutud isiku ärakuulamisõigust ning valesti hinnatud tõendeid. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohtu 28.10.
  14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kontrollimenetluses kogutud tõendite pinnalt on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et kuna kaebaja ei ole ostnud kaupa OÜ-lt B O, OÜ-lt V K , OÜ-lt A P ega ka mõnelt teiselt äriühingult väljaspool aktsiisiladu, siis on kaebaja soetanud kütuse ise OÜ M N T H , AS K T , AS M T ning OÜ P PVTK aktsiisiladudest. Seega puudus kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks. Maksuhaldur ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusnorme. Maksuhaldur on kaebajat kogu menetluse vältel menetluse käiguga kursis hoidnud ning kaebajal on olnud võimalus kontrollitoimikuga tutvumiseks ja omapoolsete seisukohtade esitamiseks ka enne kontrollakti koostamist. Kaebajale on asja võimaldatud ärakuulamisõigust. Kohus ei võtnud asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-11-553 tehtud lahendit põhjendusega, et kohus käsitleb igas kaebuses asjaolusid eraldi ja annab asjale hinnangu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. OÜ Oilmarket esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  16. oktoobri
  17. a otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja jääb oma esialgses kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustatava haldusasja lahendamisel omas olulist tähtsust haldusasja nr 3-11-553 lahend, mida kohus pole käesoleva haldusasja lahendamise juures hinnanud. Eelpool nimetatud haldusasja otsuses on tuvastatud, et kogutud tõendid kinnitavad juunis 2010 tehingute reaalset toimumist ning OÜ B O majandustegevuse olemasolu. Käesolev haldusasi ja haldusasi nr 3-11-553 on omavahelises seoses, aga kohus ei ole seda seost analüüsinud. Käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-11-553 maksumenetlused puudutasid samu menetlusosalisi ja tehinguid. Seega jääb kaebajale arusaamatuks põhjus, miks pole kohtu jaoks eelpool nimetatud otsuses tuvastatud faktilistel asjaoludel kaalu. Kohus on rikkunud tõendite hindamise nõudeid ja selle tõttu on jäänud arvestamata oluline tõend, mis on kokkuvõttes viinud valedele järeldustele ja toonud seetõttu kaasa vale kohtuotsuse. Kohus ei ole analüüsinud kaebaja poolt maksuotsusele esitatud vastuväiteid tehingute fiktiivsuse osas. Maksuhaldur on asja menetlemisel rikkunud maksumenetlusnorme, mille tõttu on tehtud vale otsus. Kaebajal jäi kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks ilmselgelt liiga vähe aega, mis ei võimaldanud tal anda maksuhaldurile põhjendatud ja sisulisi täiendavaid selgitusi. Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda.
  18. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-11-355 puhul on tegemist erinevate haldusasjadega ja neid tuleb käsitleda eraldi. Maksuhaldur on tuvastanud, et nimetatud äriühingutega (maksuotsuse p 1) OÜ Oilmarket tegelikult tehinguid ei teinud. Kaebajale saadeti kontrollakt meili teel. Kaebaja on kõik maksuhalduri poolt saadetud e-kirjad meili teel kätte saanud ja nende kättesaamist ka kinnitanud. Seega oli kaebaja teadlik, et ka kontrollakt väljastatakse talle meili teel, aga ta ei saatnud maksuhaldurile selle kättesaamise kinnitust. Maksuhaldur väljastas kaebajale hiljem kontrollakti posti teel ja kaebajal jäi kirja kättesaamisest alates kuus päeva aega eriarvamuse esitamiseks. Maksuhaldur on kaebajat kogu menetluse vältel menetluse käiguga kursis hoidnud. Kaebajal on olnud võimalus kontrollitoimikuga tutvumiseks ja omapoolsete seisukohtade esitamiseks ka enne kontrollakti koostamist. Kaebajal on olnud juba menetluse 2 käigus võimalik oma seisukohti kujundada ning neid maksuhaldurile esitada. Maksuhalduri poolt antud tähtaeg oli piisav eriarvamuse esitamiseks ja kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kaebaja teeb suuremamahulisi tehinguid kütuseäris täiesti tundumatute äriühingutega nagu OÜ B O, OÜ V K ja OÜ A P . Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema kliendid on eelkõige ärikontaktide hulgast. Maksuhaldur on tõendanud, et kaebaja pole ostnud kütust eelpool nimetatud äriühingute käest. Kaebaja soetas kütuse OÜ-lt M N T H , AS K T, AS M T ja OÜ P PVTK aktsiisiladudest, seega rakendus kauba müügi puhul 0%-line käibemaksu määr. Kaebaja on tekitanud endale alusetu õiguse maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksu maha arvutamiseks. Kaebaja on tahtlikult ja sooviga saada lubamatut maksueelist esitanud valeandmeid ning deklareerinud alusetult
  19. a juunikuu käibemaksudeklaratsioonis sisendkäibemaksu summas 7 710 184 krooni. Maksuhaldur on tõendanud, et kaebaja on lubamatu maksueelise saamise eesmärgil teinud OÜ-ga B O, OÜ-ga V K ja OÜ-ga A P näilikke tehinguid, millega püüdis varjata oma tehinguid OÜ-ga M N T H . Kaebaja tegutses sellise eesmärgi saavutamise nimel teadlikult, tahtlikult ning koordineeritult. Kaebaja pole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit maksuhalduri väidete ümber lükkamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.10.
  21. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  22. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, mille kohaselt on vastustaja rikkunud menetlusnorme sellega, et kaebajale ei ole antud võimalust esitada omapoolseid põhjendatud ja sisulisi täiendavaid selgitusi. Kaebaja juhatuse liige S.K. on neljal korral saanud maksuhaldurile anda oma selgitusi seoses väidetavate tehingutega. Samuti on kaebajal olnud kogu aeg võimalus esitada maksuhaldurile omapoolseid täiendavaid tõendeid. Seega on alusetu kaebaja väide, et on rikutud tema õigust olla ära kuulatud. Kaebuse esitaja on 29.11.2010 avaldanud nõusolekut, et kontrollakt väljastatakse talle elektrooniliselt ning see saadeti kaebajale 30.11.
  23. Kuigi kaebaja ei kinnitanud selle kättesaamist, siis arvestades seda, et kaebaja on talle saadetud elektroonilised kirjad kogu aeg kätte saanud, on alust arvata, et ta sai kätte ka kontrollakti. Teistkordselt väljastati kontrollakt kaebajale elektrooniliselt 02.12.
  24. Kuna eriarvamuse esitamise tähtajaks oli märgitud 09.12.2010, siis oli kaebajal küllaldaselt aega oma eriarvamuse esitamiseks. Pärast maksuotsuse saamist oli kaebajal õigus ka vaidemenetluse käigus veel esitada oma vastuväited maksuotsusele, millist õigust on kaebaja ka kasutanud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et maksumenetlus on läbi viidud menetlusnorme rikkudes ja tal puudus võimalus oma seisukohtade esitamiseks ja talle ei tagatud õigust olla ära kuulatud.
  25. Apellatsioonkaebuses on kaebaja halduskohtule ette heitnud seda, et halduskohus on lähtunud vaid kaebajale ebasoodsatest asjaoludest ja on kõrvaldamata kahtlused tõlgendanud kaebaja kahjuks. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on ringkonnakohtu arvates piisava põhjalikkusega vaidlusaluses otsuses motiveerinud, milliste tõendite alusel ta leiab, et kaebaja ja temale kütust müünud äriühingute vahel pole tehinguid reaalselt toimunud. Kõikidel kaebajale väidetavalt kütust müünud firmade ühisjooneks on see, et nad alustasid oma tegevust kütuse müügi valdkonnas mais
  26. Kõik kütuse müügid kaebajale on toimunud
  27. a juunis. Kõikides firmades olid enne kütuse müügiga alustamist vahetunud juhatuse liikmed, kes 3 kinnitasid, et ei ole varem kütuse müügiga kokku puutunud ning polnud isegi teadlikud antud valdkonda reguleerivast seadusandlusest. OÜ V K ja OÜ A P lõpetasid oma tegevuse kütusemüügi alal
  28. a juulis, mille järel vahetusid ka juhatuse liikmed. OÜ A P juhatuse liige M.K. ei tea teostatud tehingutest midagi, kuna tegutses N.G. juhendamisel ja kirjutas alla ainult dokumentidele, mida sai viimaselt e-maili või kontaktisikute kaudu. OÜ V K on kaebajale müünud kütust edasi 1,47 krooni (ilma käibemaksuta) odavamalt kui ta enda väidete kohaselt seda ise ostis. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et selline käitumine ei ole omane reaalselt tegutsevale äriühingule, kuna äri eesmärgiks on saada kasumist, mis aga ei ole sellise käitumise puhul võimalik. OÜ V K e puhul on vajalik märkida ka seda, et kuigi tema ja kaebaja kontorid asusid samas majas ja samal korrusel, on nii kaebaja kui ka OÜ V K juhatuse liige kinnitanud, et suhtlemine toimus ainult e-malide teel ja isiklikud kontaktid puudusid. Kaebaja esindaja on kinnitanud, et hinnapakkumised on ta kõik saanud e-maili teel, samas ei ole ta esitanud selle kinnituseks mingeid tõendeid. Kaebaja juhatuse liige S.K. on kinnitanud, et kuna kaebaja tegeleb kütuseäris pikemat aega, siis on tal juba välja kujunenud sidemed. Selline kinnitus on aga vastuolus tema reaalse tegevusega, kuna praegusel momendil on ta suures koguses kütust ostnud firmadelt, kes alles hakkasid sellega tegelema. Kõigis äriühingutes ei olnud kontrollitaval perioodil ka töötajaid ja juhatuse liikmed ei saanud mingit tasu. Kaebajale väidetavalt kütust müünud äriühingud peale OÜ B O, ei ole esitanud kütuse käitlemise kohta aruandeid.
  29. Kütuse vedajad on kinnitanud, et kütus väljastati neile K ja M terminalis ning OÜ P PVTK aktsiisiladudest juba kui OÜ-lt Oilmarket kütust ostnud ostjatele. Kütus liikus läbi mitme vahelüli lõpptarbijani ühe päeva jooksul ning ükski lüli ei tasunud väidetavale hankijale kütuse eest enne, kui ostja oli talle selle eest tasunud. Seega finantseeris kogu ahelat lõpptarbija, kes juba terminalis sai kütuse omanikuks. Pealegi puudusid ahelas kajastatud äriühingutel rahalised vahendid kütuse eest tasumiseks. Seega on maksuhaldur asunud õigele järeldusele, et eelnevate dokumentides näidatud müügitehingute tegemise eesmärgiks kaebaja puhul oli soov varjata tehingute tegelikku sisu. Kuna kaebaja oleks otse aktsiisiladudest kütuse soetamisel saanud selle 0%-lise käibemaksu määraga, siis ei oleks tal tehingute õigel kajastamisel õigus näidata kütuse müügil sisendkäibemaksu. Selleks olidki vajalikud näilised tehingud, millest nähtuvalt soetas kaebaja kütuse OÜ-lt B O, OÜ-lt V K ja OÜ-lt A P.
  30. Kaebaja on apellatsioonkaebuses halduskohtule ette heitnud ka seda, et halduskohus on põhjendamatult jätnud andmata hinnangu Tartu Halduskohtu 17.08.
  31. a lahendile haldusasjas nr 3-11-
  32. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud HKMS § 17 lg 1 sätestas, et varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis muude tõenditega. Viidatudjõustunud halduskohtu otsuses on halduskohus jõudnud järeldusele, et maksuhaldur ei ole piisavalt esitanud tõendeid, mis kinnitaksid seda, et OÜ-l B O puudus reaalne majandustegevus. Ringkonnakohtu arvates on aga antud maksumenetluses vastustaja õigesti tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et kaebajale kütust müünud äriühingute puhul oli tegemist firmadega, kellel oli varifirmadele iseloomulikud tunnused ja seega oli dokumentides näidatud tehingute puhul tegemist tegelikkuses mittetoimunud tehingutega ning kaebaja on deklareerinud sisendkäibemaksuna liigselt OÜ-de V K , B O ja A P rekvisiitidega arvetel kajastatud käibemaksu.
  33. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. 4 Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.