), konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS), Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) ja Euroopa Liidu Toimimise Lepinguga (edaspidi ELTL). Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et HD on vajalik muuta viisil, et jäätmete vastuvõtukoha osas ja jäätmete käitlemise osas ei oleks piiranguid – jäätmete transporti osutav ettevõtja saaks jäätmed transportida mistahes jäätmeseaduse nõuetele vastavasse ja lubasid omavasse jäätmete käitluskohta ning pakkumuse maksumus sisaldaks nii jäätmete veo kui käitlusega seotud kulusid ja hankijal ei oleks lubatud osutada jäätmevaldajatele klienditeenindust. 7.Vaidlusaluses hankes konkreetsete vastuvõtukohtade määramine ning sellega kaasnevalt ka Tallinna uus jäätmeveo süsteemi rakendamine ei ole kaebuse väitel seaduslik eelkõige kahel peamisel põhjusel: 1. Tallinna uus korraldatud jäätmeveo süsteem on vastuolus
-ga ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga.
lg 1.1 ei anna alust jäätmevedajate valiku piiramiseks käitluskoha valikul ning ei anna vastustajale õiguslikku alust jäätmekäitlusteenuse ostmiseks. Seejuures näeb Tallinna jäätmehoolduseeskiri ette, et jäätmeveo teenustasus peavad sisalduma ka jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud . 2. Vastustaja tegevus uue jäätmeveo süsteemi rakendamisel on käsitletav majandustegevusena – Vastustaja ostab jäätmevedajatelt ning jäätmekäitlejatelt teenust ning müüb jäätmeveo teenust Vastustaja lanikele ning ettevõtetele ja asutustele. Jäätmeveo teenustasu määrab vastustaja. Seega on Tallinna linna uue jäätmeveo süsteemi rakendamisel käsitletav ettevõtjana ning temale kohalduvad konkurentsiseaduse sätted - uue jäätmeveo süsteemi teenuse osutaja leidmiseks oleks pidanud korraldama hanke. Lisaks ei ole vastustaja kohaselt kasutanud oma kaalutlusõigust oma uue jäätmeveo süsteemi kasuks otsustamisel – kaebaja ettevõtlusvabadust on ebaproportsionaalselt piiratud . 8.Tallinna linna uue korraldatud jäätmeveo süsteemi vastuolu õigusaktidega on kaebuse esitaja hinnangul järgmine: 8.1.Tallinna linna uue korraldatud jäätmeveo süsteemi vastuolu jäätmeseadusega.
lg 1.1 kohaselt on lubatav küll kohaliku omavalitsuse poolt jäätmevaldajatele jäätmeveo teenuse arvete esitamine ning jäätmeveo tellimine ühelt hanke võitnud ettevõtjalt, kuid sellest sättest ei tulene õigust piirata jäätmevedajate võimalust valida jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed vedada ning jäätmevedajate poolt jäätmeveo hankel pakutav jäätmeveo teenustasu peab sisaldama lisaks transporditeenuse kuludele ka jäätmekäitluskohaga seonduvaid kulusid. Jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 lisati seadusesse 16.06.2010 vastuvõetud jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega . Eelnõu seletuskirjas ei ole otseselt ega kaudselt viidatud sellele, et kohalik omavalitsus võiks § 66 lg 1.1 alusel piirata jäätmevedaja õigust valida jäätmekäitluskoht, kus jäätmed käidelda ning lisada vastavad kulud jäätmeveo teenuse hinda. Sellist seletuskirja ning kaebaja esitatud tõlgendust toetas ka Tallinna halduskohus käitluskoha hanke kohtuvaidluses ( haldusasi nr 3-11-2947). 8.2.Tallinna jäätmehoolduseeskirjas sätestatud võimalused Tallinna uue korraldatud jäätmeveo rakendamiseks Korraldatud olmejäätmete vedu Tallinnas reguleerib lisaks
ka Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 (esimene lause) ja § 26 lg 3 on vastuolus
-ga ehk ühtlasi vastuolus PS-s § 3 lg-st 1 ja § 154 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse nõude põhimõttega.
-st ega jäätmehoolduseeskirjast ei tulene võimalust tõlgenduseks, mille kohaselt vastustaja saaks jäätmevedajatelt tellida vaid transporditeenuse osutamist ning käitluskohaga seonduvaid kulusid ei oleks vajalik lisada jäätmeveo teenuse hinda. .Nõuded jäätmeveo teenustasu komponentidele on sätestatud üheselt
§-des 66 lg 5 ja 6. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 1-3 on sätestatud põhilised alused jäätmeveo teenustasu suuruse määramiseks. Nii
kui Tallinna jäätmehoolduseeskirjast üheselt, et jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulusid. Kokkuvõttes kõigist eelnevalt viidatud sätetest nende koosmõjus tuleneb, et vastustajal puudub õiguslik alus piiramaks jäätmevedajate õigust valida jäätmekäitluskoht iseseisvalt ning jäätmeveo teenustasus peavad sisalduma nii jäätmeveo kui jäätmekäitluskohaga seotud kulud. Kui aga kohus peaks asuma seisukohale, et vastustajal on Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 3 alusel õigus määrata eraldi teenustasu veohankele ja käitlushankele, siis on nimetatud säte vastuolus
lg-tega 5 ja 6 ehk ühtlasi vastuolus PS §-dest 3 lg-st 1 ja § 154 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse nõudega, mistõttu tuleks säte jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. 8.3.Vastustaja valitud Tallinna uue korraldatud jäätmeveo süsteemi ja sellega seoses hankedokumentide vastuolu HMS-ga. Tallinna linna uue korraldatud jäätmeveo süsteemi valik on vastustaja diskretsiooniõiguse teostamise tagajärjeks. Samas ei ole vastustaja õigus valida uue korraldatud jäätmeveo süsteem absoluutne, kuna HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 6 tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Antud juhul aga puuduvad kaebajale teadaolevalt vaidlustatud toimingu osas vastustaja poolt mistahes analüüsid, kaalutlused ja ekspertiisid selle kohta, et vastustaja valitud uus korraldatud jäätmeveo süsteem on kõige otstarbekam lahendus. Seega on kaalutlusõiguse reeglite rikkumise tõttu vaidlustatud toiming ehk HD tervikuna õigusvastane. 8.4.Tallinna linna uue korraldatud jäätmeveo süsteemi tasu võtmise kavatsuse vastuolu HMSi,kohalike maksude seaduse ja KonkS-ga On arusaamatu, kuidas vastustaja kavatseb finantseerida oma uue korraldatud jäätmeveo süsteemi haldamist. Kui uue korraldatud jäätmeveo süsteemi haldamine kujutab endast vastustaja menetlustoiminguid, siis HMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohi vastustaja selgesõnalise seadusest tuleneva reservatsioonita menetlustoimingu eest tasu võtta ei linnaelanikelt ega ka ettevõtjatelt. Samuti puudub võimalus vastava maksu (jäätmekäitlusmaksu) kehtestamiseks, kuna kohalike maksude seadus § 5 sellise maksu kehtestamise võimalust ette ei näe. Kui aga asuda seisukohale, et tegemist ei ole mitte vastustaja poolt ülesannete täitmisega, vaid teenustasuga teenuse eest, siis tegutseb vastustaja ettevõtja vormis, millisel juhul kohaldub konkurentsiõigus, mis tähendab vastustaja poolt konkursi korraldamise kohustust. Paari aasta tagune parlamentaarne diskussioon in-house reegli lubatavusest jäätmeveol toetab sellist jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 tõlgendust, mille kohaselt ei ole õigustatud kohalike omavalitsuste pädevuse laiendav tõlgendamine. Tallinna linna uus korraldatud jäätmeveo süsteem ei ole kooskõlas nende printsiipidega, mida arutati Riigikogus 2010.a. 9.Seoses vastustaja tegutsemisega ettevõtjana ja käitluskohale ainuõiguse andmise seaduslikkusega esitab kaebaja järgmised seisukohad: 9.1.Ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalne piiramine RHS § 3 punktid 4-6 sätestavad, et: hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel; hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Kui konkreetsele jäätmekäitluskohale antakse teatud perioodiks ainuõigus, on kohalikul omavalitsusel avaja analüüsida, kas tegemist on proportsionaalse sekkumisega ettevõtlusvabadusse. KonkS ei täpsusta, mis tingimustel võib eri- või ainuõiguse anda, kuid eri- või ainuõigust defineeritakse kui riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale antud õigust. Kui ühele ettevõttele õiguse andmine piirab teise ettevõtte õigusi, tuleb vaadelda, kas ainuõigus on kooskõlas PS § 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse printsiibiga. Ettevõtlusvabadus hõlmab endas riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ning tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks. Lähtudes PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest, saab jäätmekäitlejate tegutsemisvabaduse piiramine olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas vahend taotletava eesmärgi saavutamiseks ning kui seejuures on tagatud PS §-st 12 tulenev isikute võrdne kohtlemine. Käesoleval juhul piirab vastustaja jäätmevedajate võimalust otsustada, kus veetud jäätmed käidelda ning piiratakse vastavalt jäätmevedajate võimalust osutada jäätmekäitlusteenust. 9.2.Vastustaja poolt jäätmete veo, käitluse ning klienditeeninduse kompleksteenuse osutamise õigusvastasus Teenuse ostmiseks ja müümiseks peab Tallinn võtma tööle vajalikud teenust administreerivad töötajad, hankima või välja töötama IT süsteemid, korraldama klienditeeninduse ning looma teenuse kvaliteedi kontrolli süsteemid, vastustaja hakkab pidama jäätmevaldajate arvestust ning hakkab arveldama jäätmevaldajatega (Tallinna elanikud, ettevõtted ja asutused). Vastustaja on selgitanud, et kavatseb hakata osutama teenust oma elanikele ja ettevõtetele ja asutustele.KonkS § 2 lg 1 ja 2 defineerib ettevõtja mõiste ning Konkurentsiamet on praktikas määratlenud kriteeriumid, millisel juhul on avaliku võimu kandja käsitletav ettevõtjana. Vastustaja on põhjendanud jäätmevaldajatele teenuste osutamist asjaoluga, et vastustajal ei ole võimalik jäätmehooldust enam rahastada seoses saastetasu laekumise lõppemisega, mistõttu kavatsetakse hakata raha teenima uue süsteemiga. Seega on vastustaja põhjendused uue korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamiseks puhtalt ettevõtjalikud ja vastustaja tegutseb ettevõtjana. Vastustaja tegevus ettevõtjana on käsitletav tegevusena kaubaturul. Vastustaja kavatseb osutada lõpptarbijale kompleksteenust, ostes selleks teenuseid nii jäätmevedajatelt kui – käitlejatelt ja pakkudes jäätmevaldajatele jäätmete kogumise, käitlemise ja taaskasutuse korraldamise teenust. Sellise teenuse turg hõlmab Euroopa Komisjoni Peadirektoraadi analüüsis määratletud kolm erinevat kaubaturgu ja vastustaja on sellel turul ainus turuosaline. Kui vastustaja tegutseb ettevõtjana uue jäätmekorralduse süsteemi loomisel, siis võimaldab ta iseendale ainuõiguse, mille alusel saab ta piirata teiste ettevõtete tegutsemist vastaval turul. KonkS § 14 lg 2 kohaselt on ainuõiguse andmine lubatav vaid avaliku konkursi alusel, kuid kompleksteenuse osutamiseks avalikku konkurssi korraldatud ei ole.Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on kooskõlas PS-ga ( sobiv, vajalik, mõõdukas vahend eesmärgi saavutamiseks). 9.3.Jäätmevedajate valikuvõimaluste piiramise kaudu on õigusvastaselt piiratud ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabaduse üheks põhimõtteks on isiku õigus valida endale koostööpartner, mida hanke tulemusel välistatakse, sest korraldatud jäätmeveo teenuse osutajat kohustatakse vedama jäätmed ainuõigust omavasse jäätmekäitluskohta ja see kahjustab ettevõtlusvabadust ning konkurentsi. Ühe jäätmekäitluskoha määramine piirab jäätmekäitlejate võimalusi ja motivatsiooni tegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Kaebaja tegeleb korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega ja võib osutuda teenuse osutajaks ka vaidlusaluse hanke puhul ja ühe jäätmekäitluskoha kindlaksmääramine piirab otseselt kaebaja või tema konkurentide ettevõtlusvabadust sobiva koostööpartneri valikul. Kaebaja hinnangul ettevõtlusvabaduse piiramine õigustatud ei ole antud juhul juba ainuüksi seetõttu, et vastustaja ei ole määratlenud eesmärki, mis põhjustel kaebaja ettevõtlusvabadust piiratakse, selline riive ei saa olla õigustatud ja proportsionaalne.Olukorras, kus vastustaja ei ole teinud mingeid analüüse selle kohta, mis on ettevõtlusvabaduse piiramise eesmärk ja kas abinõu on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi saavutamiseks, ei saa piirang olla lubatav. Kui eesmärgiks on konkurentsi elavdamine, siis ei saa see toimuda selle läbi, et kohalik omavalitsus saab ainuõiguse teatud teenuse osutamiseks, jäätmeveo hankel osalemiseks kriteeriumide lõdvendamine aitaks konkurentsi elavdada. 9.4. Ühele jäätmekäitluskohale ainuõiguse andmisega piiratakse õigusvastaselt ettevõtlusvabadust. Jäätmeveo piirkond moodustab kümnendiku jäätmeturu mahust Eestis.Käitluskoha hanke tähtajaks oli 2 aastat, jäätmeveo hanke tähtaeg on 5 aastat, sealjuures võib vastustaja muuta jäätmete vastuvõtukohta.Selle tulemusena piiratakse jäätmevedaja õigust valida koht, kus jäätmeid käidelda. Konkurentsiamet on märkinud, et puudub vajadus ja alus piirata jäätmekäitluskohtade valikut ühe konkreetse ettevõtjaga, võimalus turul tegutseda peab jääma ka avatuks teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele ja jäätmevedajal peab olema valik, millisesse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta jäätmed viiakse. Ainuõiguse määramine moonutaks konkurentsi. Samuti viitab kaebaja õiguskantsleri 2009.a. märgukirjale Narva linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja regulatsiooni kohta, milles õiguskantsler leidis, et Narva linna poolt jäätmete kohustuslik suunamine ühte kindasse sortimistehasesse oleks vastuolus PS-ga ja tegemist on ettevõtlusvabaduse eiramisega.Kaebaja leiab, et kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt jäätmekäitluskohtade määratlemine tähendab põhjendatud nõutavate tingimuste kehtestamist jäätmekäitluskohtadele. Hanke korraldamine on konkurentsile negatiivse mõjuga, sest ühele täna turul tegutsevale ettevõtjale antakse olemasolevate või uute konkurentide ees eelis ainuõiguse näol, mis piirab konkurentide võimalusi pakkuda lähitulevikus loodavaid efektiivsemaid lahendusi.Sealjuures rõhutab kaebaja, et vale ei ole mitte vastustaja poolt jäätmekäitluskoha määramine, vaid veohankes vedaja piiramine jäätmekäitluskoha valikul. 9.5. Konkreetsete jäätmekäitluskohtade määramine on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 106. Jäätmekäitluskohale ainuõiguse andmine moonutab konkurentsi, sest suletakse turg teistele ettevõtjatele ja luuakse takistusi uute ettevõtjate turule sisenemiseks.EL-i konkurentsiõiguse kohaselt on ainuõiguste andmine põhjendatud juhul, kui see on vajalik üldistes majandushuvides oleva ülesande täitmiseks. Kaebaja on seisukohal, et ainuõigust võib anda vaid olukorras, kus turg ilma selleta ei toimi. Euroopa Kohus on märkinud, et ainuõiguse andmine jäätmete töötlemiseks võib olla õigustatud üldistes majandushuvides, kui ainuõiguse andmiseni ei toimunud nõuetekohast jäätmete käitlemist ja ainuõiguse andmisega lahendatakse keskkonnaõiguslik probleem. Seega leiab kaebaja, et konkreetsete jäätmekäitluskohtade määramine olukorras, kus turul tegutseb mitmeid nõuetekohaseid teenusepakkujaid moonutab konkurentsi ja on vastuolus ELTL-i art 106 lõikega 1 koostoimes art-ga 102 ja üldise majandushuvi teenuste põhimõtetega. 10.Eeltoodud põhjustel on HD lisadeks oleva teenuse kirjelduse ja töövõtulepingu projekti sätted vastuolus HMS,
, KonkS, PS ja ELTL-ga : teenuse kirjelduse p.9-12, 27-31 ja 5360 ning töövõtulepingu p.3.3, 6.6, 6.15, 6.16, 6.25, 6.26, 6.27, 6.28 ja 6.31. Teenuse kirjelduse p.9-12 ja 27-31 ei tohi piirata vedaja õigust jäätmekäitluskoha valimisel ning anda tellijale jäätmekäitluskoha määramise õigust. Samuti pole tellijal võimalik määrata, et jäätmete omand läheb üle tellijale. Teenuse p.9-12 tuleb asendada sättega, mille kohaselt peab täitja jäätmed üle andma seaduses sätestatud nõuetele vastavasse jäätmete vastuvõtukohta. Kui täitjal on võimalik valida, millisesse jäätmete vastuvõtukohta jäätmed üle antakse, pole põhjendatud teenuse kirjelduse p 27-30 regulatsioon, mis tuleks HD välja jätta ja teenuse kirjelduse p 31 peaks sätestama, et jäätmeveo tasu sisaldab tasu jäätmete käitlemise eest. Teenuse kirjelduse p.53-60, mis seonduvad klienditeeninduse süsteemiga, tuleb HD-st välja jätta ja klienditeenindusprogrammi ja veograafikute koostamisega seotud küsimuste lahendamine tuleb jätta täitja lahendada. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Tallinna Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 12.Kaebaja ei ole viidanud mitte ühelegi õigusaktile, mis keelaks kohalikul omavalitsusel
lg 1¹ sätestatud alternatiivse lahenduse rakendamisel jäätmeveoteenuse sisseostmist viisil, et selles on ära näidatud jäätmete käitlemise koht ja et pakutud teenustasu ei sisalda tasu jäätmete käitlemise eest.
lg 3 p 4 korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas jäätmekäitluskoht. Samale järeldusele jõudis ka vaidlustuskomisjon 09.05.2012 otsuses nr 76/12/132831 p 8.1 13.Kaebaja ei ole viidanud mitte ühelegi õigusaktile, mis keelaks kohalikul omavalitsusel
lg 1¹ sätestatud alternatiivse lahenduse rakendamisel osta sisse jäätmete käitlemisteenust. Kuna tasu maksjaks jäätmete käitlemise eest on hankija, siis ainuke õiguspärane viis on teenuse ostmine riigihanke korras. Kuna vastustaja on sisse ostnud jäätmete käitlemise teenust tasu maksmisega pakkujale, siis ei ole vastustaja ette näinud jäätmete käitlemise eest tasu maksmist jäätmevedajale. 14.Kuna
lg 1¹ sätestatud alternatiivse lahenduse rakendamisel sõlmib tarbijatega jäätmeveolepingud Tallinna linn, siis tasu osutatud jäätmeveoteenuse eest laekub kohalikule omavalitsusele ja tasu peab katma kõik teenuse osutamisega seotud kulud. Vastustaja peab järgima teenuste sisseostmisel
lg 5 tulenevat piirangut, mille kohaselt korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 141 sätestatut. Seega jäätmeveoteenuse sisseostmisel on vajalik kaasata eraettevõtlust. Vastustaja on järginud teenuste sisseostmisel
lg 5 tulenevat nõuet ja valinud jäätmete käitluskoha või kohad rahvusvahelise avatud riigihankemenetluse korras, millel osales ka kaebaja. Jäätmete käitluskoha või kohtade valik riigihangete seaduses sätestatud korras on seaduspärane, millele viitas ka halduskohus oma kohtuotsuses haldusasjas nr 3-112947. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28 kinnitatud Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 kohaselt peab jäätmevedaja korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Vastustaja leiab, et nimetatud säte on kooskõlas KOKSi ja jäätmeseadusega. 15.Väär on kaebuse seisukoht, et vastustajal on keelatud jäätmevaldajatele jäätmeveoteenuse osutamine ja selle teenuse osutaja leidmiseks oleks tulnud korraldada riigihange. Jäätmeseadus ütleb üheselt, et jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 rakendamisel lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel. Iseküsimus on, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus oleks volitanud selle kohustuse MTÜ-le, ka sellisel juhul oleks pidanud korraldama riigihanke. 16.Kaebuse kohaselt on kaebaja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiratud sellega, et vastustaja on otsustanud uue jäätmeveosüsteemi kasuks. Vastustaja leiab, et kaebaja kaebus selles osas, et vastustaja otsus rakendada nn uut süsteemi, on alusetu. Kaebaja ei ole toonud välja mitte ühtegi uue süsteemi negatiivset mõju avalikkusele. Jäätmehoolduse korraldamine oma haldusterritooriumil on KoKS § 6 lg 2 ja
lg 1 ja § 70 järgi avalik ülesanne, millise korraldamise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Kohalik omavalitsus on vaba valima, millist lahendust ta kasutab oma ülesannete täitmiseks. Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, millist seaduses lubatud jäätmeveokorralduse süsteemi vastustaja rakendab. Ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu vabadus. Ettevõtlusvabadust võib piirata seaduse alusel nagu viitab ka kaebaja. Antud juhul on jäätmeseaduses antud KOVile võimalus olla ise jäätmevaldajatele teenuse osutajaks klausliga, et jäätmete veoteenuse sisseostmiseks peab korraldama riigihanke. 17.Vastustaja on seisukohal, et kui jäätmete käitlemise teenust ja jäätmeveoteenust ostetakse koos, siis kulud sisalduvad ühes pakkumuses, kui eraldi, siis eraldi pakkumustes.Sealjuures ei nõustu vastustaja kaebaja arutlusega, et transporditeenuse hanke eraldi korraldamine ei ole võimalik seetõttu, et transporditeenusel pakutav teenuse hind peab sisaldama käitlemiskohaga seotud kulusid. Ilmselgelt ei saa ja ei pea pakkuja arvestama pakkumuse hinna sisse kulusid teenuste eest, mida talt ei tellita. Ekslik on kaebaja arutelu teemal, et jäätmete transpordihanke hind peab sisaldama igal juhul jäätmete käitlemise ja käitluskohaga seotud kulusid olenemata sellest, et pakkuja seda teenust ei osuta. Isegi juhul kui vastustaja oleks näinud ette, et pakkuja peab transporditeenuse hankes arvestama ka käitlemise kuludega, siis oleks hankija pidanud HD- s nägema ette kompensatsioonimehhanismi nende kulude vedajale nö tagastamiseks peale jäätmete vastuvõtukohta üleandmist. 1Jäätmeveo teenustasu määratakse jäätmevaldajale jäätmeseaduse ja TJHE § 35 lg 3 alusel. Vastavalt KOKS § 30 lg 3 valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. Teenustasude määramine tarbijatele sõltub otseselt vaidlustatud riigihanke tulemustest. Vaidlustatud riigihankes pakub kaebaja hinda kogumisvahendite tühjendamisele ja jäätmete transportimisele. 18. Hankemenetluses on haldusorgani kaalutluste tulemused väljendatud hankedokumentides. Vastustajal ei ole kohustust motiveerida hankedokumentides kõiki hankija otsuseid kuna see muudaks hankedokumendid liialt mahukaks. Ekslik on kaebaja oletus, et vastustaja ei ole kaalunud põhjalikult korraldatud jäätmeveosüsteemi muutmist. Vastustaja on korraldatud jäätmeveosüsteemi muutmist ette valmistanud alates 2009 aastast. 19.Tallinna uue korraldatud jäätmeveosüsteemi tasu võtmise kavatsuse vastuolu HMS-ga, kohalike maksude seadusega ja konkurentsiseadusega ei esine. Kaebaja on vaidlustanud käesoleva haldusasja raames (riigihangete vaidluses) vastustaja tulevikku suunatud tegevuse, mis ei ole vaidlustatud riigihanke ese. Riigihanke HD ei reguleeri KOVi poolt jäätmeveosüsteemi haldamist ja ei otsustada KOVi üksuse poolt jäätmeveoteenuse osutamisel tasu võtmist. Vaidlustatud riigihanke HD ei reguleeri jäätmemaksu kehtestamist. Kaebaja on ekslikult oletanud, et vastustaja kavatseb kehtestada jäätmemaksu. Selliseks oletuseks puuduvad igasugused põhjused.
lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud, ning sama §-i lg 6 sätestab, et jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Eeltoodust nähtub, et korraldatud jäätmeveo teenustasu peab katma kõiki korraldatud jäätmeveo organiseerimiseks – alates määratud piirkonnast jäätmevaldajatelt jäätmete kokkukogumiseks kuni nende taaskasutamise või kõrvaldamiseni tehtavate jäätmekäitlustoimingutega seotud kulusid. Kuna vastavalt
lg 1¹ lasub sellise lahenduse rakendamisel arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel, siis on iseenesest mõistetav, et vastustaja esitab tulevikus tarbijatele arveid osutatud teenuse eest ja saab tasu.
lg 1¹ rakendamisel on vastustajal kohustus ja õigus arveldada jäätmevaldajatega kas ise või tema poolt volitatud MTÜ kaudu. Vastustaja on kavandanud teenuse osutamist ise. 20.Kaebaja on seadnud kahtluse alla vastustaja õiguse tulenevalt
lg 1¹ osutada ise ilma hanget korraldamata tarbijatele teenust.
lg 1¹ võimaldab osutada jäätmevaldajale teenust ja eraldi hanke korraldamine sellis teenuse osutamiseks ei ole kohustuslik. Vastustaja ei ole otsustanud volitada teenust osutama MTÜd. 21.Kaebaja ei kaitse oma subjektiivset õigust valida vabalt endale partnereid vaid oma majanduslikke huve suunata jäätmed temale kuuluvasse käitlustehasesse. Sellisel juhul on vastupidi kaebaja väidetele piiratud ettevõtlusvabadust neil, kes sooviksid pakkuda ainult transporditeenust. Vastustaja ei piira ettevõtjate vabadust valida endale koostööpartnerit. Koostööpartnerite valikut tuleb vaadata riigihanke piires. Vastavalt RHS-sele ei ole lubatud keelata allhankijate kasutamist. Hankija võib HD-es sätestada, et pakkuja peab osutama olulise osa teenusest ise üksnes teatud põhjendustel. Vastustaja ei ole transporditeenuse hankel piiranud allhankijate kasutamist ja ei ole seadnud nõuet, et pakkuja peab teenus osutama olulises mahus ise. Vastupidiselt kaebaja väidetele on vastustaja eesmärk suurendada konkurentsi jäätmeteenuse turul. Teadaolevalt on korraldatud jäätmeveoteenuse uuel põhimõttel rakendamine taganud käitlusteenuse turul laiema konkurentsi ja soodsamad hinnad. Vastustaja viitas eelnevalt käitlusteenuse hinnapakkumustele. Lisaks võimaldab jäätmete transporditeenuse hanke eraldi korraldamine siseneda turule ettevõtjatel, kes ei oma jäätmete käitlemiskohtasid. Teadaolevalt on käitlustehaste ehitamine suuri investeeringuid nõudev ettevõtmine ja ei saa eeldada, et kõik, kes soovivad osutada transporditeenust peaksid olema valmis arendama välja ja pakkuma ise käitlusteenust. Avalikust huvist lähtuvalt on vastustaja otsustanud senist korraldatud jäätmeveosüsteemi muuta, saada laia konkurentsi kaudu madalat hinda ja kasutada avaliku sektori vahendeid otstarbekalt. Vastustaja leiab, et juhul kui ta korraldaks jäätmete transpordi ning käitlusteenuse hanke ühe hankena, oleks tegemist avaliku sektori vahendite ebaotstarbeka kasutamisega. 22.Kaebaja on viidanud Konkurentsiameti soovitusele konkurentsiolukorra parandamiseks Võru linnavalitsusele. Antud juhul ei ole asjakohane viidata Võru linnavalitsusele antud soovitustele konkurentsiolukorra parandamiseks kuna need soovitused on antud arvestades Võru linnavalitsuse poolt välja kuulutatud riigihanke dokumente. Vastuspidiselt kaebaja järeldustele on Konkurentsiamet Tallinnale linnale 10.02.2010 saadetud soovituslikus dokumendis (enne
lg 1¹ jõustumist) andnud konkreetselt Tallinna linnale soovituse, juhuks kui Tallinna linn siiski otsustab anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutajale ainuõigust, siis valida käitlusteenuse osutaja KonkS § 14 ainuõiguse andmiseks sätestatud avaliku konkursi korras (kuna nimetatud soovituse andmisel ajal toimus
tulenevate õiguste andmine KonkS § 14 sätestatud avaliku konkursiga). 23.RHS ei kohusta hankijat kaitsma tulevikus tekkivat konkurentsi. Vastavalt RHS § 1 käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Kaebaja poolt viidatud tegutsevatel jäätmekäitlejatel ja tulevikus turule tulevatel jäätmekäitlejatel on tagatud osalemine järgmistel käitlusteenuste riigihangetele. Teadaolevalt lõpevad järgmised ainuõiguse lepingud 5 piirkonnas 2013 aastal ja ülejärgmised 3 piirkonnas 2014 aasta. Vastustaja on seega arvestanud nii olemasoleva kui tulevikus tekkiva konkurentsi efektiivse ärakasutamise võimalusega. 24.Kaebaja ei ole põhjendanud kuidas avatud hankemenetluse korraldamine moonutab konkurentsi ja mis osas on see vastuolus konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 106
lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise.Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Seega lasub ülaltoodud regulatsioonist tulenevalt kohalikul omavalitsusel jäätmeveo ja jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamise kohustus, samuti tuleb neist sätteist õigus sellise tegevuse korraldamiseks.
näeb lisaks
lg 1 sätestatud teenuste kontsessioonil põhinevale korraldatud jäätmeveo lahendusele
lg 1.1 ette alternatiivi, sätestades: Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Viimatinimetatud lahenduse puhul on vedaja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks kohalik omavalitsus. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et
lg 1.1 ei tulene volitusnormi jäätmekäitlusteenuse ostmiseks ja iseenesest ei saa osundatud norm olla ka aluseks jäätmevedajate valiku piiramiseks käitluskoha valikul. Sellisele seisukohale on jõudnud kohus ka kaebuses viidatud käitluskoha hankes toimunud vaidluses , mille all on silmas peetud Tallinna halduskohtus menetletud Ragn-Sells AS kaebust VAKO 13.12.2011 otsuse nr 23411/128888 tühistamiseks osas, millega jäeti Ragn-Sells AS vaidlustus rahuldamata ja riigihanke nr 128888“Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ välja kuulutamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Keskkonnaameti kohustamiseks viia hankedokumendid vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega ja osundatud kohtuasjas ( 311-2947) tehtud, käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsust. Samas on ülalviidatud kohtuotsuses kohus ka leidnud, et kuigi kohalikule omavalitsusele ei tulene osundatud normist (
lg 1.1) volitusnormi jäätmekäitlusteenuse ostmiseks või jäätmekäitluskoha kindlaksmääramiseks, ei tähenda see, et kohalik omavalitsus seda riigihanke kaudu teha ei võiks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mis keelaks kohalikul omavalitsusel
lg 1.1 sätestatud alternatiivse lahenduse rakendamisel osta riigihanke korras sisse jäätmete käitlemisteenust. Jäätmekäitluskoha RHS-s sätestatud hankemenetluse korras väljaselgitamise õiguspärasuse on tuvastanud kohus ka eespoolmärgitud kohtuotsuses. Seega on põhjendamatu järeldada asjaolust, et
, s.h
lg 1.1 ei reguleeri kohaliku omavalitsuse poolt jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist, et vastustaja ei saaks jäätmevedajatelt käesolevas vaidluses asjassepuutuva hankega tellida üksnes transporditeenuse osutamist selliselt, et jäätmete käitlemise koht on ära näidatud. Sealjuures tuleneb ka
lg 3 p 4, et korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas jäätmekäitluskoht. Eespoolkäsitletud sätete koosmõjust ei tulene, et selline jäätmekäitluskoht ei võiks olla riigihangete seaduses sätestatud korras. Jäätmete veoks korraldatavas hankes jäätmekäitluskohtade määratlemine hankedokumentides vastab ka Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 ja § 26 lg 3 regulatsioonile. Nimelt sätestab viidatud § 12 lg 5, et jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. ( § 12 lg 5) Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 26 lg 3 aga näeb ette, et jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseaduse § 66 lõige 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. 27.Kohus ei jaga kaebuse seisukohta, mille kohaselt
lg 5 ja 6 ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 lg-test 1-3 ei tulene võimalust tõlgenduseks, mille kohaselt saaks vastustaja jäätmevedajatelt tellida ainult transporditeenuse osutamist ning käitluskohaga seonduvaid kulusid ei oleks vaja jäätmeveo teenuse hinda lisada. Kohus leiab, et vaidlusaluse hanke jäätmeveo teenustasus ei pea sisalduma nii jäätmeveo kui ka jäätmekäitlusega seotud kulud. Hankija poolt ostetava teenuse sisu ja ulatus on määratud HD-des,käesolevas haldusasjas vaidlustatud riigihanke HD p.2.1 kohaselt on riigihanke esemeks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise, kogumisvahendi väliste jäätmete ja suurjäätmete kogumise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine. Seega ei ole kaebuse esitajalt tellitud teenusena jäätmekäitlust ning nagu kohus on eespool märkinud, ostab hankija jäätmete transporditeenusest eraldi riigihanke korras jäätmete käitlemise teenust, sealjuures on ka jõustunud kohtulahendiga haldusasjas nr 3-11-2947 tuvastatud, et jäätmete käitluskoha või kohtade valik riigihangete seaduses sätestatud korras on seaduspärane.
5 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Kaebuses on esile toodud kaebaja hinnangul olulised osad Tallinna Jäätmehoolduseeskirja §st 35, mille lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest./../ ja sama paragrahvi lg 3, mille kohaselt Juhul kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, määrab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suuruse jäätmevaldajale hankija. Teenustasu peab sellisel juhul katma ka jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Kuna käesoleval juhul ostetakse jäätmete käitlemise teenus riigihanke korras ja tasu maksmine selle eest toimub käitlemiseteenuse pakkujale, siis on vastustaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemise eest tasu maksmise ette nägemata jätmine õiguspärane ja kooskõlas Jäätmeseadusega ning Tallinna Jäätmehoolduseeskirjaga. Siinkohal märgib kohus, et kui vedajale antud ainuõiguse puhul arveldas jäätmevaldajatega vedaja ning tarbija poolt vedajale makstav tasu kattis kõik jäätmeveoga seotud kulud, siis eraldi riigihangetega kohaliku omavalitsuse poolt jäätmete transporditeenuse ja jäätmete käitlemisteenuse sisseostmisel on põhjendamatu väita, et transporditeenuse pakkumuse hinna sisse peaks või saaks arvestada kulusid teenuste eest, mida transporditeenuse riigihankega tellitud ei ole. Teenustasu jäätmevaldajatele määramist reguleerib Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 3 ,
lg 4 kohaselt kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega muu hulgas jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord, sealjuures ei saa tähelepanuta jätta ka
lg 5 ja 6, millest tulenevalt peab tasu jäätmeveoteenuse eest katma kõik teenuse osutamisega seotud kulud. Kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 3 vastuolu
28.Kaebuse väitel hakkaks Tallinna linn uues korraldatud jäätmeveo süsteemis sisuliselt tegutsema majandustegevuses , mis oleks vastava konkursi läbiviimiseta õigusvastane.
sätestab, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Seega võib kohalik omavalitsus olla ise jäätmeveo teenuse ostjaks jäätmevaldajate asemel ning tal on ka õigus ja kohustus jäätmevaldajatega arveldamiseks
Kaebuses küll üksnes HD tingimuste vaidlustamist väites ei ole kaebaja samas oma seisukohtade esitamisel järjekindel. Nii märgib kaebaja, et Tallinna uue jäätmeveo süsteemi rakendamine ei ole seaduslik põhjusel, et Tallinna uus korraldatud jäätmeveo süsteem on vastuolus õigusaktidega. Ka on kaebuses käsitletud küsimust, kas Tallinna planeeritud uue jäätmeveosüsteemi rakendamisel vastustaja tegutseb ettevõtjana ja on asutud seisukohale, et vastustaja poolt jäätmete veo, käitluse ning klienditeeninduse kompleksteenuse osutamine on õigusvastane, sest selle kompleksteenuse osutamiseks ei ole avalikku konkurssi korraldatud. Kaebuse väitel on Tallinna linna uue korraldatud jäätmeveo süsteemi tasu võtmise kavatsus vastuolus HMS-i, kohalike maksude seaduse ja KonkS-ga. Vaidlusaluse riigihanke HD ei reguleeri uue jäätmeveo süsteemi haldamist kohaliku omavalitsuse poolt, samuti jäätmeveoteenuse osutamisel kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tasu võtmist. Kaebuses ei ole vaidlustatud kõnealuse riigihanke korraldamist üldiselt , taotlust toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud ei ole, vaid kaebus on esitatud VAKO otsusele osas, milles jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ülalnimetatud kaebuse väited tähelepanuta. 29.Kaebuse väitel piiratakse ühele jäätmekäitluskohale ainuõiguse andmisega õigusvastaselt ettevõtlusvabadust. Esmalt märgib kohus, et jäätmete käitluskoht on valitud avatud riigihankemenetluse korras, teiseks toob kohus esile, et nagu kaebuse esitaja on ka ise viidanud, jõudis varasemas käitluskoha kohtuvaidluses kohus seisukohale, et käesoleva jäätmeveo piirkonna suhtes ühe käitluskoha valimine ei ole ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine . RHS § 23 tulenevalt on riigihangete osadeks jaotamine lubatud , kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastustaja poolt jäätmeveoteenuse ja jäätmete käitlemise teenuse riigihangete korraldamisel RHS § 23 sätestatu rikkumist. Seetõttu on igati põhjendatud hinnata ettevõtja vabadust endale koostööpartneri valiku vabaduse osas konkreetse riigihanke, s.o.jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse piires ning käesoleval juhul ei ole HD-des selliselt ettevõtlusvabadust õigusvastaselt piiratud. Lisaks märgib kohus, et kohaliku omavalitsuse poolt jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamise on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsuseks, kaebuse väitel on HD tervikuna õigusvastased HMS tuleneva kaalutlusõiguse rikkumise tõttu. Taotlust toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja esitanud ei ole, mistõttu jätab kohus tähelepanuta väited HD vastuolust HMS-ga. Kaebuses viidatud Konkurentsiameti seisukohad on väljendatud Võru Linnavalitsusele antud soovituses ( 31.05.2011 5.1-5/11-012), milles Konkurentsiamet esitas oma hinnangu konkurentsiolukorra parandamiseks jäätmekäitluskohtade valikul . Oluline on siinkohal esile tuua, et hinnang anti konkreetsete faktiliste asjaolude pinnalt, mis ei kattu käesoleva haldusasja faktiliste asjaoludega. Nimelt oli varasemal perioodil Võru Linnavalitsus määranud jäätmekäitluskohaks konkreetse ettevõtja, samas oleks olmejäätmete konkureerivatesse käitluskohtadesse viimisel olnud hind tarbijatele odavam. Samuti oli nende soovituste andmise ajal Võru linn korraldamas uut jäätmeveo konkurssi, kus samale konkreetsele jäätmekäitluskeskusele oli sisuliselt antud märkimisväärne eelis pakkumiste hindamise vastavalt kujundatud kriteeriumidega. Ka õiguskantsleri 2009.a. märtsi märgukirjas Narva Linnavolikogule seonduvalt Narva jäätmehoolduseeskirja regulatsiooni põhiseaduslikkusega on seisukohad antud konkreetsete faktiliste asjaolude pinnalt ja õiguslikus olustikus. Nimelt sätte kohta, kus ei olnud öeldud, millises konkreetses sortimistehases peab järelsortimine toimuma, kuid normitehnilises allmärkuses öeldud, et Narva linnas kogutud segaolmejäätmed tuleb viia Narva Jäätmekäitluskeskusesse. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse poolt jäätmete diskretsioonilise suunamisega jäätmekäitluskohtadesse, vaid on otsustatud valida jäätmete käitluskoht või kohad rahvusvahelise avatud riigihankemenetluse korras. Kohtu hinnangul on ekslik teha järeldust, et nimetatud dokumendid toetavad kaebuse seisukohta, mille kohaselt on veohankes vedaja piiramine jäätmekäitluskoha valikul lubamatu. Lisaks võib nimetada mitmeid Konkurentsiameti soovitusi (Konkurentsiameti 15.10.08 nr. 5.1.1/08-231 Narva linnavalitsusele, 10.02.10 nr. 5.1-4/09-0864-004 Tallinna linnale ), milles Konkurentsiamet on leidnud, et kui siiski otsustatakse teenuse osutajale anda ainuõigus, tuleks selle õiguse andmiseks korraldada konkurss ( arvestada tuleb siinkohal viimatinimetatud soovituste ajal kehtinud õigusliku regulatsiooniga). 30.Vastustaja on riigihankega ostetavat jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse süsteemi juurutamist põhjendanud sellega, et :hinnad langevad jäätmetöötluse teenuste turul; teravneb konkurents jäätmeveo turul ja turule tulevad uued jäätmeveo teenuse pakkujad; hinnad langevad jäätmeveo teenuse turul; teenuse kvaliteet tõuseb nii jäätmeveol kui klienditeeninduses; riigihange hõlmab 5 Tallinna jäätmeveo piirkonda ehk 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete aastasest kogusest; käitlusteenuse hankelepingu kestuseks on 2 aastat; 2013. aastal lõpevad korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingud järgmises 5-s piirkonnas ehk ca 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete kogusest. Nende piirkondade jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuste ostmise riigihange korraldatakse 2012. aastal; 2014. aastal lõpevad korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingud järelejäänud 3-s piirkonnas ehk ca 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete kogusest. Nende piirkondade jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuste ostmise riigihange korraldatakse 2013. aastal. Kaebuse esitaja ei ole kummutanud vastustaja poolt esiletoodud aspekte, mis kinnitavad teenuse osutamise valitud viisi majanduslikku põhjendatust. Ka järeldub ülaltoodust, et uued riigihanked on kavandatud toimuma sellise sagedusega ja hankelepingute sõlmimine pikkusega, mis tähendab ettevõtete pidevat omavahelist konkurentsi läbi hankemenetluste. Kohus nõustub vastustajaga, et hetkel Tallinnas kehtiv korraldatud jäätmeveosüsteem on konkurentsile vähem avatud kui kavandatav süsteem, mille puhul on ettevõtjatel võimalus konkureerida ja oma teenust pakkuda senise süsteemiga võrreldes tunduvalt avaramad. Sealjuures on ka tulevikus turule tulevatel jäätmekäitlejatel tagatud võimalus vastava teenuse riigihankes osalemiseks.Kohus on haldusasjas nr 3-11-2947 leidnud, et vastustaja tegevus käitluskoha määramisel ei ole vastuolus KonkS-ga ega Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega ning kohtu hinnangul puudub alus käesolevas vaidluses teistsuguse järelduse tegemiseks. 31. Kuna kaebus jääb rahuldamata, vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.