3-11-1996/7

KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse ruse tegemise aeg ja koht

1. september 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1996 Haldusasi S.Ji kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2011.a, Jõhvi Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tagastada S.J`i kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale; peale
4. Määruse ärakiri saata kaebuse kaebu esitajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud 02.09.2011 laekus kohtualluvuse kohtualluv korras Tallinna Halduskohtust Tartu tu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S.J`ii kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. Kaebusest nähtuvalt rakendas prokurör Margus Kurm kaebaja suhtes kriminaalasja nr 06913000054 raames kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 1431 tulenevat alust. Nimelt kehtestati kaebajale ajavahemikul alates 12.12.2007 kuni 17.03.2008 suhtlemise keeld abikaasa V. J (kirjavahetus ja telefonikõned). telefonikõned) Kaebaja arvates tekitas suhtlemiskeelu kehtestamine kaebaja abikaasale närvivapustuse, närvi mis fikseeriti ja diagnoositi diagnoosit Saksamaal 1 kliinikus.. Samuti on KrMS § 143 rakendamine avaldanud mõju kaebaja ja tema abikaasa ühiste laste psüühikale. Kaebaja märgib, et Inimõiguste konventsiooni artikkel 8 lg-d 1 jaa 2 lubavad pereellu sekkumist (muuseas pereelu puudutavasse kirjavahetusse sekkumist) sekkumist üksnes juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, mitte surve avaldamiseks. avaldamiseks. Kaebaja arvates ei ole Eesti demokraatlik, vaid seadusandliku-, seadusandliku kohtu-,, ja täitevvõimu lahususe põhimõtteta politseiriik ning muud õiguste ja vabaduste rikkumised tulenevad selle fundamentaalse garantiide garantii ning demokraatliku ühiskonna ja demokraatliku riigi kohustuslike tingimuste rikkumisest ning sellele mitte vastamisest. Kaebuse esitaja rõhutab, et tema perekonnale tekitati väga olulist mittevaralist kahju, mida saaks kasutada tervise taastamiseks või invaliidsuspensioni väljamaksmiseks vastavalt Saksamaa elutingimustele, normidele ja seadustele. Laste psüühikale tekitatud kahju suurust oskab hinnata kaebaja abikaasa. Kuna tulenevalt KrMS §-st 1431 rakendati kaebaja suhtes kirjavahetuse ja telefonikõnede keeldu, siis ei saanud suhelda ka oma ema Faina Jerinaga. Kaebaja arvates tegemist Tristan Ploomile antud ametiseisundi kuritarvitamisega, sest kaebaja ema korteri läbiotsimisel korterist narkootilisi aineid ei leitud. Kaebaja arvates keelati tal põhjendamatult emaga suhtlemine ära, sest keelu kohaldamisel ei lähtutud seaduslikkuse põhimõttest ja demokraatliku ühiskonna vajadustest. Põhjendamatu kahtlus ema suhtes vajutab pitseri ema ausale ja heale nimele ning seetõttu tuleb hüvitada ka emale tekkinud kahju ja kompensatsioon määrata lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ning pretsedendi normidest. Kaebaja põhjendab oma kaebuse esitamist riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 15 lg-ga 1, mille kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebaja arvates tuleb antud sätet kohaldada just seetõttu, et eeluurimisel prokurör ja kohtunik sõltuvad väliselt ühest ja samast jõustruktuurist (Justiitsministeeriumist) ja on selle järelevalve all. Kaebaja märgib, et prokuröri toimingute üle järelevalve teostamisega tegeleb eeluurimiskohtunik, kes peab vastama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 146 tulenevale kohustuslikule võimude lahususe põhimõttele, kuid Eestis see põhimõte ei eksisteeri. Kaebaja arvates puudub Viru kohtul pädevus käesoleva vaidluse läbivaatamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2008.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusest on arusaadav, et S.J on vaidlustab Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevust halduskohtus põhjusel, et Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurörid M. Kurm ja Tristan Ploom rakendasid kohtueelses menetluses KrMS § 1431 lg 1 p-st 2 tulenevat kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse keeldu. Nimelt kehtestati kaebajale ajavahemikul alates 12.12.2007 kuni 17.03.2008 suhtlemise keeld abikaasa V. J (kirjavahetus ja telefonikõned). Kaebaja arvates tekitas suhtlemiskeelu kehtestamine kaebaja abikaasale närvivapustuse. Samuti on põhjendamatu suhtlemise keeld kahjustanud ema ausat ja head nime. Tulenevalt eeltoodust taotleb S.J tema abikaasale, lastele ja emale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist Kohus on seisukohal, et S.J`il puudub kriminaalasja nr 06913000054 raames KrMS §-st 1431 tuleneva mistahes suhtlemise keelu rakendamisega kaebaja abikaasale, lastele ja emale tekkinud väidetava kahju hüvitamiseks kaebeõigus. Väidetavalt on mistahes suhtlemiskeelu rakendamine põhjustanud raske tervisrikke kaebaja abikaasale, samuti mõjunud nende ühiste laste psüühikale ja kahjustanud kaebaja ema ausat nime. Kaebusest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi. Kohus selgitab, et isikul õigus kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks, kuid mitte teiste isikute huvide kaitseks. Kui kaebuse esitaja abikaasa või ema leiab, et on rikutud nende õigusi, on neil võimalus esitada kohtusse põhistatud kaebus ja kaitsta oma õigusi. Antud juhul ei ole S.J`il õigust kohtusse pöörduda. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 p-st 5 tagastab kohus S.J`ile tema kaebuse. Mare Krull kohtunik