Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED I. L (edaspidi kaebuse esitaja) nimetati teenistusse Kunda linna kantselei sekretäri ametikohale alates 04.03.
) 109 lg 1 - menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja jättis kohtu poolt määratud tähtajaks s.o. 01.06.2012 esitamata menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, siis tuleb jätta vastustaja menetluskulud väljamõistmata. Samuti ei ole vastustaja tõendanud menetluskulude kandmist vastustaja poolt. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldamist ja menetluskulude väljamõistmist summas 735,97 € (õigusabikulu 720 eurot ja 08.03.2012 tasutud riigilõivu summas 15,97 €, lk 5,37). Vastustaja Kunda Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud seisukohtadega ja jätkuvalt kinnitab, et 16.02.2012 käskkirja näol on tegemist asutusesisese teenistusalase korraldusega, mille eesmärgiks oli lõpetada teenistujate omavaheliste suhete pinnalt tekkinud lahkhelid, mis põhjustasid segadusi linnakantselei igapäevatöös. Käskkirjaga tehtud hoiatus ei ole suunatud kaebuse esitajale õiguste või kohustuste loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja suhtumine kaasametnikesse ei vastanud avaliku teenistuse eetikakoodeksile ja sekretär-kassapidaja ametijuhendile, ning sellest tulenevalt pidi linnasekretär, kellele kaebuse esitaja allub, sekkuma ja kutsuma korrale temale alluva ametniku, kuna tema suhtumine kaasametnikesse hakkas segama linnakantselei sisemist töökorraldust ja seega on käskkirja näol tegemist asutusesisese teenistusalase korraldusega. Vaidlustatud käskkirja näol ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 mõistes, kuna 16.02.2012 käskkiri ei vasta haldusakti väljaandmise tunnustele. Vastustaja ei ole kunagi ette heitnud, et kaebuse esitaja ei tule oma tööga toime, kuid vastustaja ei saa sekkumata jätta, kui ametnikevaheliste isiklike suhetel põhinevad erimeelsused hakkavad segama asutusesisest töökorraldust. Eksitav on ka kaebuse esitaja seisukoht, et hoiatus on määratud ainult temale, kuigi tekkinud probleemid on kahepoolsed. Enne 02.02.2012 töökoosoleku toimumist ja käskkirja andmist tegi linnasekretär mõlemale linnakantselei sekretärile suulise hoiatuse ja palus lõpetada ca 15 aastat koos töötavatel ametnikel omavahelistel suhetel põhinevad lahkhelid, mis on hakanud segama linnakantselei igapäevast töökorraldus. Kunda linna kantselei sekretär K. V reageeris suulisele hoiatusele, kuid kaebuse esitaja suulisele hoiatusele ei reageerinud, mis nähtub ka 02.02.2012 protokollis, kus kaebuse esitaja selgitab, et „Temale on vastuvõetamatud kolleeg K.V isikuomadused ja miimika, mistõttu tal on ebamugav teha temaga koostööd“ ja./....../ „Omapoolsete selgituste andmisel kasutas I. L linnapea suhtes sobimatuid pöördumisväljendeid“. Vastustaja palub jätta tähelepanuta kaebuse esitaja väite selle kohta, et temale esitatud süüdistused on ebaõiged, kuna esialgses kaebuses ei ole kaebuse esitaja kordagi väitnud, et temale esitatud süüdistused on ebaõiged. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas käskkiri rikub tema õiguseid või et kuidas tooks kaasa tema jaoks täiendavaid kohustusi. Seega on kaebuse esitaja väited paljasõnalised ja tõendamata ning 2 põhinevad kaebuse esitaja oletustel. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Kunda Linnavalitsuse linnasekretäri poolt 16.02.2012 väljaantud käskkiri ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi ja on antud pädeva ametniku poolt. Kuna tühistamisnõude aluseks olev käskkiri ei ole HMS § 51 lg 1 mõistes haldusakt, mis on suunatud haldusvälisele isikule õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamisele suunatud korraldus, siis kaebajal puudub õigus Kunda Linnavalitsuse linnasekretäri 16.02.2012 väljaantud käskkirja nr 1 tühistamist nõuda
Vastustaja on jätkuvalt nõus kaebuse esitajaga lahendama vaidluse ka kokkuleppel, kui kaebuse esitaja annab omapoolse nõusoleku läbirääkimiste alustamiseks. Kuna tühistamiskaebuse esitamise aluseks olev käskkiri ei ole õigusvastane ja ei riku kaebaja õigusi ja ei tekita talle ka kohustusi, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Vastustaja palub mõista I. L´ lt välja Kunda linna kasuks menetluskulud summas 250 eurot (OÜ DIGESSI poolt linnale esitatud 07.06.2012 arve nr 201231 menetluskulu summas 250 € kohta). KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus, hinnanud asjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et I. L’e kaebus on põhjendatud, kaevatud käskkiri on õigusvastane haldusakt, mille kohus tühistab. Kohus esitab alljärgnevalt oma sellekohased põhjendused: Vastavalt ATS § 160 lg 1 on ametnikul õigus esitada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras halduskohtule kaebus teenistusalastes küsimustes antud haldusakti või tehtud toimingute peale.
lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. 16.02.2012 koostas Kunda Linnavalitsuse linnasekretär käskkirja nr. 1, milles tegi I. L’le hoiatuse KOKS § 55 lg 4 p 9 alusel. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis on viidatud ning võetud aluseks KOKS § 55 lg 4 p 9, mille järgi valla- või linnasekretär annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Seega annab ülalmärgitud õigusakt küll õiguse anda vallasekretäril käskkirju töö sisemiseks korraldamiseks, kuid mitte valla- või linnaametniku karistamiseks – vaidlustatud haldusakt on karistava iseloomuga. Halduskohus ei nõustu vastustaja väitega, et vaidlustatud haldusakt oli välja antud linnakantselei sisemise töö korraldamiseks, sest selles haldusaktis puuduvad igasugused väited, mida oleks võimalik hinnata töökorraldusena. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad ka igasugused korraldused kaebuse esitajale töö parandamiseks või ümberkorraldamiseks. Vastupidi - haldusakt sisaldab üksnes etteheiteid kaebuse esitaja käitumisele kaastöötajatega ning linnapeaga, mille tulemusel on linnasekretär otsustanud anda välja I. L’ e suhtes hoiatuse. Vastustaja poolt kohtule esitatud vastuses märgitakse, et haldusakti väljaandmise tingis kaebuse esitaja poolt ATS § 59 lg 2, avaliku teenistuse eetikakoodeksi p.16 ja sekretär-kassapidaja ametijuhendi rikkumine. Vaidlustatud Kunda Linnavalitsuse linnasekretäri 16.02.2012 käskkiri on haldusakt, mis vastab HMS §-s 51 sätestatud nõuetele. Vastustaja on samuti teinud viite eelnimetatud seadusesättele, kuid asunud kohtumenetluses seisukohale, et tegemist ei ole haldusaktiga. Vaidlustatud haldusakti puhul on täidetud üheaegselt kõik tingimused, mis on vajalikud haldusakti välja andmiseks: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan 3 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks 4) tahteavaldus on ühepoolne 5) reguleeritakse üksikjuhtumit 6) regulatsioon on suunatud haldusvälisele isikule. Seega, linnasekretäri käskkiri, mis on välja antud avalik-õiguslikus suhtes, mis kujutab ühepoolset tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks ning on suunatud haldusvälisele isikule, on haldusakt, mille vaidlustamine saab toimuda tulenevalt ATS § 160 lg-st 1 ainult läbi halduskohtumenetluse. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lõige 2 sätestab kohustuse kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusaktid peavad olema motiveeritud. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-142-02, 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, - RT III 2002, 30, 330). Ametnikule hoiatuse määramine ei ole seotud kantselei töö korraldamisega. Seega on vaidlustatud haldusakt väljaantud ilma materiaalõigusliku aluseta, ebaõige isiku poolt, see on kaalutlusvigadega ega vasta vorminõuetele (puudub viide selle vaidlustamise kohta, mis on nõutav tulenevalt HMS § 57) ning sellest tulenevalt on õigusvastane. HMS § 40 lg 1 järgi peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesoleval juhul on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuna kaebuse esitajal ei võimaldatud anda arvamust ja selgitusi ning esitada vastuväiteid. Halduskohus nõustub kaebajaga, et vastustajal puudus õigus eeltoodust lähtuvalt anda välja kaebajat karistav haldusakt. Ametnikku ei ole võimalik karistada haldusaktis toodud motiividel – väidetav sobimatu käitumine kaastöötaja ja linnapea suhtes. Vastavalt ATS § 84 on distsiplinaarsüütegudeks: 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; 3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Halduskohus ei nõustu vastustaja väitega, et haldusaktiga tehtud hoiatus ei toonud endaga kaasa õiguslikke või õigusvastaseid tagajärgi kaebaja suhtes ega rikkunud ka kaebaja õigusi. Haldusaktist nähtuvalt süüdistati kaebuse esitajat sobimatus käitumises kaastöötajatega ja linnapeaga, mis on häirinud linnakantselei sisemise töö korraldust ning põhjustanud pingelise 4 olukorra. Vaidlust ei saa olla selles, et karistusliku sisuga haldusakt kahjustab edaspidi kaebuse esitaja, kui Kunda linna kauaaegse ametniku mainet asutusesiseselt sh suhetes kaasametnikega ning juhtkonnaga ja jääb kaebuse esitajat negatiivselt iseloomustavaks haldusaktiks (nimetatud haldusakti kehtima jäämisel saab seda kasutada negatiivselt kaebuse esitaja suhtes edaspidi võimalike hüvede või ergutuste määramisel). Halduskohus nõustub kaebajaga selles, et puudusid faktilised ajaolud kaebajale etteheidetava teo inkrimineerimiseks ja temale hoiatuse määramiseks. Käskkirjast nähtuvalt on kaebuse esitajale etteheidetud sobimatut käitumist kaastöötajate ja linnapea suhtes, samas ei ole aga välja toodud, milles siis sobimatu käitumine seisnes ning milline on seos sellisel väidetaval käitumisel pingelise tööõhkkonna loomisel. Vastustaja poolt esitatud 02.02.2012 koostatud protokoll kinnitab, et tekkinud probleemid on kahepoolsed, samas aga määrati hoiatus ainult kaebuse esitajale. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja on töötanud vastustaja juures alates 01.01.1992, avalikus teenistuses alates 01.01.1996 ning on oma töökohustusi nõuetekohaselt täitnud, seda kinnitab ka vastustaja poolt esitatud ametniku teenistusleht ( maavanem Einar Vallbaum`i poolt 12.12.2011 antud tänukiri, millega tunnustati kaebuse esitajat kui staažikat ametnikku). Vaidlusalusel juhul on tegemist karistusliku iseloomuga haldusaktiga, mida kinnitavad nii haldusaktis kirjeldatud asjaolud, kui ka see, et haldusakti eesmärk oli kaebuse esitajale etteheidetud tegu kirjalikult fikseerida ning välistada kaebuse esitaja poolt edasine väidetavalt vastustajale mittesobiv ja vastustaja arvates õigusvastane käitumine. Samas on vastustaja rikkunud ATS jaos 3 sätestatud nõudeid karistuse määramisel – kaebuse esitaja poolt väidetavalt toimepandud tegu ei ole distsiplinaarsüütegu (ATS § 84) ning määratud karistus ei ole kooskõlas ATS § 85 ning käskkirja väljaandnud isik ei vasta ATS §-le 86. Samas aga nähtub haldusaktist õiguslik alus – KOKS 55 lg 4 p 9 ei anna linnasekretärile õigust ametnikele karistusi määrata. Halduskohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohalikul omavalitsusel on äärmiselt lubamatu vormistada kirjalikult isiku käitumist negatiivses valguses kajastavaid haldusakte, millega määratakse isikule ATS- le mittevastavaid karistusi ja siis haldusakti vaidlustamisel asuda kohtumenetluses seisukohale, et tegemist ei olegi haldusaktiga, vaid töökorraldamiseks välja antud dokumendiga. Sellisel juhul tekib põhjendatud küsimus, millist osa Kunda Linnavalitsuse kantselei tööst kaevatava aktiga korraldati ja kuidas mõjutas seda töökorraldust kaebuse esitajale määratud hoiatus. Kirjeldatu alusel kuulub kaebus rahuldamisele. Halduskohus tühistab õigusvastase Kunda Linnavalitsuse linnasekretäri 16.02.2012 väljaantud käskkirja nr. 1, millega tehti I. L’le hoiatus.
Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot ja õigusabikulu 720 eurot, kokku 735,97 eurot, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.