3-08-2411/69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. veebruar 2012, Tartu Haldusasi Milvi Velvelti kaebus Toila Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus Toila Vallavalitsuse apellatsioonkaebus
4. jaanuar 2012 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 3-08-2411 Kaebaja Milvi Velvelt Vastustaja Toila Vallavalitsus RESOLUTSIOON
5. Rahuldada apellatsioonkaebus.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu
7. novembri
8. a otsus. Saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk kuni
9. märtsini
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Milvi Velvelt esitas
12. detsembril 2008 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Toila Vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt laskis Toila Vallavalitsus õigusvastaselt raiuda kaebajale kuuluval kinnistul kasvavat siberi kontpuu hekki, sirelihekki ja 4 kuuske. Sellega tekitati kaebajale varaline kahju, mis seisneb heki ja kuuskede taastamise ning kaebaja kinnistule uue aia rajamise kuludes.
13. Tartu Halduskohtu
14. aprilli
15. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks Toila Vallavalitsuse tegevus XXXX asuva kinnistu korrastustööde tegemisel. Kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata.
16. M. Velvelt ja Toila Vallavalitsus esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. M. Velvelti apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega kaebus kahju hüvitamise taotluse osas rahuldada. Toila Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada Toila Vallavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise osas.
17. Tartu Ringkonnakohtu
18. aprilli
19. a otsusega tühistati halduskohtu otsus tuvastamisnõude osas, hüvitamisnõude osas uue heki rajamise kulude ulatuses ja menetluskulu jaotuse osas ning tunnistati Toila Vallavalitsuse tegevus kaebaja kinnistul põõsaste raiumisel õigusvastaseks. Hüvitamisnõude osas uue heki rajamise kulude ulatuses ja menetluskulu jaotuse osas saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Otsus on jõustunud.
20. Tartu Halduskohtu
21. novembri
22. a otsusega mõisteti Toila Vallavalitsuselt M. Velvelti kasuks varalise kahju ja menetluskulude katteks välja 29 427,13 krooni. Ülejäänud nõude osas jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kahju olemasolu M. Velvetil (kinnistul raiutud kontpuu ja sireli istikud), põhjuslik seos tekitatud kahju ja vallavalitsuse teo vahel, vallavalitsuse teo õigusvastasus ja vallavalitsuse süü. Halduskohus luges tuvastatuks M. Velvetil kahju tekkimise summas 23 333,30 krooni (140 taime koguväärtus 17 500 krooni ja töö väärtus 5833,30 krooni). ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
23. Toila Vallavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus kahju ja võimaliku hüvitise suurust hinnanud ning on arvestamata jätnud, et hekk on mõistliku aja jooksul samaväärsel kujul taastunud. Kuna hekk on mõistliku aja jooksul ise taastunud, siis on alusetu ka vallalt töö väärtuse hüvitamise nõudmine. Tuvastamata on jäetud, et kaebaja rikkus valla heakorraeeskirjast tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole välistatud, et see aitas kahju tekkimisele kaasa. Halduskohus on jätnud kahjunõude suuruse hindamisel arvestamata, et kaebaja ei saa hüvitist nõuda nende heki osade eest, mis tal tulnuks valla heakorraeeskirjast tulenevalt ise likvideerida.
24. M. Velvelti vastuses leitakse, et apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud ja ei vasta tõele. Vastuses palub M. Velvelt talle välja mõista 65 466 krooni suuruse hüvitise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
26. Käesolevat asja on ringkonnakohus juba üks kord lahendanud. Tartu Ringkonnakohtu
27. aprilli
28. a otsusega tunnistati vastustaja tegevus kaebaja kinnistul põõsaste raiumisel õigusvastaseks ja saadeti asi hüvitamisnõude osas uue heki rajamise kulude ulatuses halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
29. Selles otsuses selgitas ringkonnakohus, kuidas tuleks kahju suurus kindlaks teha (p-d 2023). Muuhulgas märkis ringkonnakohus, et kõigepealt tuleks kindlaks teha põõsaste raiumisega tekitatud kahju. Juhul, kui tuvastatakse, et hekk on osaliselt taastunud, siis oleks kahjuks raiutud ja taastunud heki väärtuste vahe. Kui hekk ei ole taastunud, siis kuuluks kohaldamisele eeskätt võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 ja
30. Vaidlustatud halduskohtu otsuses ei ole tuvastatud, kas hekk on osaliseltki taastunud või mitte. 2
31. Samuti on ringkonnakohtu otsuses märgitud, et kaebaja ei saa nõuda heki nende osade hüvitamist, mis ta oleks pidanud ise likvideerima. Likvideerimisele kuulunud heki osad ning kaebaja säästetud kulud tuleb vajadusel asjatundja abiga täpsemalt kindlaks teha. Samas märkis ringkonnakohus, et seni on üldse tuvastamata, kas ja millisel määral olid põõsad üldse vastuolus heakorraeeskirjaga. Halduskohtu otsusest ei nähtu ka seda, et oleks kontrollitud, kas hekk oli mingis ulatuses õigusvastane ja kas see võiks olla hüvitise vähendamise aluseks.
32. TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt olid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel halduskohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seega olid kohustuslikud ka ringkonnakohtu juhised, mis olid antud kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. Nagu eelnevast nähtus, halduskohus neid juhiseid ei järginud. Ringkonnakohtu hinnangul on see menetlusviga, mis tingib HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks halduskohtule tagasisaatmise. Ringkonnakohtul ei ole võimalik neid menetlusvigasid apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest sisuliselt on halduskohus jätnud tuvastamata kõik olulised asjaolud, mis on hüvitise kindlaksmääramiseks vajalikud. Ringkonnakohus ei saa asja lahendada täielikult esimese astme kohtuna, kuna see kahjustaks poolte edasikaebevõimalusi.
33. Lisaks eelnevalt kirjeldatud tuvastamata jäetud asjaoludele on halduskohtu otsusest ringkonnakohtu jaoks arusaamatud ka järgmised seisukohad. Halduskohus leidis, et muru rajamise kulutused ja heki juurimise- ning tasandustööd ei ole põhjendatud. Seda seisukohta ei ole halduskohus vähimalgi määral põhjendanud. Ometigi on ringkonnakohtu otsuses märgitud, et kui pinnasetöödeta ei ole võimalik hekki taastada, saab kaebaja nõuda ka pinnasetööde maksumuse hüvitamist (p 21). Ka asja praegu läbi vaatava ringkonnakohtu koosseisu hinnangul ei ole välistatud, et võsalõikajaga maha lõigatud põõsaste kännud on vajalik enne uute istikute istutamist maast välja juurida ja seejärel muru taastada. Halduskohus leidis, et kaebajale on tekitatud kahju heki taastamiskuludega 100 m pikkuses lõigus. Samas on kaebaja läbivalt oma kahju hüvitamise arvutustes lähtunud sellest, et heki pikkus on 55 meetrit ja kinnitas seda ka ringkonnakohtu istungil (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks võttis halduskohus heki pikkuseks 100 meetrit.
34. Kahju suuruse kindlaksmääramisel on halduskohus võtnud aluseks Eesti Dendroloogia Seltsi
35. märtsi
36. a arvamuse, milles soovitati kahju suuruse kindlaksmääramisel aluseks võtta puukooli hinnakiri ja korrutada müügil oleva istiku hind arvuga, mitu korda olid maha võetud põõsad ja puud sel momendil suuremad, kui müügil olev istik on (tl 87). Sellest lähtudes on halduskohus korrutanud istikute maksumuse sõltuvalt nende pikkusest kahe või neljaga. Ringkonnakohtule jääb ebaselgeks, kuidas hüvitab see, kui kaebajale makstakse põõsaste istikud välja kahe- kuni neljakordse hinnaga, kaebajale tekkinud kahju – ilmajäämise ca kolme meetri kõrgusest hekist. VÕS § 132 lg-st 1-2 tulenevalt tuleks hüvitada samaväärse asja väärtus. Ei arvamuses ega kohtuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas vastab kahe- kuni neljakordne istikute hind täiskõrgusesse kasvanud heki väärtusele. 3 Ringkonnakohus märgib siinkohal, et hetkel nõutakse hüvitist kolme meetri kõrguseks kasvanud heki hävitamise eest. Sellises kõrguses hekist jäi kaebaja ilma. On ilmselge, et äsjaistutatud istikud ei paku täismõõtmetes hekiga võrreldes samaväärset privaatsust, kaitset tuule eest ega emotsionaalset väärtust. Maharaiutud põõsastega võrdsesse mõõtu jõudmine võtaks istikutel aastaid ja see võib vajada täiendavat hooldamist. Seega ei oleks ainult istikute istutamisega kaebaja asetatud samaväärsesse olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist (riigivastutuse seaduse § 8 lg 1). Tuvastamata on, kas Eesti tingimustes oleks võimalik istutada kaebaja krundile kohe täismõõtmetes põõsad, ning juhul kui on, siis kas see poleks ebamõistlikult kulukas. Kui täismõõtmetes põõsaste istutamine pole võimalik või see oleks muude hüvitamise viisidega võrreldes ebamõistlikult kulukas, siis võib ringkonnakohtu hinnangul olla hüvitise suuruse lõplikul kindlaksmääramisel vajalik kohaldada lisaks VÕS § 132 lg-le 1-2 ka VÕS § 127 lg-t
37. VÕS § 127 lg 6 võimaldab juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustada hüvitise suuruse kohtul.
38. Kui asjas osutub vajalikuks VÕS § 127 lg 6 rakendamine, siis märgib ringkonnakohus, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võib sellisel juhul kasutada orientiiriks ka muid arvutusi, mis võimaldavad kohtu arvates hüvitise suurust õiglaselt määrata. Nii võib iseenesest hüvitise orientiiriks olla istikute hind, mis on korrutatud teatud kordajaga või siis aia rajamiseks kuluv summa, mille kaebaja peaks rajama lisaks istikute istutamisele, et saavutada täismõõtmetes hekiga võrreldav privaatsus. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et aia rajamise hinna VÕS § 127 lg 6 järgi orientiiriks võtmist ei takista see, et esimene kord asja läbi vaadates leidis ringkonnakohus, et kaebaja ei olnud aia rajamise kulude hüvitamise nõudega seonduvas osas halduskohtu otsust vaidlustanud. Reaalsete arvutuste orientiiriks võtmist VÕS § 127 lg 6 alusel hüvitise väljamõistmisel on kohtupraktikas rakendatud ka varem (vt nt RKHKo 3-3-1-13-06).
39. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Heki mahalõikamise õigusvastasus on varasemas kohtumenetluses juba tuvastatud. Hüvitise maksmise kohustusest võiks vastustaja vabaneda vaid siis, kui hekk oleks praeguseks täielikult taastunud esialgse hekiga samaväärsena. Seda arvestades võiks vastustaja kaaluda kaebajaga kompromissi leidmist, kui hekk täielikult taastunud pole. Kui pooled suudaksid kokku leppida mõlemale sobivas hüvitise suuruses ja vald selle kaebajale tasuks, siis võimaldaks see lõpetada praeguseks juba pikaks veninud kohtuvaidluse ning vald väldiks kohtuvaidluse jätkumist. Ei ole välistatud, et sellega õnnestuks vallal lõppkokkuvõttes kulutusi säästa.
40. Samuti märgib ringkonnakohus, et kui asjas kohtumenetlus jätkub, siis võib tänu käesoleva vaidluse keerukusele olla põhjendatud kaebajale riigi õigusabi määramine, kui kaebajal esinevad selleks majanduslikud eeldused.
41. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel ja asi saadetakse halduskohtule uueks lahendamiseks, siis ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele. Apellant oli tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ning kaebaja taotles ringkonnakohtu istungil sõidukulude hüvitamist. Kuna asi saadetakse uueks lahendamiseks halduskohtule, ei lahenda ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmise küsimust. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene