) § 67 p 1 ja Murru Vangla kodukorra punkti 33 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks (tl 13 pöördel). Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav I.A. 11.06.2011 kell 08.50 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et I.A. ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele ja kasutas suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga 1 ebatsensuurseid väljendeid. 11.08.2011 vaideotsusega nr 5-3/63-1 jäeti I. A. vaie vangla 07.07.2011 käskkirja nr 189-dm peale rahuldamata (tl 12).
p 1 ja Murru Vangla kodukorra punkti 33 nõuete rikkumise eest 10 (kümneks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt seisnes I. A. distsipliinirikkumine selles, et 11.06.2011 kell 08.50 ei täitnud vanglateenistuse ametniku korduvat seaduslikku korraldust. Suhtlemisel ametnikuga kasutas ebatsensuurset väljendit. 6.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujatega nii suulises kui kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid.
lg 1 kohaselt on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milledeks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi-või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 7. Ettekandest nähtuvalt 11.06.2011 kella 08.50 ajal spordisaali viies teavitas ametnik kaebajat, et tal on spordisaali kasutamise keeld ning, et ta võib minna ainult pesema, mille 2 peale kaebaja ütles „ A mne pohhui“. Spordisaalis ei allunud kinnipeetav korraldusele jääda dušširuumi ja üritas siiski minna spordisaali. Ametnik kutsus kohale peaspetsialist korrapidaja T. S. ja vanemvalvuri V. T. ning kaebaja suunati spordisaalist dušširuumi, kus ta ei soovinud viibida ning vanemvalvur V.T. saatis kaebaja tagasi osakonda. E.M. selgitustele spordisaali keelu osas reageeris kaebaja ennast lubamatult väljendades (A mne pohhui). Samuti on selge, et korraldus spordisaali mitte minna, oli kinnipeetavale selge ja arusaadav, seega oli tegemist vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega. Vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on vastuolus
Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat distsiplinaarkorras karistada.
lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina tähendab eelkõige selle tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu.
normid on adresseeritud spetsiaalsetele, eritunnustega määratud subjektide ringile ning tegemist on imperatiivsete normidega, mistõttu puudub normi subjektil õigus teisti käituda kui on normis sätestatud. Kinnipeetaval ei ole formaalset õigust seada ennast väljaspoole kehtiva õiguse toimet. Lähtudes asjaolust, et Eesti Vabariigis on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik jõustunud ning avalikustatud õigusakt, pidi kaebaja olema teadlik seaduses sätestatud nõuetest kinnipeetava käitumisele ning tagajärgedest, mis saabuvad seaduse või seaduse alusel antud aktides kehtestatud normide mittejärgimise eest. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et toime pandud rikkumisele, ei järgne mingeid sanktsioone. Kaebaja tahtliku teo ning saabunud tagajärje vahel olev põhjuslik seos on tõendatud distsiplinaarmenetluse käigus, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2004. käskkirjaga nr 42 kinnitatud (muudetud Murru Vangla direktori 14.12.2005 käskkirjaga nr 68 ja Murru Vangla direktori 25.09.2006 käskkirjaga nr 59) Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujatega nii suulises kui kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. 17.1 Vastavalt
lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Käesoleval juhul on Murru vangistusosakonnas läbiviidud distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 14 -15) ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest (tl 15 pöördel – 17) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebuse esitajat teavitati, et tal on spordisaali kasutamise keeld ja ta võib minna ainult pesema. Selle peale ütles kaebaja „A mne pohhui“. Kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele jääda duširuumi ja üritas minna spordisaali. Nii on valvur E.M. 11.06.2011 ettekandes nr 277 (tl 15 pöördel) märgitud, et 11.06.2011 kell 8:50 kinnipeetavat spordisaali viies teavitas ta kinnipeetavat I.A., et tal on spordisaali keeld ja ta võib minna ainult pesema, mille peale kinnipeetav ütles, et „A mne pohhui“. Spordisaalis ei allunud kinnipeetav korraldusele jääda duširuumi ja üritas siiski minna spordisaali. Valvur E.M. kutsus kohale korrapidaja T.S. ja vanemvalvuri V.T. ning kinnipeetav suunati spordisaalist duširuumi, kus ta ei soovinud viibida ning vanemvalvur V.T. saatis kinnipeetava tagasi eluosakonda. Intsidendi juures viibis ka valvur R. T. Distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud vangistusosakonna valvur E.M. 05.07.2011 täiendavate ütluste protokollist (tl 17 pöördel) (Protokollis ekslikult märgitud kuupäev 05.06.2011) nähtuvalt I.A. teadis, et ta ei saa spordisaali minna, kuid läks sinna. Viibides peavalvekeskuses, hakkas kinnipeetav proovima spordisaali minna. Kui valvur andis talle korralduse minna duširuumi tagasi, siis I.A. ei allunud korraldusele. E.M. kutsus vanemvalvuri V.T. ja peaspetsialist T.S. Isegi siis ei olnud kinnipeetav nõus sellega, et ta ei tohi spordisaali kasutada. Samuti on Harku ja Murru Vangla Murru vangistusosakonna sise4 ja välisvalve plaanis (tl 61-62) tehtud korrapidajale ettekanne, et kell 08.50 4.osakonna kinnipeetavate spordisaali ja pesema viimisel spordisaalis hoolimata meditsiiniosakonna poolt kehtestatud keelust kasutada spordisaali, üritas minna spordisaali ning ei allunud korduvatele korraldustele lahkuda spordisaalist ning selle kohta on koostatud ettekanne nr
Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14) on leitud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud
Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Riigikohus on leidnud nimetatud otsuses, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul oli vanglaametnik E.M. pädev korraldust andma, korralduse adressaadiks oli kaebaja, korraldus ei kohustanud toime panema õigusrikkumist, korraldus oli selge, mõistetav ja täidetav. Seega oli korraldus kaebajale täitmiseks kohustuslik ning korraldusele mitteallumisega rikkus kaebaja
lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks
lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlustatud käskkirjaga on kinnipeetavat I.A. karistatud kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et ametniku seadusliku korralduse mittetäitmine, sealjuures ebatsensuursete väljendite kasutamine on vanglas üks raskemaid rikkumisi, mille matkimine kaaskinnipeetavate poolt võib viia massilisele allumatusele ja korratusele vanglas. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt oli kaebajal rikkumise toimepanemise hetkel kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati talle 28.02.2011, kuna omas kambris keelatud eset. Kohtuistungil kohus küsis kaebajalt miks kaebajal nii palju kehtivaid distsiplinaarkaristusi oli. Kaebaja vastas sellele, et ta ei oska seletada, see on tühi – tähi. Kohtu hinnangul kaebaja selline suhtumine näitab kaebaja ükskõikset või isegi üleolevat suhtumist õigusaktidega kehtestatud reeglitesse. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud rikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava isiku varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti tema suhtumist rikkumisse ning võimalust teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Seega on käskkirjas põhjendatud karistuse valikut ja toodud välja karistuse määramise kaalutlused. Kohus leiab, et vastustaja on määranud kaebuse esitajale karistuse vangistusseaduse ja Murru Vangla kodukorra nõuete süülise rikkumise eest vastavuses õigusnormidega ning arvestades kaebaja poolt toimepandud süüteo asjaolusid ja raskust, on tema karistamine 10 ööpäevase kartserisse paigutamisega seaduslik ja proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane ning selles ei esine kaalutlus- ega vormivigu. 22. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumised leidsid aset ja kaebajat karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Harku ja Murru Vangla 07.07.2011 käskkirja nr 189-dm tühistamiseks. 6 23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.