KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 28. veebruar 2012, Tartu Haldusasi Swestal OÜ kaebus Aseri Vallavolikogu 31. augusti 2009. a otsuse nr 187 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 1. novembri 2010. a otsus Swestal OÜ apellatsioonkaebus 8. veebruar 2012 Kaebaja Swestal OÜ Vastustaja Aseri Vallavolikogu Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 3-09-2150 RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. novembri 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 29. märtsini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Swestal OÜ esitas Aseri Vallavalitsusele taotluse Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks seoses sooviga juba olemasolevat tuuleparki laiendada. Aseri Vallavolikogu 29. juuni 2009. a otsusega nr 176 otsustati teemaplaneeringut mitte algatada. A OÜ esitas Aseri Vallavalitsusele taotluse Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukoha valiku teemaplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Aseri Vallavolikogu 31. augusti 2009. a otsusega nr 187 rahuldati A OÜ taotlus ja algatati Aseri vallas Kõrkküla ja Kestla külas olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) üldplaneeringu teemaplaneering. 2. Swestal OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Aseri Vallavolikogu eelnimetatud otsuste tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel õigesti teostatud kaalutlusõigust, otsused on motiveerimata ning rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. 3. Tartu Halduskohus lõpetas 1. detsembri 2009. a määrusega kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebuse menetluse Aseri Vallavolikogu 29. juuni 2009. a otsuse nr 176 tühistamist puudutavas nõudes. Määrus on jõustunud. 4. Tartu Halduskohtu 1. novembri 2010. a otsusega jäeti Swestal OÜ kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Swestal OÜ seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi rikutud ega tema vabadusi piiratud. Aseri valla osavalla planeeringus ei ole ette nähtud ühtegi piirkonda tuuleparkide rajamiseks ja vastavalt planeerimisseadusele on volikogul kui menetluse algatajal õigus vaadelda iga taotlust eraldi ja langetada otsus kõiki poolt ja vastuargumente kaaludes. Vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub vajadus, kuna selles otsuses käsitletakse hoopis valla teist piirkonda (Kõrkküla ja Kestla küla), kus on potentsiaalne piirkond tuulepargi rajamiseks. Nendes külades on tuulikud elamutest kaugel ja maaomanikud on sõlminud arendajaga hoonestusõiguse lepingud tuulepargi rajamiseks. Kuna Swestal OÜ ja A OÜ taotlused on erinevad ning planeeringud asuvad valla erinevates külades, ei ole vallavolikogu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vald kohaldas kaalutlusõigust ja otsustas algatada nii Oru, Rannu ja Aseriaru kui ka Kõrkküla ja Kestla tuulepargi asukohavaliku teema planeeringu. Swestal OÜ soovis tuulepargi laiendamist Aseriaru piirkonda üheteistkümne tuulegeneraatori paigaldamiseks, kuid kuna tuulikud hakkavad segama merekaitseradareid, ei ole Kaitseministeerium tuulikute ehitamisega nõus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Swestal OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus ei vasta kohtuotsusele esitatavatele nõuetele. Otsuse põhjendavas osas on jäetud Swestal OÜ seisukohad ja tõendid ning asjakohased õigusaktid tähelepanuta. Otsuse põhjendavas osas puudub objektiivselt jälgitav kohtu selgitus, miks sellise otsuseni on jõutud.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikutud. Et Swestal OÜ ja A OÜ poolt samadel eesmärkidel esitatud teemaplaneeringu algatamise avaldustest rahuldati üksnes A OÜ avaldus, on ilmselgelt tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.
- c)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt oleks Swestal OÜ taotluse rahuldamisel ehitatud kokku 11 tuulikut elumajade lähedale. Ebaõige on ka valla väide, et planeeringuala laiendamine tooks tuulikud liiga elumajade lähedale. Swestal OÜ soov oli paigutada tuulikud praeguse tuulikupargi territooriumile. Lisaks oli plaan paigutada 4 tuulikut ranniku äärde.
- d)Selgituste puudumise tõttu on arusaamatu halduskohtu väide, et planeeringu koostamise algatamisel võib põhjendatud juhul ka keelduda planeeringu koostamise algatamisest. Kui kohus pidas silmas vallavolikogu otsust nr 176, siis nimetatud otsuses puudusid mistahes põhjendused.
- e)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, justkui oleks vallavolikogu otsustanud kaalutlusõiguse alusel algatada mõlemasse potentsiaalsesse piirkonda (Oru, Rannu, Aseriaru) ja (Kõrkküla, Kestla) tuulepargi asukohavaliku teemaplaneeringu. Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi, miks rahuldati A OÜ avaldus ja mis tingis Swestal OÜ avalduse rahuldamatajätmise. Samuti ei ole teada, mis kaalutlustel algatas vallavolikogu 2. novembri 2005. a otsusega nr 7 Aseri vallas Oru, Rannu ja Aseriaru külas tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu ja planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise. 2
- f)Asjakohatu on kohtuotsuses kajastuv seisukoht, mille kohaselt Swestal OÜ ei selgitanud, milliste konkreetsete mitteõiguslike motiividega on vallavolikogu vastuväidete puhul tegemist. Vallavolikogu poolt 11. oktoobri 2010. a kohtuistungil välja toodud ja istungi protokollis kajastatud põhjused A OÜ taotluse rahuldamise ja Swestal OÜ taotluse rahuldamata jätmise kohta on kõik mitteõiguslikud ja asjakohatud põhjendused.
- g)Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, kuidas õigustab Swestal OÜ ebavõrdset kohtlemist asjaolu, et Kaitseministeerium ei ole tuulikute ehitamisega nõus. Tegemist ei ole õigusliku ega õigustatud põhjendusega. Vallavolikogu ei ole kaalunud sellise otsuse tegemisel avalikke ja erahuve, samuti on teadmata, kas Kaitseministeeriumi vastuväide on üldse põhjendatud. 6. Aseri Vallavolikogu vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 8. Asjas on esialgse tühistamiskaebusega vaidlustatud kahte haldusakti – Aseri Vallavolikogu 29. juuni 2009. a otsust, millega otsustati kaebaja taotletud teemaplaneeringut mitte algatada, ja vallavolikogu 31. augusti 2009. a otsust, millega algatati A OÜ taotletud teemaplaneering. Esimese, 29. juuni 2009. a otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse osas luges halduskohus 1. detsembri 2009. a määrusega kaebetähtaja möödunuks ning lõpetas menetluse selle haldusakti tühistamise nõude osas. See määrus jäeti ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt muutmata ja on jõustunud Riigikohtu määrusega 8. aprillil 2010. Kaebaja ei esitanud tühistamiskaebuse kontrollimise käigus alternatiivset tuvastamisnõuet volikogu 29. juuni 2009. a otsuse suhtes ega muutnud mingil moel esitatud tühistamisnõuet tuvastamisnõudeks. Seega jätkus menetlus pärast asjas osaliselt menetluse lõpetamise määruse jõustumist üksnes vallavolikogu 31. augusti 2009. otsuse nr 187 tühistamise nõude osas. Arvestades asjaolu, et kaebajat on kogu kohtumenetluse kestel esindanud vandeadvokaat, pidi see asjaolu olema kaebajale teada. 9. Seega sai halduskohus asjas otsust tehes kontrollida üksnes 31. augusti 2009. a otsust ja seetõttu peab ka ringkonnakohtu kontroll praegu asja lahendamisel piirduma üksnes selle otsusega. Ka apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kaebaja mõistnud, et vaidlus käib praegu ainult selle otsuse üle (tl 169). Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus lähemalt selle otsuse vaidlustamisega seonduvat. 10. Nagu eelnevalt märgitud, otsustati 31. augusti 2009. a otsusega algatada Aseri vallas Kõrkküla ja Kestla külas üldplaneeringu teemaplaneering A OÜ avalduse alusel. Vaidlust ei ole selles, et sellesse piirkonda ei olnud kaebaja varem teemaplaneeringu algatamist taotlenud ja varasem keeldumine kaebaja taotluse rahuldamisest ei hõlmanud seda piirkonda. 11. Ringkonnakohtu istungil muutis kaebuse esitaja oma taotlust ning läks vallavolikogu 31. augusti 2009. a otsuse osas üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). Põhjendatud huvina tõi kaebaja istungil välja rehabiliteeriva eesmärgi, põhjendades seda sellega, et „see näitaks ära, et vallavolikogu on samal turul tegutseva ühe äriühingu suhtes eelistanud teist“. Samuti võib kaebaja esindaja poolt istungil antud selgitustest järeldada põhjendatud huvina ka preventiivset eesmärki ja võimalikku kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsust. 12. Ringkonnakohus neist selgitustest tuvastamiskaebuse esitamiseks ei näe. siiski 3 kaebajal piisavat põhjendatud huvi Nagu öeldud, on kaebaja vaidlustanud kahte haldusakti – esimeseks tema taotluse alusel teemaplaneeringu algatamisest keeldumist ja teiseks teemaplaneeringu algatamist teise äriühingu taotluse alusel ja teise asukohta. Sellises olukorras võib kaebaja õigusi rikkuda ainult see haldusakt, millega kaebaja taotluse rahuldamisest keelduti. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda kuidagi see haldusakt, millega algatati teemaplaneering A OÜ taotluse alusel. Selle haldusakti õiguspärasuse kontrolli raames ei saa kohus kontrollida seda, millistel alustel toimus keeldumine kaebajale ja kas see oli õiguspärane. Nagu korduvalt rõhutatud, ei ole kaebaja suhtes tehtud keelduv otsus (29. juuni 2009. a otsus) enam praeguse kohtuvaidluse esemeks. Seega ei saa kohus praeguse vaidluse raames mingil moel enam tuvastada seda, et „vallavolikogu on samal turul tegutseva ühe äriühingu suhtes eelistanud teist“. Samal põhjusel ei saa kaebaja tuvastamiskaebuse menetluses saavutada ka preventiivset eesmärki ega eelist edasise kahju hüvitamise vaidluse jaoks. Kui kohus ka tuvastaks, et A OÜ taotluse alusel teemaplaneeringu algatamine oli õigusvastane, ei annaks see kaebajale mingit eelist, kuna veelkord – praegu ei saaks kohus hinnata keelduvat otsust, sest see ei ole vaidluse esemeks. 13. Eelnevat ei muuda asjaolu, et planeeringu algatamist on Riigikohus lugenud tegelikult mitte haldusaktiks, vaid menetlustoiminguks (vt RKHKm 3-3-1-12-08, p 15), ning seega ongi Aseri Vallavolikogu 31. augusti 2009. a otsuse nr 187 puhul asjakohaseks kaebuseks pigem tuvastamiskaebus. 14. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaebaja õigusi sai rikkuda üksnes vallavolikogu 29. juuni 2009. a otsus teemaplaneeringu algatamisest keeldumise kohta. Selle otsustuse näol on tegemist haldusaktiga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. mai 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-41-06, p 21). Haldusmenetluse seaduse § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiv haldusakt igaühele kohustuslik ning sellest tuleb lähtuda. Kaebajale negatiivne otsustus – keeldumine detailplaneeringu algatamisest - tehti selle otsusega ning tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kaebaja võiks oma eesmärke saavutada vaid juhul, kui ta saavutaks selle otsuse kehtetuks muutumise. Kohtumenetluse raames ei ole see võimalik, sest tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg selle otsuse vaidlustamiseks loeti möödunuks ning määrused selles küsimuses on jõustunud. 15. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav põhjendatud huvi. Kuna kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, tuleb kaebus rahuldamata jätta ilma, et kohus hindaks sisuliselt kaebaja esitatud väiteid vaidlustatud menetlustoimingu õigusvastasuse kohta. HKMS § 108 lg 2 alusel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene