Obsah (4)
§ 3§ 4§ 107§ 106TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-697 Otsuse kuupäev 22.06.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse kaebus Ida-Viru maavanema 14.
) § 3 lg-le 1, § 107 lg-tele 1 ja 2, §-le 108 ning leiab, et vastustaja toiming on nimetatud sätetega vastuolus. Kaebaja arvates on vastustaja seisukoht põhjendamata ja üldsõnaline. Vastustaja ei ole välja toonud selgitusi ja asjaolusid, mille alusel ta jõudis järeldusele, et planeering ei vasta seadusele. Kaebaja leiab, et Planeeringute I ja II koostamine on olnud avalik, menetlusse oli kaasatud lai ring huvitatud isikuid ning planeerimismenetlused on läbi viidud seaduses sätestatud menetlusreeglite kohaselt. Kaebaja leiab, et põhjendamata ja väär on vastustaja seisukoht, et Jõhvi Vallavalitsus ei ole planeeringu menetlusprotsessis rakendanud kõiki vallavalitsuse käsutuses olevaid mõistlikke 4
(9)3-12-697 ning vallas toimivaid infokanaleid avalikkuse informeerimiseks ja kaasamiseks. Kaebaja on rakendanud lisaks seadusest tulenevatele meetmetele ka täiendavaid meetmeid avalikkuse informeerimiseks planeerimismenetluses. Kaebaja märgib, et kuigi Planeeringu II algatamise ajal kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni järgi ei olnud naaberkruntide omanike planeerimise algatamisest teavitamine kohustuslik, on kaebaja seda ikkagi teinud ja teavitanud naaberkruntide omanikke planeeringu koostamisest. Samuti avaldas kaebaja informatsiooni planeeringust oma veebilehel, kuigi seaduse järgi pole kaebaja selleks kohustatud. Kaebaja leiab, et vastustaja tõlgendab PlanS § 11 lg 2 p 3 sõnastust ebaõigesti, millest tulenevalt kohalik omavalitsus justkui peaks informeerima planeeringu avalikust väljapanekust vähemalt kahes ajalehes: vallalehes ja valla ametlike teadete avaldamise kohaks määratud lehes (maakonnalehes või üleriigilises päevalehes). Kaebaja seisukohalt tuleb PlanS § 11 lg 2 p 3 tõlgendada selliselt, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade peab olema avaldatud kas üks kord kuus ilmuvas vallalehes või ajalehes, mille kohalik omavalitsus on määranud valla ametlike teadete avaldamise kohaks (maakonnaleht või üleriigiline päevaleht). Kaebaja leiab, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja pädevus valida, millist infokanalit planeeringu avalikustamiseks kasutada ning vastustajal kui järelevalve teostajal puudub õigus seada planeeringu heakskiitmisel täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt seadusest. Jõhvi Vallavolikogu 16.08.2007 määrusega nr 80 kehtestatud "Jõhvi valla ehitusmääruse" § 4 lg 4 kohaselt avaldatakse planeerimismenetlemisega seotud teavet ajalehes "Põhjarannik". Kaebaja on planeerimismenetluses lähtunud nii planeerimisseadusest kui ka Jõhvi valla ehitusmäärusest ja avaldanud informatsiooni vastavas ajalehes.
§ 3
lg 2 kohaselt halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming on vastuolus nimetatud sättega, ei ole kohane ning on ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja märgib, et Planeeringud I ja II on kõikide puudutatud isikute jaoks positiivset laadi ja ei tekita isikutele ebamugavusi. Planeering I puudutab vaid Edise küla elanikke, sest puhkeala rajamine ja kooskäimiskoha loomine tagab aja veetmise võimalused eelkõige külaelanikele. Planeering II mõjutab kogu valla elanikkonda positiivselt, kuna lahendab linna parkimisprobleemid ja tagab vallaelanikele rohkem parkimiskohti. Kaebaja rõhutab, et kõik PlanS § 16 lg-s 4 nimetatud puudutatud isikud on planeerimismenetlusse kaasatud ning isikute tehtud ettepanekud on arvesse võetud. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming ei saa olla õiguspärane juba seetõttu, et vastustaja on menetluse käigus väljunud menetluse raamidest ja on järelevalve teostamise käigus asunud kontrollima Jõhvi valla ehitusmääruse vastavust planeerimisseadusele, mis jääb tema pädevusest välja.
§ 4
lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on haldustoimingu tegemisel väljunud volituste piiridest, arvestanud menetluses ebaolulisi asjaolusid ning pole kaalunud kaebaja põhjendatud huve, mistõttu haldustoiming on nimetatud sättega vastuolus. Vastuseks vastustaja seisukohale, et "Jõhvi Teataja" jõuab regulaarselt tasuta kõigi registreeritud linnaelanike postkasti nende emakeeles, märgib kaebaja, et rahvastikuregistri 5
(9)3-12-697 andmetel elab Jõhvi vallas 45 erineva emakeelega rahvuste esindajad ning kahtlemata ei jõua "Jõhvi Teataja" neile kõigile nende emakeeles. Kaebaja leiab, et vallaleht "Jõhvi Teataja" ei vasta PlanS § 11 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele, sest "Jõhvi Teataja" ei ilmu igakuiselt ning Jõhvi Vallavolikogu on määranud vastavaks ajaleheks maakonnas regulaarselt ilmuva ajalehe ("Põhjarannik").
§ 107lg 1 kohaselt haldustoiming peab olema kooskõlas õigusaktidega.
Kaebaja leiab, et vastustaja toiming ei ole õigusaktidega, nimelt PlanS § 11 lg 2 p-ga 3, kooskõlas ning seetõttu on vastuolus
§ 107lg-ga 1.
Kaebaja palub tuvastada vastustaja 14.03.2012 kirjaga teostatud toimingu õigusvastasus. Vastustaja 22.05.2012 vastusest kaebusele tuleneb, et Ida-Viru maavanem kaebusega nõus ei ole. Vastustaja märgib, et tema tegevus on suunatud vallaelanike õiguste kaitseks ja isikute kaebeõiguse piiramise vältimiseks. Vastustaja viitab oma vastuses Riigikohtu praktikale, mille järgi "isikuid peab seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitama, kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ning täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulutusi." KOHTU PÕHJENDUSED Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja avaldas Planeeringutega I ja II seotud vajaliku teabe ajalehes "Põhjarannik" ja oma veebilehel. Kaebaja taotleb Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tehtud Planeeringule I ja II heakskiidu andmata jätmise toimingu õigusvastasuse tuvastamist.
§ 3
lg 2 kohaselt halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
§ 4
lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
§ 106
lg 1 kohaselt toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
§ 107lg-st 1 tulenevalt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega.
Kohus, tutvunud kaebaja ja vastustaja seisukohtadega ning poolte esitatud tõenditega, leiab, et Jõhvi Vallavalitsuse kaebus on põhjendatud ning Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tehtud toiming on õigusvastane
§ 3lg-ga 2, § 4 lg-ga 2 ja § 107 lg-ga 1 vastuolus olemise tõttu.
Toimingu vajalikkus Kohtu seisukohalt ei vasta vastustaja toiming
§ 3lg-st 2 tulenevale toimingu vajalikkuse nõudele. 6
(9)3-12-697 Vastustaja põhjendab oma diskretsiooniotsust sellega, et PlanS § 3 lg-st 1 tuleneva planeerimismenetluse avalikkuse tagamine on võimalik vaid teadete vallalehes avaldamise tingimusel. Kohus leiab, et maakonnalehes ja oma veebilehel informatsiooni avaldamisega on kaebaja seadusest tuleneval piisaval määral teavitanud avalikkust planeerimismenetluse asjaoludest. Vastustaja väited, et mitte kõik huvitatud isikud ei telli ajalehte "Põhjarannik" ja paljud valla elanikud ei valda eesti keelt, on kohtu arvates liiga abstraktsed ja ebapiisavad vaidlusaluse toimingu vajalikkuse põhjendamiseks. Vastustaja viide kohtupraktikale, nimelt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-31-03, on kohtu arvates asjakohatu. Vastustaja ei ole välja toonud neid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt heakskiidu andmata jätmisel oli vastustajale ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud teavitamise kanalid ei ole piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni. Teadaolevaid puudutatud isikuid teavitas kaebaja posti teel ning avalikkuse teavitamine kahe vabalt kättesaadava infokanali ("Põhjarannik" ja veebileht) kaudu on kohtu arvates küllaldane seadusest tuleneva eesmärgi täitmiseks. Kohtu arvates teavitamise intensiivsuse ja ulatuse üle otsustamisel omab tähtsust planeeringu iseloom ja selle mõju. Planeeringutega I ja II ei piirata kolmandate isikute õigusi (planeeritavad alad hõlmavad riigi omandis olevat maakatastrisse kandmata maad) ning nende eesmärgiks on valla elanike elukeskkonna parendamine. Planeeringu I eesmärgiks on metsaala muutmine korrastatud haljas- ja puhkealaks. Planeeringu II eesmärk on parkide ja muruväljakute maa muutmine transpordi- ja ärimaaks, et kavandada Jõhvi kesklinna vahetusse lähedusse tasuta parkla, kuna kesklinnas on puudus tasuta parkimiskohtade järele (Planeeringu II seletuskirja p 1.4., kättesaadav Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel). Täiendava puhkeala rajamine ning kesklinna läheduses tasuta parkimiskohtade loomine, koormamata kolmandate isikute õigusi, on kahtlemata positiivse iseloomuga muudatused kõigi valla elanikke suhtes ning mingil juhul ei tekita täiendavat vajadust teavitada avalikkust planeerimismenetlusest tavapärasest ja seaduses ettenähtust korrast intensiivsemalt. Vastavus õigusaktidele
§ 107lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming on vastuolus Plan
S § 11 lg 2 p-ga 3. Vastustaja on seisukohal, et tema tõlgendab PlanS § 11 lg 2 p-ga 3 õigesti ning hoopis kaebaja eksib seaduse vastu. Seega, vaidlus asjas käib PlanS § 11 lg 1 ja lg 2 p 3 sätte tõlgendamise üle. PlanS § 11 lg 1 kohaselt informeerib kohalik omavalitsus avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul on vastav ajaleht planeerimisseaduse tähenduses vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Vastustaja on seisukohal, et seadus (PlanS § 11 lg 2 p 3) kohustab kohalikku omavalitsust teavitama avalikkust planeeringutega seonduvatest asjaoludest nii maakonnalehes ("Põhjarannik"), kui ka regulaarselt ilmuvas kohalikus vallalehes "Jõhvi Teataja". Vastustaja arvamusel on vallaleht parim meediakanal planeerimismenetlusega seonduva teabe puudutatud isikuteni toomiseks ning vallalehes informatsiooni avaldamine soodustaks planeerimismenetluse avalikkust. 7
(9)3-12-697 Kohus märgib, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et Jõhvi Vallavalitsus annab välja ajalehte "Jõhvi Teataja" ning 2011.aastal ilmus üksteist ajalehe numbrit. Kontrollinud vallalehe "Jõhvi Teataja" vastavust PlanS § 11 lg 2 p-s 3 toodud tingimustele, asub kohus seisukohale, et vastustaja tõlgendus on ekslik ning "Jõhvi Teataja" ei vasta PlanS § 11 lg 2 p-st 3 tulenevatele tingimustele. Nimetatud sätte kohaselt sobib teadete avaldamiseks vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht. 2011.aastal (ja 2010.a) ilmus üksteist "Jõhvi Teataja" numbrit, 2009.aastal kümme numbrit, 2008.aastsal seitse numbrit (andmed ilmunud numbrite kohta on avalikult kättesaadavad Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel). Seega ei ilmu "Jõhvi Teataja" igakuiselt, mistõttu ei ole ta vähemalt üks kord kuus ilmuv ajaleht PlanS § 11 lg 2 p 3 tähenduses. Samast sättest tulenevalt kehtib ajalehe regulaarse ilmumise tingimus mitte valla- või linnalehe, vaid maakonnalehe või üleriigilise levikuga päevalehe puhul. Järelikult on vastustaja ebaõigesti tõlgendanud PlanS § 11 lg 2 p-st 3 tuleneva õigusnormi ning vaidlusalune toiming on nimetatud sättega vastuolus. Vastuolu kaalutlusõiguse eesmärgiga
§ 4
lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on haldustoimingu tegemisel väljunud volituste piiridest, arvestanud menetluses ebaolulisi asjaolusid ning pole kaalunud kaebaja põhjendatud huve, mistõttu haldustoiming on vastuolus nimetatud sättega. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja toiming on kaalutlusõiguse kuritarvitamise tõttu vigane. Kohtu arvamusel on vastustaja toiming vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgiga. Samuti leiab kohus, et vastustaja võttis toimingu tegemisel arvesse asjassepuutumatu asjaolu. PlanS § 23 lg 1 p-st 2 tuleneva kaalutlusõiguse eesmärgid on tuletatavad PlanS § 23 lg-st 3 ning eelkõige selle punktist 1, mille kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega vastustaja kaalutulusõiguse eesmärgiks oli eelkõige planeeringute ja planeerimismenetluse korraldamise õigusaktidele vastavuse kontrollimine. PlanS § 23 lg 1 p-st 2 tuleneva vastustaja kaalutlusõiguse eesmärgiks ei ole planeerimismenetluse tõhusamaks muutmise võimaluste väljaselgitamine ja planeeringu korraldajale vastavate ettepanekute tegemine. Kohus möönab, et täiendavate infokanalite kaasamine ning teadete avaldamiseks muude vallas levinud keelte teadete avaldamiseks kasutamine võib tõsta avalikkuse informeerituse taset. Samuti nõustub kohus vastustaja väitega planeerimismenetluse avalikkuse põhimõtte olulisuse kohta ning möönab, et vastavate teadete avaldamine vallalehes ei too kaebajale ebamõistlikke kulutusi. Samas ei ole vastustaja sisustanud oma väidet ega esitanud tõendeid selle kohta, miks nimetatud planeeringute puhul pidas ta tingimata vajalikuks avalikkuse informeerimist seaduses ettenähtust intensiivsemal määral. Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis kohtu arvates ei tohtinud vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel lähtuda millegagi põhjendamata seisukohtadest, vaid pidi juhinduma ainult seaduse nõuetest, mis antud juhul on kaebaja poolt täidetud. Vastustaja on väitnud, et teadete avaldamine eesti ja vene keeles ilmuvas vallalehes "Jõhvi Teataja" tõstab avalikkuse informeerituse taset. Kohus möönab, et faktiliselt võib see nii olla, aga kui selline nõue ei tulene otseselt seadusest, võis vastustaja seda teha vaid ettepaneku vormis. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tohtinud vastustaja neid asjaolusid arvesse võtta. Kohus leiab, et vastustaja ei toonud vaidlusaluses kirjas välja mingeid põhjendusi selle kohta, miks nende kahe planeerimismenetluse puhul on tingimata vajalik, et teated oleksid avaldatud nii 8
(9)3-12-697 eesti, kui vene keeles ning nii maakonnalehes, kui ka vallalehes. Planeeringute iseloomust, tagajärgedest ja eesmärkidest, nagu ka planeerimismenetluse materjalidest (avalikult kättesaadavad Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel) selliseid asjaolusid ei nähtu. Seega on vastustaja põhjendused sisustamata ning toimingu tegemise käigus kaalutlusõiguse teostamisel põhjendas vastustaja oma otsustust asjassepuutumatu asjaoluga. Kohtu arvates üldise iseloomuga argumendid, et suure venekeelse elanikkonnaga alal peab avalikkust teavitama lisaks eesti keelele ka vene keeles ning et suure töötuse tasemega piirkonnas peab avalikkust teavitama ka tasuta levitava vallalehe kaudu, ei puutu antud juhul arvesse. Vastustaja viited kohtupraktikale Kohus leiab, et vastustaja viited kohtupraktikale, nimelt Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-31-47-05 ja 3-3-1-31-03 on asjakohatud, sest käesoleva asja asjaolud erinevad oluliselt osundatud lahendite faktilistest asjaoludest. Asjas nr 3-3-1-47-05 avaldas kohalik omavalitsus informatsiooni planeerimismenetlusest nii maakonnalehes "Valgamaalane", kui kohalikus ajalehes "Otepää Teataja". Kaebaja heitis kohalikule omavalitsusele ette, et teda ei teavitatud planeeringu kehtestamisest tähitud kirjaga. Vaidlusalune otsus oli kaebajale selgelt negatiivse iseloomuga – planeeringuala hõlmas osa maast, mille suhtes kaebajal oli sõlmitud kokkuleppe õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektidega talumaade jagamise kohta ning kohalikule omavalitsusele oli see asjaolu teada (kokkuleppe on allkirjastanud ka vallavalitsuse esindaja). Käesolevas asjas teavitas kaebaja kõiki huvitatud isikuid kirjalikult, mille kohta on kohtule esitatud vastavate kirjade koopiad. Asjas nr 3-3-1-31-03 on kaebajad vaidlustanud Vabariigi Valitsuse määrust, mis oli avaldatud Riigi Teatajas. Vaidlusalune määrus on selgelt koormava mõjuga haldusakt ("Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri"), mis piirab teatud maa-alal asuvate kinnistute omanike õigusi. Sama lahendi põhjendustest tuleneb, et need vastustaja osundatud nõuded kehtivad vaid üldist huvi pakkuvate keskkonna-alaste otsuste kohta. Käesolevas asjas ei ole tegemist keskkonna-alase otsusega ning Jõhvi Vallavalitsuse kavandatavate planeeringute mõju on Riigikohtu lahendis käsitletud määruse mõjust oluliselt erinev. Järeldus Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastustaja 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tehtud toiming on vastuolus kehtivate õigusaktidega, nimelt PlanS § 23 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3,
§ 3
lg-ga 2 ning
§ 4lg-ga 2 ning on seetõttu õigusvastane.
Menetluskulude jaotus HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 9
(9)