Obsah (4)

§ 212§ 213§ 59§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirde Piirivalvepiirkonna ülem andis 29.10.2009 käskkirja nr 87 „Kirde Piirivalvepiirkonna
2. a aastainventuuri läbiviimine“, mille alusel toimus 09.11.2009– 10.11.2009 hooldebaasi territooriumil asuva Kirde Piirivalvepiirkonna relvalao inventuur. Üheks inventuuri läbiviijaks oli kaebaja. Inventuuri käigus avastati laskemoona puudujääk. Antud asjaoludest kanti koheselt ette piirivalvepiirkonna ülemale.
3. Kirde Piirivalvepiirkonna ülem andis 10.11.2009 käskkirja nr 91 „Piirkonna relvalao kordusinventuuri läbiviimine. Piirkonnaülema 29.10.2009 käskkirja nr 87 „Kirde Piirivalvepiirkonna
4. a aastainventuuri läbiviimine“ muutmine“, mille alusel toimus piirkonna relvalaos 19.11.2009 kordusinventuur.
5. 20.11.2009 esitas kaebaja piirkonnaülemale taotluse aastainventuuri käigus välja tulnud laskemoona puudujäägiga seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks distsiplinaarjuurdluse algatamiseks (tl 9). Samal päeval andis Kirde Piirivalvepiirkonna staabiülem piirkonnaülema ülesannetes käskkirja nr 203-UK (tl 23), millega käskis viia läbi distsiplinaarjuurdlus relvalaos aastainventuuri käigus välja tulnud laskemoona puudujäägi ja relvalao kontrolli sageduse asjaolude väljaselgitamiseks (p 1). Käskkirja p 4 kohaselt oli personaliosakonna referent-juhiabi kohustatud tegema käskkirja teatavaks ka kaebajale.
6. Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 30.11.
7. a käskkirja nr 207 „Õppelaskmise peatamine. Relvalao erakorralise inventuuri läbiviimine ja komisjoni moodustamine“ alusel viidi 02.12.2009 läbi piirkonna relvalao veelkordne kordusinventuur.
8. 07.12.2009 andis kaebaja seletuse käimasolevas distsiplinaarjuurdluses (tl 32-33). 08.12.2009 kinnitas piirivalvepiirkonna ülem distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte nr 4.2-2.2/16 (tl 25-30). Distsiplinaarjuurdluse käigus tehti muuhulgas kindlaks, et laskemoona cal 22 oli koguseliselt 44 tk üle ja cal 7,62 koguseliselt 190 tk üle. Saatelehtede, laoseisude, laskemoona mahakandmise aktide omavahelisel võrdlusel ei avastatud puudu- ega ülejääke. Kogused kattusid erinevaid andmekandjaid võrreldes. Küll aga oli laskemoona cal 5,45x39T koguseliselt 973 tk puudu ja cal 9x19M739B koguseliselt 1728 tk puudu. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte punktis 1 sisaldub ettepanek võtta kaebaja distsiplinaarvastutusele. Sama käskkirja punktis 4 sisaldub ettepanek anda Kirde Piirivalvepiirkonna relvaladu üle kaebajale. Kokkuvõtet tutvustati kaebajale 09.12.
10. Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülem karistas 21.12.
11. a käskkirjaga nr 346p (tl 34) kaebajat, kes oli logistikajaoskonna tehnikagrupi staabiallohvitser ja auastmelt piirivalveveebel, temale pandud relvuri teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise eest ja määras kaebajale distsiplinaarkaristuse, vähendades ametniku ametipalka 25% 3-ks kuuks. Käskkirja kohaselt pani kaebaja toime piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 68 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo, kuna ei täitnud „Teenistusrelvade, laskemoona ja erivahendite käitlemise korra“ (Kord) p-des 6.3 ja 6.6 sätestatud kohustusi: kontrollida regulaarselt oma üksuse relvade, laskemoona ja eritehnika olemasolu, komplektsust ja hoidmist ning kinnitada allkirjaga andmete õigsust igal lehel raamatupidamisjaoskonnast saadetud relvastust puudutavatel koguselistel ja numbrilistel väljatrükkidel ning saata need esimesel võimalusel tagasi. Teo kirjeldusena on käskkirjas toodud, et kaebaja „ei veendunud, et raamatupidamisjaoskonnast talle edastatud relvastust puudutavad koguselised ja numbrilised väljatrükid jõuavad Narva piirivalvekordoni vanemallohvitser pv-vbl [M.R.]ni. Samas ei teavitanud ta tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest oma otsest ülemat.“
12. Kaebaja esitas 20.01.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.
13. a käskkirja nr 346-P tühistamiseks ja saamata jäänud ametipalga väljamõistmiseks. Kaebuse ning kaebuse täienduste kohaselt ei ole sellist struktuuriüksust nagu relvaladu olemas ning korra p-des 6.3 ja 6.6 nimetatud kohustused ei laiene relvalaole ja sellega seonduvatele tegevustele, sh ka kaebaja teenistuskohustustele. Relvalao õiguslik staatus piirkonnas oli reguleerimata. Kaebaja ei olnud relvalao eest materiaalselt vastutav isik ja relvalao hoidja ei allunud talle. Kaebaja vastutas üksnes staabi relvaruumi eest. Piirkonnas oli vastutav Narva piirivalvekordoni vanemallohvitser. Vaidlustatud käskkirjas on ebaõigesti leitud, et kaebaja ei täitnud Korraga sätestatud kohustusi. Igakuine piirkonna relvastuse kontroll ning käsiposti toimimise kontrollimine seoses raamatupidamisest relvastust puudutavate väljatrükkidega ei olnud kaebaja ülesanneteks. 2 Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja allkirja vastu. Kaebaja palus hinnata määratud karistuse proportsionaalsust, juhul kui kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on seadusega kooskõlas.
14. Tartu Halduskohus rahuldas 27.09.
15. a otsusega kaebaja kaebuse, tühistas Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.
16. a käskkirja nr 346-P ja mõistis kaebaja kasuks välja saamata jäänud palga (3 kuupalga vähendamine 25% ulatuses). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt viidi distsiplinaarjuurdlus läbi olulise rikkumisega, kuna distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja ei ole kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud ja on tõendamata, et kaebaja suhtes oleks üldse distsiplinaarmenetlus algatatud.
17. Ida Prefektuur esitas Tartu Halduskohtu 27.09.
18. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.
19. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11.03.
20. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 27.09.
21. a otsuse ning saatis asja samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt puudus alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks halduskohtu poolt toodud alusel, kuna 21.12.
22. a käskkirjale nr 346-P eelnes distsiplinaarjuurdlus, kaebaja oli distsiplinaarmenetluse läbiviimisel teadlik sellest, millistes rikkumistes teda süüdistatakse ning talle oli tagatud ärakuulamisõigus. Halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud vaidlustatud käskkirja õiguspärasust.
23. Tartu Halduskohus rahuldas 28.09.
24. a otsusega kaebaja kaebuse, tühistas Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.
25. a käskkirja nr 346-P ja mõistis kaebaja kasuks välja saamata jäänud palga (3 kuupalga vähendamine 25% ulatuses). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkirja vastuvõtmisel oluliselt rikutud menetlus- ja vorminõudeid. Distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja ei tutvustatud kaebajale nõuetekohaselt. Tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis oleks mõjutanud menetluse läbiviimist ja otsuse tegemist, mistõttu ei muuda allkirja vastu teatavaks tegemata jätmine vaidlustatud haldusakti iseenesest seadusevastaseks. Vaidlustatud käskkiri on põhjendamata ning rikkumise aluseks märgitu ei seostu kaebajale etteheidetavaga. Korra p 6.3 alusel ei saa karistada dokumentide edastamise kontrolli puudumise eest, kuna kohustuseks on relvalao faktiline kontroll. Korra p 6.6 alusel ei saa karistada ülema tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest teavitamata jätmise eest, kuna kohustuseks on saadetud andmete õigsuse kontroll, kinnitamine ja tagastamine saatjale. Karistamise aluseks olev õigusnorm PVTS § 68 p 1 annab distsiplinaarsüüteo üldise mõiste, kuid käskkirjas ei ole täpsustatud, milline sättes nimetatud alternatiividest konkreetsel juhul karistamise tingis. Karistuse määramisel ei ole teostatud kaalutlusõigust ning tegemist on olulise kaalutlusveaga. Käskkirjas on rikutud ka vorminõudeid, kuna puudub teo toimepanemise aeg, muud asjaolud ja vaidlustamisviide. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
26. Ida Prefektuur esitas 24.10.2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus kaalutlusvigadega, sisuliselt motiveerimata ja vastuoluliste järeldustega, kohus on jätnud hindamata tõendid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vaidlusaluses käskkirjas on toodud 3 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes märgitud asjaolude kirjeldus ning haldusakti põhjendused on esitatud menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on vaidlustatud käskkirjas viidatud – distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes. Juurdluse käigus tuvastati, et relvalaos avastatud segaduse tekkimises oli üheks süüdlaseks relvur, kes oli jätnud täitmata kohustuse relvaladu faktiliselt kontrollida (p 6.3) ja kohustuse kinnitada saadetud dokumentidel olevate andmete õigsust oma allkirjaga ning saata need allkirjastatult tagasi määramata aja jooksul (esimesel võimalusel) raamatupidamisjaoskonnale (p 6.6). Kohus on põhjendamatult viidanud, et kaebajat ei saa karistada kohustuse täitmata jätmise eest, millist kohustust pole sätestatud käskkirjas viidatud karistamise aluses. Selline etteheide on alusetu, kuna kaebajale karistuse määramisel ei ole antud nõuet rikutud. Kohus on otsuse p-s 12 väljendanud, et mõningad asjaolud on kohtule arusaamatud. Samas ei ole kohus analüüsinud asjas kogutud tõendeid ega pidanud vajalikuks kohtuistungi määramist või ise uute tõendite kogumist. Relvalao hoidja ja relvuri ülesannete puhul oli tegemist erinevate ametikohtadega, mistõttu oli menetlusalustel isikutel vastutus erinev. Ühe ametniku vastutus oma ülesannete täitmise eest ei vabasta teist ametnikku temale pandud teenistusülesannete täitmisest. Antud juhul sai kumbki ametnik karistada temale käskkirjaga pandud ülesannete täitmata jätmise või nende mittenõuetekohase täitmise eest. Asjakohatu on kohtu viide dokumentide puudumise kohta, kuna kõnealuse dokumentatsiooni olemasolu üle vaidlust ei ole. Vajadusel olnuks võimalik nimetatud dokumentatsioon vastustajalt välja nõuda. Vaidlustatud distsiplinaarkäskkiri on kaalutletud ja ammendavalt põhjendatud ning teo toimepanemise aeg on käskkirjas määratletud inventuuride ajaga, s.o teo toimepanemisest teadasaamise ajaga. Kuigi käskkirjas ei ole märgitud otsustuse (kaalutluse) käik, millest nähtuks selgitus just konkreetselt antud karistuse liigi ja määra eelistamisel, on karistamise otsustus tervikuna kaalutletud ja põhjendatud. Võimalik kaalutlusviga karistuse suuruse määramisel ei saa olla aluseks karistuse tühistamisele. Samuti ei ole põhjendatud haldusakti tühistamine haldusakti vorminõuete rikkumise tõttu. Tegemist ei ole menetlusnormide olulise rikkumisega, mis oleks toonud kaasa või oleks saanud kaasa tuua ebaõige otsuse kaebaja karistamise kohta. Vaidlustamisviite puudumist ei saa käsitleda karistamise käskkirja vorminõuete rikkumisena, kuna TDVS § 11 lg 2 seda ette ei näe. 07.12.
27. a kirjalikus seletuses andis kaebaja omapoolsed selgitused süüdistuse asjaolude kohta ning seega oli ta distsiplinaarmenetluse läbiviimise algusest peale teadlik sellest, milles teda süüdistatakse. Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega.
28. Kaebaja vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on Tartu Halduskohtu otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kord, mille järgi kaebajat karistati ei reguleerinud tema kui asutuse relvuri kohustusi, vaid piirkonna relvalao vastutava isiku (relvuri) ja allüksuse ülema kohustusi. Seega pidi piirkonna relvalao eest vastutama piirkonna relvalao relvur, mitte piirkonna relvur ehk kaebaja. Kaebaja viitas ka kohtupraktikale, millest tulenevalt piisab distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks juba ühe süüteo alusetust omistamisest, kuna see võis mõjutada määratud distsiplinaarkaristuse raskust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.
30. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
31. Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülem on oma 21.12.
32. a käskkirjas nr 346p tuginenud piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 68 p-le 1, § 70 p-le 3 ja § 71 lg-le 1 ning siseministri 11.05.
33. a määrusega nr 52 kinnitatud Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse §-le
34. Piirivalveteenistuse seadus on kohaldatav 01.07.2009–31.12.2009 kehtinud redaktsioonis. PVTS § 68 p 1 järgi on piirivalveametniku distsiplinaarsüütegu seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine. PVTS § 70 p 3 nägi ühe piirivalveametnikule määratava distsiplinaarkaristusena ette ametipalga vähendamise 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks. Vastavalt PVTS § 71 lg-le 1 oli piirivalveametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul, kellel oli selle piirivalveametniku ametisse nimetamise õigus. Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 11 nägi ette, et piirkonnaülem annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja või Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel käskkirju.
35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuni PVTS § 1 lg 2 kohaselt laienes piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus PVTS-st tulenevate erisustega. ATS § 13 kohaselt laienevad töösuhteid reguleerivad seadused ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd ATS-ga või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 1 kohaselt kohaldatakse seda seadust ametnikele avalikus teenistuses ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel, arvestades nendes seadustes sätestatud erisusi. Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ATS-st ja PVTS-st tulenevate erisustega. Ametnike distsiplinaarmenetlus on üks haldusmenetluse alaliike ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri teenistujale on haldusakt, mis peab vastama kõigile HMS-s sätestatud nõuetele ja arvestama haldusõiguse üldpõhimõtteid.
36. Ringkonnakohus osutab täiendavalt halduskohtu põhjendustele TDVS § 11 lg 2 p-le 3, mille kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Kuna käskkirjas on kohustuslik välja tuua süütegu, kehtib HMS § 56 lg 2, mille kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Riigikohus on selgitanud: „Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.“ (RKHKo 19.03.2002, 3-3-1-13-02, p 14.) Teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kui distsiplinaarsüütegu saab seisneda konkreetsete teenistuskohustuste mittetäitmises või konkreetses teenistuskohustuste rikkumises, mis tuleb ära näidata karistuse määramise dokumendis. Distsiplinaarkaristuse määramine peab rajanema kindlatele, tõendatud faktidele ning nende faktide ja ametniku süü tõendamise kohustus lasub karistuse määrajal. Korra punkt 6.
37. järgi oli kaebaja kohustatud teostama relvalao faktilist kontrolli ja punkt 6.
38. kohustas allkirjaga kinnitama raamatupidamisjaoskonnast saadetud dokumentidel (väljatrükid, lehed) olevate andmete õigsust ning need tagasi saatma. Teo kirjeldusena on käskkirjas toodud, et kaebaja „ei veendunud, et raamatupidamisjaoskonnast talle edastatud relvastust puudutavad koguselised ja numbrilised väljatrükid jõuavad Narva piirivalvekordoni vanemallohvitser pv-vbl [M.R.]ni. Samas ei teavitanud ta tagastamata jäänud ja puuduvatest 5 väljatrükkidest oma otsest ülemat.“ Norm, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse, ja teo kirjeldus on omavahel seostamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajat ei saa karistada kohustuse täitmata jätmise eest, millist kohustust pole sätestatud käskkirjas viidatud karistamise aluses. Vastustaja ei ole käskkirjas, millega ta vormistas vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse, esitanud korrektselt selle süüteo kirjeldust, mille eest ta kaebajat karistas. Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.
39. a käskkiri nr 346p on seetõttu lisaks vastuolus TDVS § 11 lg 2 punktiga
41. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei mängi rolli, et halduskohus ei nõudnud välja dokumente, kust oleks ilmnenud, mis ajal ja millise saatelehega on viga tehtud. Esiteks ei muudaks nende dokumentide uurimine seda, et Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.
42. a käskkirjas nr 346p ei sisaldu nende asjaolude kirjeldust. Teiseks osutab ringkonnakohus uue

-i tõendamisreeglitele. Vastavalt

§ 59

lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormis antud küsimuses lasus vastustajal, ning kui vastustaja leidis, et dokumendid omavad asjas tähtsust, oleks tulnud need kohtule õigeaegselt esitada. Vastustaja ei kasutanud oma võimalust ka 25.04.2012 toimunud ringkonnakohtu istungil.

§ 59

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.

1. Vastustaja tugineb oma apellatsioonkaebuses HMS §-le 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et TDVS § 11 lg 2 p-d 2 ja 3 on selles osas erinormid, mille rikkumise tuvastamisel tuleb distsiplinaarkaristus tühistada. Kuna distsiplinaarvastutus võib päädida karistusega, siis tuleb selles osas rakendada rangemat mastaapi menetluslike minetuste hindamisel. Distsiplinaarvastutuse sanktsioonilise iseloomu tõttu juhindub ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast, mille kohaselt tuleb menetlusdokumentides jälgitavalt kirjeldada, kuidas asitõendi puutumatus tagati, kuna see võimaldab hilisema kriminaalmenetluse raames kontrollida, kas kuriteosündmusega seotud objekt on tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks usaldusväärselt kasutatav. Sama otsuse järgi ei tohi menetleja jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma, täitmaks tõenduslikke lünki. Olukorras, kus menetlusdokument on puudulik ja sisaldab olulisi vasturääkivusi, ei saa selle asemel tugineda menetleja ametnike ütlustele. Vastupidine tähendaks, et menetlusdokumendi koostamisel tehtud sisulisi minetusi võib asuda kohtumenetluse raames kõrvaldama menetleja ametnike ülekuulamisega, mis võib lõppkokkuvõttes viia selleni, et isikulised tõendid asendaksid seaduses nõutava menetlustoimingu protokolli. (RKKKo 28.04.2011, 3-1-1-31-11, p 19.4.) Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.
2. a käskkirjast nr 346p võimalik üheselt aru saada, mille eest kaebajat karistati. See on aga mis tahes karistuse määramisel vältimatu. Täiendavalt osutab ringkonnakohus Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei ole nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse aste kõikide normide puhul sama, vaid selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata ja isikule peale panna kohustusi (RKPJKo 20.03.2006, 3-4-16 33-05, p 22). Riigikohtu erikogu on märkinud, et eriti oluline on õigusselgus selliste tegude suhtes, millega võivad kaasneda kriminaalõiguslikud tagajärjed (RKEKo 28.02.2002, 3-1-1117-01, p 12). Antud juhul ei ole tegu kriminaalvastutuse, vaid distsiplinaarvastutuse küsimusega, kuid siiski saab järeldada, et isiku vastutusele võtmisel tuleb õigusselgusele pöörata kõrgendatud tähelepanu. 20.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleks vastustajal hüvitada ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud. Kuna aga kaebaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Einar Vene Agu Timmi 7 Madis Ernits