3-11-2309/27

3-11-2309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2309 Haldusasi S.J´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1 700 eurot (seoses vanglaametniku tegevusega) Menetlusosalised kaebuse esitaja S.J vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta S.J´i ´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva eva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. 27.06.2011 esitas kaebaja vastustajale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vitamiseks summas 1 000 eurot. Kaebaja põhjendass tekitatud kahju sellega, et inspektorinspektor kontaktisik T. Tuvikene keeldus talle vastuseid koos tema pöördumiste ärakirjadega väljastamast. 1.1 29.06.2012 esitas kaebaja vastustajale taotluse taotluse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot. Kaebaja väitel teda diskrimineeriti vangla poolt,, kuna teda suunati suhtlema vanglaametnikuga läbi toiduluugi, mille tõttu kaebaja keeldus vanglaametniku van poolt talle üleantavate dokumentide vastuvõtmisest. v 1.2 03.07.2011 esitas kaebaja vastustajale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 krooni ehk eh 1 086.5 eurot. Kaebaja sõnul proovis jälle inspektor1 3-11-2309 kontaktisik T. Tuvikene visata tema kambrisse mingisuguseid vastuseid pöördumistele, millega rikkus võrdse kohtlemise seadust. 1.3 Vastustaja liitis ühte menetlusse nimetatud kaebaja kahjunõuded ning 19.09.2011 otsusega jättis need rahuldamata. 1.4 Seoses sellega pöördus kaebaja halduskohtusse kaebusega ning taotles Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 700 eurot. 25.11.2011 määrusega võttis kohus S.J´i kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. Kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisik T. Tuvikene keeldub talle väljastamast vastuseid koos tema pöördumiste ärakirjadega ning väidab, et selline käitumine kujutab endast diskrimineerimist ja tema ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja sõnul tuli inspektor-kontaktisik 29.06.2011 kambri nr. 8207 juurde ja tahtis teda suhtlema sundida, et saada teavet ning arutada päevakohaseid küsimusi kaebaja jaoks alandavas asendis. Kaebaja märgib, et 01.07.2011 hommikuse loenduse ajal tahtis inspektor-kontaktisik järjekordselt visata tema kambrisse mingisuguseid vastuseid pöördumistele, rikkudes võrdse kohtlemise seadust. Kaebaja taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 700 eurot.
5. Vastustaja vaidleb kaebuse vastu. Tema selgituse kohaselt kaebaja keeldus 27.06.2011 kabinetis vastuseid vastu võtmast, kuna vastustele ei olnud lisatud koopiad tema pöördumistest. Inspektor-kontaktisik T. Tuvikene poolt kirjutatud õiendist nähtub, et ta selgitas kaebajale tema pöördumise kättesaamise korda, mille peale kaebaja ärritus ning keeldus vastustajalt vastuseid vastu võtmast. Poole tunni pärast hakkas kaebaja nõudma nimetatud vastuseid, mille peale T. Tuvikene selgitas, et annab vastused kätte siis, kui tal on selleks aega. 3.1 Vastustaja viitab Tartu Halduskohtu lahendile haldusasjas nr. 3-10-1949, milles kohus leidis, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela vanglaametnikul kinnipeetavaga suhtlemist läbi ukses asetseva toiduluugi, mida kasutatakse kambris viibivate kinnipeetavate toitlustamiseks. Kohus jõudis järeldusele, et kuna toiduluuk asub nii kinnipeetavate kui ka ametnike suhtes samal kõrgusel, siis toimub suhtlemine kinnipeetavate ja vanglaametnike vahel võrdsetel tingimustel ja seetõttu ei ole võimalik kedagi alandamine. Samuti vastustaja kinnitusel oli S9 sektsiooni järelevalve osakonna juhataja poolt välja antud käskkirja alusel suletud ning seetõttu 29.06.2011 vestles inspektor-kontaktisik T. Tuvikene kinnipeetavatega toiduluukide kaudu. 3.2 Vastustaja on seisukohal, et 01.07.2011 inspektor-kontaktisiku poolt kaebaja kapi peale pandud vastuskirjad võinuks ta ära visata, kuna kaebaja vastusega tutvuda ei soovinud. 3.3 Vastustaja leiab, et ta ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt või teda kuidagi kahjustanud ning palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Vastuste ja pöördumisest ärakirjade väljastamata jätmine ning kambrisse pandud vastused. 4.1 Vastavalt Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või 2 3-11-2309 taastamisega. Järelikult kahju hüvitamise eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, mida isikul ei õnnestanud lõpetada õiguskaitsevahendite kasutades. 4.2 27.06.2011 kutsuti kaebaja inspektor-kontaktisiku T. Tuvikene kabinetti selleks, et toimetada kaebajale kätte vastused tema poolt varem esitatud pöördumistele. Nimetatud vastuste üleandmise ajal küsis kaebaja ärakirju tema poolt esitatud pöördumisest. Kaebajale selgitati, et ärakirjade kättesaamiseks peab ta esitama kooskõlas Avaliku teabe seaduse §-ga 6 taotluse. Kaebaja ei olnud selle vastusega rahul ning lahkus kabinetist vastuseid kätte saamata (t.lk 58). Eeltoodust tulenevalt ei leia kohus inspektor-kontaktisiku T. Tuvikene 27.06.2011 käitumisest õigusvastasust kinnitavaid tunnuseid, mida oleks võimalik kvalifitseerida kaebajat alandavaks või diskrimineerivaks tegevuseks ning mille eest oleks kaebajal tekkinud õigus nõuda vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt keeldus kaebaja ise vastuseid vastu võtmast ning inspektor-kontaktisik ei ole kuidagimoodi sundinud kaebajat nimetatud tegevuse toimepanemiseks. Samuti peab kohus õigeks inspektor-kontaktisiku vastust kaebaja poolt esitatud küsimusele ärakirjade kättesaamise kohta. Kohus on seisukohal, olukorras, kus kaebaja keeldub esitatud pöördumistele vastuseid vastu võtmast on igati põhjendatud ja õiguspärane inspektorkontaktisiku tegevus seoses vastuste kaebaja kapi peale panemisega. Haldusasja materjalidest nähtuvalt keeldus kaebaja 27.06.2011 inspektor-kontaktisiku käest vastustuseid vastu võtmast, kuid poole tunni pärast nõudis jälle vastuseid. T. Tuvikene ei väljastanud vastuseid, kuna tol ajal oli ta juba teise tööga hõivatud. 01.07.2011 pani inspektor-kontaktisik kaebaja pöördumistele vastused tema kapi peale, selleks et vältida 27.06.2011 toimunud olukorra kordamist. 4.3 Sellest tulenevalt ei olnud inspektor-kontaktisiku tegevust õigusvastane ega kaebajat diskrimineeritav.
7. Läbi toiduluugi suhtlemine. 5.1 RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 5.2 Vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 5.3 Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Riigikohtu haldusolleegium haldusasja nr 3-3-1-93-09 otsuse p-s 11 jõudis järelduseni, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. 5.4 Lähtudes eelpoolnimetatust tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja ja inspektor-kontaktisiku vahel valitud suhtlemisviis (läbi toiduluugi) tekitas kaebajale vältimatut taset ületavaid 3 3-11-2309 kannatusi või ebameeldivusi ning kindlaks teha ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. 5.5 Haldusasja materjalidest on näha, et 29.06.2011 tuli inspektor-kontaktisik kaebaja kambri juurde ja proovis temaga vestelda läbi toiduluugi, kuid kaebaja keeldus temaga vestlemast ning leidis, et niisugune suhtlemisviis on tema jaoks alandatav ja diskrimineeriv. Kambri ukse toiduluuk asub keskmist kasvu mehe kõhu piirkonnas ning seetõttu vestlemine läbi toiduluugi toimub antud juhul sundasendis, mis omakorda võis tekitada ebamugavusi. Välistatud ei ole, et just sellel põhjusel kaebaja keeldus läbi toiduluugi inspektorkontaktisikuga vestlemast. Kohus tuvastas, et inspektor-kontaktisiku poolt valitud suhtlemisviis kaebajaga ja teiste S9 osakonnas asuvate kinnipeetavatega läbi toiduluugi oli tingitud sellest, et alates 27.06.2011 Viru Vangla järelevalve osakonna juhataja korralduse nr. 1.1-4/495 alusel olid osakonna kambrite uksed lukustatud. Sellest tulenevalt ei jäänud inspektor- kontaktisikul midagi muud üle, kui täita tema ametijuhendist tulenevaid kohustusi ning pidada vestlusi kinnipeetavatega läbi toiduluukide. Seega võttes arvesse, et kaebaja keeldus läbi toiduluugi inspektor-kontaktisikuga vestlemast ning kuna valitud suhtlemisviis oli tingitud eriolukorrast S9 osakonnas ja kestis lühikestaega, siis ei tekkinud kaebajal ebamugavusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.
8. Lähtudes eeltoodust jätab kohus S.J´i kaebuse rahuldamata.
9. Menetluskulud. 7.1 Kooskõlas Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata, mistõttu menetluskulud kannab kaebaja. Kohtunik 4