← Eesti

2-10-25311/36

2-10-25311 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-25311 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Natalia Sayda hag

§ 3lg 1-4 kohaselt, pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral.

Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel tekib pärijal õigus pärida. Sama regulatsioon on ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtivas PärS § 3 lg 1-3, pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemise aeg on 10. märts 2007. Vastavalt 10.

§ 10

lg 1, päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut ning lähtuvalt § 11 lg 1, seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Sama seaduse § 12 lg 1 ja lg 2 kohaselt, sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Kohtule Aleksei Petrovi testamendist või pärimislepingust ei teatatud ja seega toimub pärimine seaduse alusel. Pärandaja surma ajal 10.

§ 13

lg 1 ja lg 5 kohaselt, esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal. Hageja väitel on Viktor Gabran Aleksei Petrovi alaneja sugulane – poeg. Kostja hageja väitega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et suguluse tuvastamiseks tuleb kohaldada perekonnaseadust, kuna pärimisseadus ei sätesta, keda ja mis tingimustel saab lugeda pärandaja alanejaks sugulaseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Suguluse tekkimise ajal ehk Viktor Gabrani sündimise ajal

  1. septembril 1957 kehtinud seadus on tunnistatud kehtetuks
  2. jaanuaril 1995 kehtima hakanud PKS, mille § 135 lg 1 kohaselt, pärast selle seaduse jõustumist tuvastab kohus isast põlvnemist käesoleva seaduse § 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist. Vastavalt
  3. jaanuaril 1995 kehtima hakanud PKS § 42 lg 2 kohaselt, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja väitel on Viktor Gabran Aleksei Petrovi ja Stefanija Gabrani poeg. Aleksei Petrov ja Stefania Gabran elasid vabaabielus alates
  4. aastast kuni
  5. aastani, abielu oli ametlikult registreerimata. Hageja nõustub, et Viktor Gabrani sünnitunnistuses puudub kirje isa kohta. Hageja viitab, et Narva linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee
  6. jaanuari 1965 otsuse nr 1 elamispinna jaotamise kohta punktis 2 on kinnitatud Kreenholmi manufaktuurile kuuluva elamispinna jaotamise nimekiri vastavalt lisale
  7. Nimetatud lisas 2 on järjekorras 114 kirje selle kohta, et A.N. Petrovile antakse korter nr 54 ning tema perekond koosneb 5 liikmest. Korterikaardil on märgitud aadressil XXX elava Aleksei Petrovi perekonna koosseis 4 inimest: 5

(9)2-10-25311 üürnik Petrov, Aleksei Nikofori poeg, naine Gabran, Stefanija Jakovi tütar, poeg Gabran, Juris Aleksei poeg, poeg Gabran, Viktor Aleksei poeg. Viiendaks perekonnaliikmeks oli Aleksei Gabrani vanavanaema, kes suri pärast korteri perekonnale andmist, ning seetõttu on Narva linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee
  1. jaanuari 1965 otsus nr 1 elamispinna jaotamise kohta märgitud, et Aleksei Petrovi perekond koosneb viiest liikmest, aga korterikaardis juba neljast. Kostja esitas vastuväite, et Viktor Gabrani sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta ja seega ei saa lugeda, et Viktor Gabran põlvneb Aleksei Petrovist. Samuti ei saa Viktor Gabran põlvneda Aleksei Petrovist, kuna Aleksei Petrov oli abielus Jekaterina Petrovaga, kusjuures neil sündis tütar Nina Petrova. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohus on seisukohal, et kui isiku sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, tuvastab kohus isiku mehest põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostja võttis kohtuistungil
  2. aprillil 2012 omaks, et Aleksei Petrov elas koos Stefania Gabraniga, Stefania Gabran sünnitas Viktor Gabrani, s.o Stefania Gabran on Viktor Gabrani ema (t.l.-116 pöördel). Kohtuistungil
  3. juunil 2012 võttis kostja omaks, et kostja Aleksei Petrov elas koos Stefania Gabraniga alates
  4. aastast kuni
  5. aastani (t.l.-123). Arhiivi tõendist
  6. maist 2012 (t.l.-130, tõlge t.l.-128) selgub, et Aleksei Petrov elas ja oli registreeritud aadressil XXX alaliselt alates
  7. maist 1951 kuni
  8. veebruarini 1965 ning seejärel oli välja kirjutatud Narva linna. Arhiivi tõendist
  9. juunist 2012 (t.l.-131, tõlge t.l.-129) selgub, et Stefania Gabran elas ja oli registreeritud aadressil XXX alates
  10. märtsist 1956 kuni
  11. veebruarini 1965 ning seejärel oli
  12. veebruaril 1965 välja kirjutatud Narva linna. Koos Stefania Gabraniga olid samasse korterisse registreeritud tema lapsed poeg Juris
  13. mail 1955 ja poeg Viktor
  14. septembril
  15. Kohus järeldab, et Aleksei Petrov elas korteris aadressil XXX alates
  16. maist 1951, Stefania Gabran asus sellele aadressile elama alates
  17. märtsist
  18. Stefania Gabrani poeg Viktor Gabran sündis
  19. septembril 1957 (t.l.-5), s.o ligikaudu peale 1,5 aasta möödumist Stefania Gabrani sissekirjutamisest ja elama asumisest korterisse XXX, kus elas ka Aleksei Petrov. Arhiiviteatisest (t.l.-14) selgub, et korterikaardis korteri asukohaga XXX kohta on märgitud, et alates
  20. jaanuarist 1965 olid aadressil XXX registreeritud Aleksei Petrov, sünd 1927, ja Stefania Gabran, sünd 1929, ning alates
  21. detsembrist 1977 oli samale aadressile registreeritud nende poeg Viktor Gabran, sünd
  22. september
  23. Viktor Gabran oli sellelt aadressilt välja kirjutatud
  24. mail 1987 seoses korteri vahetusega. Narva linna
  25. jaanuari 1965 otsusest nr 1 (t.l.-15-16, tõlge t.l.-20) ja elanike nimekirjast (t.l.-1718, tõlge t.l.-20) selgub, et Aleksei Petrovile (nimekirjas märgitud A.N. Petrovi elukohaks elamispinna jagamise ajal oli XXX, s.o Aleksei Petrovi elukoht ja nimetähed A.N. sobivad Aleksei Petrovi nimetähtedega) ja tema 5-liikmelisele perele oli antud korter Narvas. Korteri asukohaga XXX korterikaardist (t.l.-19) selgub, et Aleksei Petrov ja Stefania Gabran on sellel aadressil sisse registreeritud
  26. jaanuaril 1965, poeg Viktor Gabran on sisse registreeritud
  27. detsembril 1977 ja välja registreeritud
  28. mail
  29. Korteri üürnikuks on Aleksei Petrov. 6
(9)2-10-25311 Kohus loeb tõendatuks, et Aleksei Petrov ja Viktor Gabrani ema Stefania Gabran omasid ühist elukohta alates
  1. märtsist 1956, s.o 1,5 aastat enne Viktor Gabrani sündi ning ka edaspidi omasid elukohta samades korterites; alguses aadressil XXX Venemaal ja seejärel alates veebruarist 1965 aadressil XXX. Viktor Gabran sündis ajal, mil Aleksei Petrov ja Stefania Gabran olid omanud sama elukohta ligikaudu 1,5 aastat. Elamispinnaga seotud dokumentides on Aleksei Petrov märgitud koos Stefania Gabraniga ning Viktor Gabrani kohta on märgitud „poeg“. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et Aleksei Petrov ja Stefania Gabran elasid koos alates 1953.-st aastast. Kohus järeldab, et sama elukoha omamine pikema aja vältel nii enne lapse sündi, kui ka peale seda, on asjaoluks, mille alusel saab tuvastada, et Aleksei Petrov on Viktor Gabrani isa ja Viktor Gabran Aleksei Petrovi alaneja sugulane - poeg. Kohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et Viktor Gabrani osas on Aleksei Petrovi ja Stefania Gabrani ühise elukoha dokumentides märgitud mõiste „poeg“. Kostja väide, et Aleksei Petrov oli abielus Jekaterina Petrovaga ja seetõttu ei saanud Aleksei Petrov olla Viktor Gabrani isa, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja ei ole Aleksei Petrovi ja Jekaterina Petrova abielu kohta tõendeid esitanud. Samuti on üldtuntud asjaolu, et abielu ei välista abieluvälise lapse eostamist. Viktor Gabrani sünnitunnistuse (t.l.-83) osas ei ole vaidlust, et sellel isa kohta kanne puudub, kuid see ei välista lapse põlvnemist isikust, keda ei ole sünnitunnistusele kantud. Nimetatud asjaolu tuvastab kohus. Nina Petrova sünnitunnistus (t.l.-84,120, tõlge t.l.-118) tõendab, et Nina Petrova on Aleksei Petrovi ja Jekaterina Petrova ühine laps, sündinud
  2. detsembril 1953 O-Pole külas Pihkva rajoonis Venemaal. Nina Petrova sünd ei välista, et Aleksei Petrov võiks olla Viktor Gabran isa. Samuti ei välista Nina Petrova sünd, et Aleksei Petrov võis elada koos Viktor Gabrani ema Stefania Gabraniga. Kuna kostja vastuväited ega tõendid ei välista hageja poolt tõendatud Viktor Gabrani Aleksei Petrovist põlvnemise asjaolusid, loeb kohus tuvastatuks, et Viktor Gabran on Aleksei Petrovi alaneja sugulane – poeg ehk Aleksei Petrovi seadusjärgne esimese järjekorra pärija. Aleksei Gabrani pärimisõigus Kohus tuvastas, et Viktor Gabran on Aleksei Petrovi seadusjärgne esimese järjekorra pärija. Vaidlust ei ole, et Viktor Gabran suri
  3. detsembril 2008 enne, kui jõudis Aleksei Petrovi pärandi vastu võtta ning et Aleksei Gabran on Viktor Gabrani alaneja sugulane - poeg. Viktor Gabrani pärandi avanemise ajal
  4. detsembril 2008 kehtinud PärS § 13 lg 5 kohaselt, /---/. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal. Kohus loeb tuvastatuks, et Aleksei Gabranil on õigus pärida see osa Aleksei Petrovi pärandist, mille pärimise õigus oli Viktor Gabranil. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb tuvastatuks, et Viktor Gabran on Aleksei Petrovi pärija ja Aleksei Gabranil on õigus pärida see osa Aleksei Petrovi pärandist, mille pärimise õigus oli Viktor Gabranil. 7
(9)2-10-25311 Hageja väited kostja Juris Gabrani põlvnemise ja pärandajaga suguluse kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna need asjaolud ei mõjuta ei Viktor Gabrani ega Aleksei Gabrani pärimisõigust. Hageja tõendid - notari teade
  1. oktoobrist 2009 nr 305 (t.l.-9-10, tõlge t.l.-11), notari teade
  2. novembrist 2009 nr 320 (t.l.-12, tõlge t.l.-13) ei ole asjassepuutuvad, kuna nendest selgub vaid, et notar on edastanud pärimismenetlusega seotud teated võimalikule pärijale ja pikendanud pärandi vastuvõtmise tähtaega. Hageja tõendi - sugupuu (t.l.-21) – jätab kohus tähelepanuta, kuna selle on oma väidetest lähtuvalt koostanud hageja ise ja see peegeldab hageja enda subjektiivset seisukohta isikute põlvnemise kohta ning seetõttu ei saa olla tõendiks. Hageja tõend - pärimisõiguse tunnistus (t.l.-99) – ei ole asjassepuutuv, kuna tõendab Aleksei Gabrani pärandi vastuvõtmist menetlusõigusjärglase poolt. Hagihind Hagi on esitatud pärimisõiguse tuvastamise nõudes. Vastavalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 135 kohaselt, tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja nimetas hagihinnaks 90 000 krooni (5752,05 eurot). Kohus leiab, et hagi hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hagi hind tuleneb pärandvara väärtusest, mida hageja on pärimisõiguse tuvastamise korral õigustatud saama. Kohus järeldab, et hageja nimetatud hagihind vastab tegelikkusele, hageja märgib hagiavalduses, et pärandvara hulka kuulub korteriomand aadressil XXX, ning ehitised aiandusühistus Olginskoje aadressil Vindi
  3. pärandvara koosseisu kinnitab ka notari teade
  4. oktoobrist 2009 nr 305 hagejale pärimismenetluse kohta (t.l.-9-10, tõlge t.l.-11). Seega võib järeldada, et kinnisasja ja ehitiste osa, mida hageja on pärimise tulemusel õigustatud saama, harilik väärtus on hageja nimetatud suuruses, s.o 90 000 krooni (5752,05 eurot). Hagihind on seega 90 000 krooni (5752,05 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 8
(9)2-10-25311 Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Viru Maakohtu 25. augusti 2010 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati 626,33 euro (9800 krooni) ulatuses riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kostjalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.