3-10-1330/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. jaanuar 2012, Tartu 3-10-1330 Aarne Hilepi kaebus Võru maavanema 26.04.
2. a korralduse nr 1.1-4/266 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 05.11.
3. a otsus Aarne Hilepi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aarne Hilep Vastustaja Võru maavanem Kolmas isik V P OÜ, esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 05.11.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Võru Maavanema 26.04.
6. a korraldusega nr 1.1-4/266 „Võru vallas vaba põllumajandusmaa nr 62 kasutusvaldusesse taotleja kinnitamine“ on maavanem nõustunud Võru Vallavolikogu 10.10.
7. a otsusega nr 156 tehtud ettepanekuga ning kinnitanud Võru vallas vaba põllumajandusmaa maatüki nr 62 suurusega 22,5 ha, kasutusvaldusesse saajaks V P OÜ.
8. A. Hilep esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru maavanema 26.04.
9. a korralduse nr 1.1-4/266 tühistamiseks. Käesolev vaba põllumajandusmaa asub kaebaja talu läheduses ning vaidlustatava otsuse tegemisel tulnuks arvestada ka tema taotlusega. Kaebaja nõustub ka taotletava maa jagamisega kahe taotleja vahel. 1 HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohtu 05.11.
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 233 lg 6 kohaselt seatakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus ühe isiku kasuks. Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. Samuti võib vallavolikogu eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat. Maavanemal ei ole kohustust volikogu ettepanekuga nõustuda, kuid tal ei ole ka pädevust otsustada, keda taotlejatest eelistada. Isikul, kes soovib maatükki enda kasutusvaldusesse saada, kuid keda volikogu ei eelistanud, on võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta volikogu otsuse vaidlustamisel. Kahe võrdse taotleja hindamine on vallavolikogu kaalutlusõigus ja selle teostamisel on volikogul õigus appi võtta lisakriteeriume, et teha põhjendatud kaalutlusotsus. Võru maavanema korraldus on õiguspärane, sest korralduses on lähtutud kriteeriumist, mis puudutab V P OÜ poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist ning taotletava maa õiguslikul alusel kasutamist eesmärgil tagada põllumajandusmaa edasine sihtotstarbeline ja efektiivne kasutamine põllumajandussaaduste tootmiseks. Võru maavanema 26.04.
12. a korraldus on õiguspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. A. Hilep esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja saanud Võru Vallavolikogu 10.10.
14. a otsust nr 156 vaba põllumajandusmaa maatüki nr 62 kohta, kuid sai Võru maavanema 26.04.
15. a korralduse, mille vaidlustas Tartu Halduskohtus. MaaRS-s ja Vabariigi Valitsuse määruses nr 24 ei ole antud lisakriteeriume, millest lähtudes MaaRS § 233 lg 6 alusel kahe võrdse taotleja hulgast ühte eelistada. Kaebaja kodukoha lähedal, endise Võru kolhoosi territooriumil haldas V P OÜ sigalakompleksi (viis lauta), mille tegevus on praeguseks lõpetatud ja neli neist on lammutatud. Kaebaja on ehitanud lammastele uue suvelauda ja põhikarjas on 80 looma, mille kasv on 100 protsendiline. Seega tekib õigustatult küsimus jätkusuutlikkuse kohta.
16. Võru maavanem palub jätta A. Hilepi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebusest ei selgu, et millist maareformi seaduse sätet on kohus vääralt kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on rikutud. Kohus on tuginenud Riigikohtu seisukohtadele
17. juuni
18. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-39-10, kus on põhjalikult analüüsitud tingimusi ja õiguslikke asjaolusid, mis on määravad eelistuse tegemisel, kui tuleb teha valik, kelle kasutusvaldusesse anda maatükk, mille osas kokkulepet ei saavutata. Kohus on selgesõnaliselt rõhutanud, et vallavolikogu eelistus ehk maavanemale tehtud ettepanek anda maatükk nr 62 V P OÜ kasutusvaldusesse, on õiguspärane, kuna see maatükk ei piirne kaebaja taluga. Kohus on teinud otsuse kehtiva seaduse ehk maareformi seaduse alusel. Seega on kõiki koheldud võrdselt, lähtudes seadusega sätestatud õigustest ja kehtiva õiguse alusel maareformis osalevatele erinevatele subjektidele kehtestatud õigustest. Kaebaja väide tema õiguste rikkumise kohta on paljasõnaline.
19. V P OÜ palub jätta A. Hilepi apellatsioonkaebuse rahuldamata. 2 Asjas kogutud materjalide ja volikogu maakomisjoni eelistust arvesse võttes leidis vallavolikogu, et kasutusvalduse V P OÜ-le andmine on põhjendatum. Vallavolikogu lähtus oma otsus tegemisel seaduslikest kaalutlustest ning jõudis õiguspärase otsuseni. Kaebaja maaomand ei piirne käesoleva maatükiga nr
20. Seega ei vasta kaebaja juba sel põhjusel taotlejatele esitatavatele nõuetele ning maatükki tema kasutusvaldusesse anda ei ole võimalik. Maavanem on oma otsuses otsutanud, et V P OÜ-le antakse kasutusvaldus, kuna ettevõte on sama maatükki varem õiguslikul alusel kasutanud. Vallavolikogu on oma otsuses jaatanud mõlemate taotlejate jätkusuutlikkust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.11.
22. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. MaaRS § 233 lg 6 alusel on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle omandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Asjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud maatükki nr 62 kasutas alates
24. a-st õiguslikul alusel V P OÜ. Kaebaja on küll taotlenud maatüki andmist enda kasutusvaldusesse, ent kaebaja on ka ise kinnitanud, et maatükk ei piirne tema omanduses oleva maaga. MaaRS § 233 lg 2 alusel peab füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema omand piirnema kasutusvaldusesse antava maaga. Kuna kasutusvaldusesse antav maa ei piirne kaebaja omandiga, siis ei ole tal õigus maad kasutusvaldusesse saada ka sellel alusel, et kaebaja puhul on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga. Seega puudus maavanemal seaduslik õigus võtta vastu teistsugust otsust, kui nõustuda Võru Vallavolikogu ettepanekuga ja kinnitada kasutusvaldusesse saajaks V P OÜ. Asjakohatud on kaebaja viited kolmanda isiku jätkusuutlikkuse kohta, kuna maavanema vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal ei olnud enam kohustust arvestada jätkusuutlikkuse kriteeriumiga. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik tema omanduses oleva maa vähesuse tõttu laiendada põllumajanduslikku tootmist, ei ole aluseks vaidlustatud korralduse tühistamiseks.
25. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi