) § 67 lg 11 lubab hankijal pakkumusi läbiräägitud osas muuta. Samas leidis VAKO vääralt, et pakkuja saab
lg 11 kohaselt muuta oma pakkumuses vaid neid tingimusi, mis on läbirääkimiste iseseisvaks objektiks, ning keelatud on vähendada pakkumuse mahtude olulise vähenemise tõttu proportsionaalselt pakkumuste maksumust ja teenuse osutamise ajakava nende vähendamise osas eraldi läbirääkimisi pidamata.
sätet tuleb tõlgendada selliselt, et see võimaldab pakkujatel proportsionaalselt mahtude vähendamisega muuta ka pakkumuste maksumust. 2) VAKO tugines otsuses valedele eeldustele, kuna leidis, et ei ole tõendatud, et hankija rääkis läbirääkimiste käigus lisaks pakkumuse mahtudele läbi ka pakkumuste hinna ja tähtaegsuse suhtes. Kaebajad selgitasid, et pakkumuste mahu ja hinna muutmise vahekorra hindamiseks tegi hankija koostööd tarkvaraettevõttega. VAKO leidis, et hankija ei ole vaidlustusmenetluses esitatud dokumentides eksperti maininud, kuid ei ole ka iseseisvalt selles osas hankijalt ja kaebajatelt täpsustusi nõudnud. 3) Vaidluse esemeks on, kas hankijal on õiguslik alus läbi rääkida hinna üle ja kas mahtude muutmise üle peeti hankedokumentides määratletud või seal määratlemata lahenduste üle läbirääkimisi. Hankija pidas kolmandate isikutega läbirääkimisi mahtude vähendamise eesmärgil just seetõttu, et andmeladu peab kindlasti valmima juba 2013. aasta jaanuariks. Proekspert AS ja SAP Estonia OÜ esitasid pakkumuse, lähtudes andmelao minimaalsest funktsionaalsusest, aga ülejäänud kvalifitseeritud pakkujate, sh kaebajate, pakkumused sisaldasid lisafunktsionaalsusi ja lähtutud oli maksimaalsest funktsionaalsusest. Pidades silmas pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, tegi hankija läbirääkimise pidamise ette2
lg 4 on eriregulatsioon, mille kaudu ei ole võimalik
Hankija oleks pidanud vastavalt Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuse HD-st kõrvalekallete olulisusele lükkama pakkumuse tagasi või tunnistama vastavaks nende esialgse pakkumuse. Läbirääkimiste pidamise eelduseks on pakkumuste vastavaks tunnistamine ning läbirääkimiste pidamine
Juhul kui vastavad määratlemata tingimused on olemas, siis peaksid vastavatest tingimustest olema teadlikud kõik pakkujad ning läbirääkimised peaksid toimuma kõigi pakkujatega. 3) Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuses väidetavalt sisaldunud lisafunktsionaalsus ei ole
lg-s 2 nimetatud andmeid, sh tehnilist kirjeldust koos funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning vastavalt eeltoodule tuli tehniliste tingimuste p 3.8.9 kohaselt andmelao arhitektuur ja parameetrid pakkuda tehnilises kirjelduses toodud kirjeldustest ja nõuetest lähtudes. Hankija tegi 10.02.2012 Tieto Estonia AS-le ja Tieto Latvia SIA-le ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks, et viia esitatud pakkumus vastavusse HT-s ja HD-s esitatud nõuetele, koos märkusega, et pakkuja ei ole kohustatud lisama tehnilisse lahendusse funktsionaalsusi, mida HD-s ei nõutud. Sellest järeldub, et hankija esitas ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks pakkumuse kohandamiseks HD-s toodud nõuetele ehk pakkumuses väidetavalt sisaldunud mittevajaliku kõrvaldamiseks, läbirääkimiste objektiks ei olnud HD-s määratlemata andmed ning seega ei võinud
4) VAKO otsuses leiti põhjendatult, et läbirääkimiste objektiks ei olnud hind, kuna hankija 10.02.2012 e-kiri ei sisaldanud ettepanekut muuta hinda ja tarnetähtaega, vaid ettepanek oli viia pakkumus vastavusse HD nõuetele. Hankija ei ole vaidlustaja järelepärimistele vastates märkinud, et võiksid toimuda läbirääkimised pakkumuse sisu, sh hinna ja tarnetähtaja osas. Seega pidi hankija lähtuma Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA esialgses pakkumuses toodud hinnast ja tarnetähtajast. Hankija eiras võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kui oleks esinenud HD-s määratlemata lahendus ja seeläbi oleks olnud läbirääkimiste objektiks ka hind, siis vastavad läbirääkimised oleksid pidanud toimuma kõigi pakkujatega. Vaidlustajatega läbirääkimisi ei peetud ega antud võimalust kõrvaldada või asendada oma pakkumusest teatud funktsionaalsused ning seeläbi muuta ka hinda ja tarnetähtaega. Läbirääkimiste kokkuvõtte kohaselt kõrvaldati Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumusest mõõtepunktide loomine ja kõrvaldamine, mis on aga HD tehnilise kirjelduse p 3.3 kohaselt hanke osa, mille tulemusel osutus nende pakkumus pärast pakkumuses toodud tarnetähtaja muutmist vaidlustajate pakkumuses toodust ühe päeva võrra varasemaks.
sätetele selle andmise alusena viidatud. Arvestades seda puudust ja et vaidlustaja on toonud välja need sätted, millega Elering AS juhatuse 22.02.2012 otsus väidetavalt vastuolus on, tuleb muuhulgas kontrollida ka vaidlustaja vastavasisulisi etteheiteid ja VAKO sellekohast seisukohta. Vaidlustaja hinnangul eiras hankija
lg-s 1 sätestatud nõudeid, kui pidas teiste ühispakkujatega läbirääkimisi enne pakkumuste vastavaks tunnistamist, ja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet (
Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA leiavad, et läbirääkimiste tulemusena ja proportsionaalselt mahtude vähenemisega võis ühtlasi muuta ka pakkumuse maksumust. 1) VAKO rahuldas küll vaidlustuse, kuid ei nõustunud mitme vaidlustaja seisukohaga. Kuna vaidlustaja hinnangul oli võimalik
lg 1 kohaselt pidada läbirääkimisi ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse suhtes, kusjuures
lg 11 reguleerib üksnes pakkumuse maksumusega seonduvat olukorda, mis omakorda baseerub eelnimetatud pakkumuse vastavaks tunnistamise eeldusel, siis on need sätted omavahel seotud ning otstarbe4
lg 1 alusel avab hankija kõik pakkumused, välja arvatud
lg-s 4 sätestatud juhul, ja peab pakkujatega vastavaks tunnistatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et kohandada neid vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus.
lg 11 kohaselt on läbirääkimiste objektiks ka pakkumuse maksumus, kui läbirääkimistel räägitakse läbi mõne
lg-s 3 nimetatud hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratlemata tingimuse üle, mille muutumisel võib muutuda esitatud pakkumuse maksumus. Seaduse sõnastus on piisavalt selge, et pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta oleks tulnud teha tulenevalt
Hankija ei ole sellist otsust teinud. Hankija selgituste kohaselt toimusid läbirääkimised vastavaks tunnistatud pakkumuste pinnalt, kuigi neid polnud veel haldusaktiga vastavaks vormistatud, mis tähendab, et 22.02.2012 protokolliga vormistati pakkujate pakkumused vastavaks ka kirjalikult (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 70). Samas tegi hankija Tieto Estonia AS-le ja Tieto Latvia SIA-le ettepaneku pakkumuse ülevaatamiseks ning HT-s ja HD-s esitatud tingimustega vastavusse viimiseks 10.02.2012 elektronkirjaga. Seega oli esialgne pakkumus selleks ajaks veel vastavaks tunnistamata. Läbirääkimised omakorda oleks pidanud toimuma lähtuvalt
3) Kohus ei nõustu VAKO viitega enne 01.01.2011 kehtinud seaduse redaktsioonile, mille kohaselt ei reguleeritud varem läbirääkimiste pidamist (nimelt) vastavaks tunnistatud pakkumuste suhtes, ega seisukohaga, et vastavaks tunnistatud pakkumust ei ole enam võimalik läbirääkimistega kohandada.
lg 1 sätestab, et läbirääkimine toimubki eesmärgiga kohandada vastavaks tunnistatud pakkumusi hanketeate ja hankedokumentide nõuetega, kuid sättest ei tulene pakkumuste põhjalikku ümbertegemist, mis võib viia võrdse kohtlemise põhimõtte eiramiseni. Asja materjalist nähtuvalt muutsid ühispakkujad Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuse maksumust läbirääkimiste käigus suurusjärgus 30%. Esialgse pakkumuse muutmisel taolises proportsioonis ei ole aga enam tegemist pakkumuste kohandamisega. Samuti ei olnud tegemist võrdse kohtlemisega
lg 2 tähenduses, kui osade pakkujatega peeti enne pakkumuste vastavaks tunnistamist läbirääkimisi ja võimaldati vastavaks tunnistamata pakkumust muuta, teistel aga mitte. 4) Käesoleval juhul ei ole oluline, kas eirati
lg 11 nõudeid, s.t kas läbirääkimiste objektiks olnud lisafunktsionaalsuste puhul oli tegemist hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel piisavalt määratlemata tingimustega või mitte, sest maksumuse muutmine oleks eeldanud kõigepealt pakkumuse vastavaks tunnistamise kirjalikku vormistamist ning seejärel konkreetseid läbirääkimisi maksumuse suhtes. Vastav kirjalik materjal puudub, seda ei asenda Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA hankemenetluse ettevalmistaja E. Lauri üldsõnalised ütlused (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 72).
lg 11 sõnastus eeldab pakkumuse maksumust läbirääkimiste objektina ning ka sellekohase protokolli või muu asjakohase kirjaliku materjali olemasolu. Kuna kokkuvõttes on VAKO jõudnud õige tulemuseni, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
lg 1 tõlgendusele, mille kohaselt oleksid läbirääkimised pidanud toimuma vastavaks tunnistatud pakkumuste üle. Kohus ei ole andnud sisulist hinnangut
lg-le 11 ja sellega seonduvatele asjaoludele, mis seonduvad pakkumuse hinna üle läbirääkimiste pidamisega. Apellandid jäävad kaebustes toodud seisukohtade juurde ja paluvad ringkonnakohtul anda neile õiguslik hinnang. 2)
lg-te 1 ja 2 kohaselt on hankijal õigus ja kohustus tunnistada vastavaks üksnes kas täielikult vastav või vormiliste väheoluliste puudustega pakkumus. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise aluseks on aga
lg 2 p 1 alusel asjaolu, et hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi HT või HD tingimustele vastavat pakkumust, mida saaks vastavaks tunnistada. Sellisel juhul on hankijal õigus minna
Seega peab hankijal olema õigus pidada läbirääkimisi ilma
lg 1 alusel pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust tegemata, kuna muidu osutuks hankijal läbirääkimiste pidamine võimatuks või tuleks vastavaks tunnistada mittevastavad pakkumused. Läbirääkimistega hankemenetlus annabki võimaluse kohandada pakkumusi hanke alusdokumentide tingimustele, sõltumata sellest, kas hankija on selle liigi valinud hanke kuulutamisel, või hiljem, kui sobivaid pakkumusi ei ole laekunud. 3) Pakkumuste vastavaks tunnistamine enne läbirääkimisi on tarbetu, kuna
lg-s 1 sätestatud pakkumuste kohandamine tähendabki seda, et pakkumus võib olla teatud ulatuses nõuetele mittevastav ning läbirääkimistega see vastavus tagataksegi. Samuti ei ole võimalik tagada, et pakkumus, mis on otsusega vastavaks tunnistatud, ei muutu läbirääkimiste käigus hankedokumentidele mittevastavaks. 4) Vääraks tuleb lugeda ka
lg 11 tõlgendus, mille kohaselt on läbirääkimised maksumuse üle lubatud vaid siis, kui räägitakse läbi HT-s või HD-s määratletud tingimuse ja maksumuse üle. Pakkumuse maksumus iseloomustab pakkuja kulusid ning eeldatavat kasumit ning pakkumuse sisu muutumisel tuleb aktsepteerida ka maksumuse muutumist. Muul juhul ei iseloomustaks maksumus enam pakkumuse sisu ning rikutud oleks rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet. 5) Tõlgendus, et tuleb teha vahet pakkumuste kohandamisel ja põhjalikul ümbertegemisel, on motiveerimata.
lg 1 ei määratle pakkumuse kohandamise ulatust ning
lg 2 alusel saab selleks piiriks olla üksnes hanke alusdokumentides sätestatud tingimuste sisu ja ulatus. 6) Hankija kohustus on tagada pakkumuste võrreldavus ja hankija on oma kohustust täitnud, võimaldades pakkumuste kohandamist hankedokumentide tingimustele. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et erinevalt kaebaja tootest oleks võimalik tema pakutava toote funktsionaalsusi vähendada ning apellandi teada on tegemist valmistootega, mille funktsionaalsuse vähendamine ei ole võimalik. Apellandi pakkumus sisaldas algselt lisafunktsionaalsusi, mis jäeti läbirääkimiste käigus välja, et tagada vaidlustaja pakkumusega võrreldav maht. Seega ei ole hankija võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. 12. Proekspert AS ja SAP Estonia OÜ palusid jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. 1) Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Apellant ei ole märkinud, millistele väidetele kohus jättis vastamata. Kohus põhjendas
lg 11 tõlgendust, võrdse kohtlemise põhimõtte eiramist ja miks ei saanud läbirääkimiste objektiks olla pakkumuse maksumus. 2) Apellandi viide
Kui hankija läheb üle läbirääkimistega hankemenetlusse, teeb ta põhjendatud kirjaliku otsuse kõikide pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta neid tagasi lükkamata. Tegemist on
lg 4 eriregulatsiooniga, kuid vastava otsuse teeb hankija enne läbirääkimiste pidamist. Kuna vastavaks võib tunnistada pakkumuse, milles ei ole sisulisi kõrvalekaldeid HD-s või HT-s toodust, siis saavad
lg 11 kohaldamiseks, kuna puudub hankedokumentidesse lisamata ja pakkumuse esitamise ettepaneku ajal määratlemata tingimus. HD sisaldas kõiki
Apellandi pakkumuses väidetavalt sisaldunud mittevajalikud liialdused ei ole
Hankija poolt apellandile tehtud ettepanekust nähtub, et ettepaneku sisuks oli pakkumuses väidetavalt sisaldunud mittevajaliku kõrvaldamine, mitte
Seega toimusid läbirääkimised
Isegi kui hankija ettepanek andis õiguse muuta pakkumust, sai pakkumust muuta vaid läbirääkimise objektide osas. Pärast hankija e-kirja esitas apellant uue pakkumuse muutunud hinna ja tarnetähtajaga. Hankija teavitas aga vaidlustajaid, et läbirääkimisi võidakse pidada pärast pakkumuste mittevastavuse tuvastamist ega märkinud, et võiksid toimuda läbirääkimised pakkumuse sisu osas, sh hind või tarnetähtaeg. 4) Halduskohus on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist põhjendanud. Seadus ei näe ette läbirääkimiste alusena pakkumuste viimist võrreldavatele alustele. Asjaolu, et apellandi pakkumus sisaldas mittevajalikke funktsionaalsusi, ei saa anda talle eelist korrektsete pakkumuste ees. Muul juhul saab pakkuja mittevastavat pakkumust esitades ja pärast teiste pakkujate hinda ja tarnetähtaegu teades pakkumuse puudused kõrvaldada, et tagada enda võit. Vaidlustajad on hankijat teavitanud, et CRM-i komponent on lisafunktsionaalsus, kuid hankija ei pidanud vajalikuks anda vaidlustajatele võimalust selle funktsionaalsuse kõrvaldamiseks. Kui teatud HD nõudeid ei ole vaja täita, oleks pidanud vastava seisukoha esitama kõigile pakkujatele. Vaidlustajat ei teavitatud HD tehnilise kirjelduse p 3.3 (mõõtepunktide loomine ja kõrvaldamine) ja p 2.3 alapunkti 3.2.2 (kasutajate ja mõõtepunktide arv) funktsionaalsuse vähendamisest. Apellandi pakkumus osutus edukaks pärast pakkumuses toodud tarnetähtaja vaidlustaja pakkumusest ühe päeva võrra varasemaks toomist.
lg 3 p 6 alusel, on asja menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel põhimõtteliselt võimalik. Ringkonnakohus ei lõpeta siiski menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja jätkab apellatsioonimenetlusega, kuna hankija 22.02.2012 otsuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik Proekspert AS ja SAP Estonia OÜ õiguste kaitseks ning nad taotlevad seda (HMKS § 152 lg 2). 7
lg-tes 2 või 21 sätestatud otsus, dokument või hankeleping, samuti vaidlustuskomisjoni otsus. Kuigi formaalselt on käesoleval juhul vaidlustatud VAKO 22.03.2012 otsust nr 43-12/128666, on haldusasja esemeks siiski vastustaja 22.02.2012 otsused, millega tunnistati kolmandate isikute Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumus vastavaks ning vastav ühispakkumus edukaks. Kui kohtuliku kontrolli käigus tuvastatakse, et hankemenetluses antud otsus on konkreetse puuduse ilmnemise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada, ei pea kohus kontrollima kõiki järgnevaid kaebaja väiteid, sest need ei mõjutaks enam tehtavat otsust. Kohus võib, kuid ei pea hüpoteetiliselt hindama, kas juhul, kui tuvastatud puudust ei oleks, saaks haldusakt olla muudel asjaoludel õiguspärane või õigusvastane. Sellise hüpoteetilise hinnangu obiter dictum’i korras andmine võib olla õigusteaduslikul huvitav, kuid ei mõjuta tehtava otsustuse sisu, ning sellisel juhul, kui kohus on juba tuvastanud otsuse tühistamiseks alust andva asjaolu, oleks põhjendamise kohustuse seadmine ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kaebuses esitatud kõigile väidetele vastamine on oluline eelkõige olukordades, kus kaebaja taotleb haldusakti tühistamist ning kohus peab analüüsima kõiki väiteid haldusakti õiguspärasuse ja kehtima jäämise aspektist. Samuti peab olema põhjendatud ja kontrollitav kohtu analüüs osas, milles ta on leidnud, et haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada. 20.
näeb ette väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise võimaluse neljal juhul: kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast 8
lg 2 p-le 1 ja § 65 lg-le 4, mis reguleerib väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusele üleminekut juhul, kui teised hankemenetluse liigid on ebaõnnestunud. Käesoleval juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Ringkonnakohus märgib, et isegi sellisel juhul teeb hankija eraldi põhjendatud kirjaliku otsuse kõikide pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta neid tagasi lükkamata ning läbirääkimiste alustamise kohta pakkumuste üle (
21.
lg 1 kohaselt avab hankija kõik pakkumused, välja arvatud
lg-s 4 sätestatud juhul, ja peab pakkujatega vastavaks tunnistatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et kohandada neid vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus. Nimetatud sättest tuleneb selgelt, et esmalt tuleb otsustada pakkumuste vastavaks tunnistamine ning alles vastavaks tunnistatud pakkumuste osas on võimalik läbirääkimiste pidamine. Seaduse sõnastus ei anna võimalust jõuda vastupidisele järeldusele. VAKO on otsuse p-s 12 viidanud, et 01.01.2011 jõustunud
muudatuste kohaselt, millega asendati varasem sõna „esitatud“ sõnadega „vastavaks tunnistatud“, ei ole eelnõu (860 SE) koostaja seletuskirja kohaselt seadnud eesmärgiks muuta varasemat praktikat ja lubada edaspidi läbirääkimiste pidamist vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste korral. Kohtu hinnangul ei saa seletuskirjast vastava muudatuse põhjenduse puudumisest järeldada, et selgesõnalist normi tuleb tõlgendada vastupidiselt selle üheselt mõistetavale sõnastusele. Pakkumuste vastavaks tunnistamine ei ole ka ilmselgelt võimatu osas, milles hankija on pakkumuse tingimused täpselt määratlenud ega soovi nende üle läbirääkimisi pidada, s.h pakkumuse formaalsete tingimuste järgimise osas. Halduskohus on korrektselt tuvastanud, et enne läbirääkimiste alustamist 09.-10.02.2012 (VAKO toimik tl 75) ei tehtud otsust pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta ja seega on hankija rikkunud
22. Läbirääkimiste sisuks võib olla kas pakkumuste kohandamine HT ja HD nõuetele (
lg 1) või tingimused, mille hankija on jätnud HD-sse lisamata, kuna need ei ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse (
Viimasel juhul on läbirääkimiste objektiks ka pakkumuse maksumus. Ringkonnakohus leiab, et
lg 11 kohaselt võib pakkumuse maksumus läbirääkimiste käigus muutuda ka siis, kui seda ei ole läbirääkimiste määratlemata tingimusena selgesõnaliselt viidatud. See on kooskõlas ka vastava normi seletuskirjaga, mille kohaselt läbirääkimiste käigus pakkumuses pakutud materjalide, lahenduste või mahtude muutmisel on lubatud pidada läbirääkimisi ka hinna üle. See volitus tuleb otse seadusest ja seega ei tule seda läbirääkimiste objektina hankija poolt eraldi määratleda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga seaduse sätte ja mõttega kooskõlas seisukoht, et
lg 3 lause 2 kohaselt jätab hankija hankedokumentidesse lisamata
lg-s 2 nimetatud andmetest need, mis väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse. Seega kujundab läbirääkimiste sisu hankija. HD p 11.1 (VAKO toimik, tl 33 pöördel) kohaselt peetakse läbirääkimisi pakkumuste vastavusse viimiseks HT ja HD nõuetele (p 11.1.1) ja HD-sse lisamata ja pakkumuse tegemise ajaks määratlemata tingimuste osas (p 11.1.2). Ainsa määratlemata tingimusena saab kohus tuvastada pakkumuse maksumuse riigihangete registri andmetel (https://riigihanked.riik.ee/register/hange/128666). Muid määratlemata tingimusi ei ole hankija isegi olemuslikult määratlenud (nt kasutatav platvorm vms). Kolmandale isikule tehtud ettepanekust (I kd, tl 170; pakkumuste vastavaks tunnistamise protokoll - VAKO toimik, tl 67) aga nähtub, et määratlemata tingimusena ei käsitletud pakkumuse maksumust, vaid pakkujate poolt pakutud lisafunktsionaalsusi. HT-st või HD-st ei nähtu, et lisafunktsionaalsused oleksid hankija poolt
lg-s 2 loetletud andmetest need, mis väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle soovis hankija hankemenetluse käigus läbi rääkida (vt
Seega ei saanud läbirääkimisi pidada
lg 11 alusel.
lg 1 kohaselt peetakse läbirääkimisi, et kohandada pakkumusi vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele. Kohandamiseks võib pidada hankija täpsemate huvide selgitamise alusel tehnilistes detailides kokku leppimist. Kuna tegemist saab olla vaid väikesemahuliste detailide küsimustega, ei ole ka
Käesoleval juhul on nn kohandamise tulemusel vähenenud kolmanda isiku pakkumuse hind 6 993 000 eurolt 4 900 000 euroni ehk 30%. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellises määras pakkumuse muutmist ehk kolmandiku ulatuses hankijale mittevajaliku funktsionaalsuse eemaldamist tuleb käsitada pakkumuse ümbertegemise, mitte kohandamisena. Kuna hankija ei määratlenud
lg 3 alusel peale maksumuse muid tingimusi, mille üle ta sooviks läbirääkimisi pidada, oli nende lisafunktsionaalsuste lisamine pakkumusele pakkuja risk ning hankijal puudus õigus anda pakkujale võimalus selliste puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus möönab, et väikeses mahus lisafunktsionaalsuste eemaldamine võib olla kooskõlas
lg 1 mõttes pakkumuse kohandamisega, kuid käesoleval juhul, kus kolmandiku pakkumusest moodustavadki lisafunktsionaalsused, ei ole enam tegemist kohandamisega. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et läbirääkimistel arutatud tingimused ja selle järel tehtud muudatused ei vasta
23.
p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Sama on peetud vajalikuks eraldi väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise normides korduvalt korrata.
lg 1 kohaselt teeb hankija vähemalt kolmele enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel väljavalitud taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle.
lg 1 kohaselt peab hankija pakkujatega vastavaks tunnistatud pakkumuste osas läbirääkimisi.
Ühestki normist ei tulene hankija õigust läbirääkimiste raames rääkida läbi vaid osade pakkujatega ja jätta teiste osas läbirääkimised pidamata. Hankemenetluses puudub ka kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmise (ja 10
ja HD mõttes, vaid eesmärgiks on, et pakkumusest saadakse üheselt aru. HD p 11.3 kohaselt ei ole hankija kohustatud läbirääkimisi pidama, kui hankemenetluse asjaolud seda ei põhista (VAKO toimik, tl 33 pöördel), kuid nimetatud säte ei anna hankijale volitust minna mööda
-s korduvalt rõhutatud võrdsuspõhimõttest läbirääkimiste läbiviimisel. Nimetatud HD sätte alusel võiks hankijal teoreetiliselt olla vaid võimalus mitte pidada läbirääkimisi ühegi pakkujaga, millisel juhul oleks samuti võrdne kohtlemine tagatud. Apellant on läbirääkimiste kaebajaga pidamata jätmist põhjendanud asjaoluga, et kaebaja pakkumuses ei esinenud lisafunktsionaalsusi, mida oleks saanud kõrvaldada. Kaebaja 08.02.2012 kirjalikust vastusest hankijale (VAKO toimik, tl 92 p 4) nähtub, et hankija on kahtlustanud lisafunktsionaalsuse olemasolu ja ka kaebaja vastuse kohaselt sellised lisafunktsionaalsused esinesid. Samas erinevalt teistest pakkujatest (vt I kd, tl 170; pakkumuste vastavaks tunnistamise protokoll - VAKO toimik, tl 67) kaebajale selle funktsionaalsuse eemaldamiseks läbirääkimiste algatamise ettepanekut ei teinud. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale läbirääkimiste pidamise ettepaneku tegemise tulemusel võinuks ka kaebaja pakkumuse maht väheneda. Halduskohus on viidatud puuduse korrektselt tuvastanud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.