Obsah (6)

§ 3§ 27§ 4§ 8§ 7§ 9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1511 Haldusasi Menetlusosalised OÜ Tregeron

) § 8 lg 2 p-le 4 on üldplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Üldplaneeringuga on Tammiste küla ja sealhulgas ka kaebuse esitajale kuuluv kinnistu määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega hõlmatud alaks. Korralduses (lk 1, 4. lõik) on vastustaja ka ise märkinud, et Uuemetsa Tänava kinnistu, mille katastriüksuse sihtotstarvet vastustaja käesoleval juhul muutis, asub detailplaneeringu kohustusega alal (mille suhtes kehtib täna 30.11.1998 Sauga Vallavalitsuse korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering). Tulenevalt

§ 3lg 3 p-st 1, maakatastriseaduse (Maa

KatS) § 18 lg-st 2 ja 6 on katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel üldplaneeringust lähtumine võimalik üksnes detailplaneeringu kohustuseta aladel, millega Uuemetsa Tänava kinnistu puhul tegu ei ole. Asjaolu, et katastriüksuse sihtotstarvet ei saa detailplaneeringu kohustusega aladel määrata üldplaneeringus märgitud maakasutuse juhtfunktsiooni alusel, on kinnitamist leidnud ka kohtupraktikas. Nimelt on Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-61-07 tehtud otsuses (otsuse p 19) märgitud: „Üldplaneering fikseerib maa-ala juhtfunktsiooni. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel." Sama on korratud ka asjas nr 3-3-1-79-09 tehtud otsuses (otsuse p 12): ..Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vaidlus puudub ka selles, et planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 3 kohaselt oli detailplaneeringu koostamine kohustuslik." Seega saaks kinnistu katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimuda kehtiva detailplaneeringu alusel või oleks selleks tulnud algatada detailplaneering. Kuna korraldust ei ole antud mitte detailplaneeringu menetluse läbimise tulemusena, vaid selle aluseks on võetud üldplaneering, on korraldus seadusega vastuolus ja seega tervikuna õigusvastane. Asjakohatud on vastustaja viited

§ 3lg-le 2, sest nimetatud säte ei reguleeri maakasutustingimuste muutmist. Kaebaja on seisukohal, et Maa

KatS § 18 lg 2 ja lg 6 mõttes on detailplaneeringu koostamise kohustusega tegemist siis, kui üldplaneering käsitleb vastavat maa-ala detailplaneeringu koostamise alana. Lisaks on antud juhul kehtiva Tammiste Aasa detailplaneeringu alusel rajatud terviklik kompaktne asustus, mis on ka tänaseks praktiliselt täielikult välja ehitatud – Uuemetsa elurajoon ca 70 elamukinnistuga. Tegemist on kompaktse asustusega Sauga valla territooriumi osaga

§ 3lg 2 mõttes, mille puhul esineb detailplaneeringu koostamise kohustus. Maa

KatS § 18 mõtteks ei saa olla maaüksuste sihtotstarvete määramine üldplaneeringu alusel, kui sama maa-ala osas on juba olemas kehtiv detailplaneering. 2 Asjaolu, et Tammiste Aasa detailplaneeringu alusel Uuemetsa elurajooni algne arendaja ei esitanud koheselt avaldust kinnistu jagamiseks kruntideks, ei oma õiguslikku tähendust. Seoses 20.03.2000 vastustaja korraldusega nr 64, tuleb silmas pidada, et nimetatud vastustaja korralduse kohaselt oli selle muudatuse eesmärk viia detailplaneeringusse sisse kanalisatsiooni ühendamine ja elurajooni veevarustuse lahendus. Iseenesest on korralduse nr 64 juures oluline ka see, et just selle eelselt ilmusid uued kruntimisplaanid, mis vastavad ka tänasele reaalsele kruntimisele. Varasemalt olid olemas värvilised joonised, mille puhul oli mh elurajooni ette nähtud paadilauter (positsioon 38), uue digitaalplaani ja tänase tegeliku kruntimise järgi on paadilautri asemel elamukrundid nr 38-41 ning Karukella tänava ääres on varasema 3 elamukrundi asemel (joonistatud plaani positsioonid 26-28) 4 elamukrunti (digitaalplaani krundid nr 26-29). Küll jääb Tammiste Aasa detailplaneeringu kaustast selgusetuks, kuidas ja mille alusel ümberkruntimine ikkagi toimus ning miks varasem joonistatud plaan asendati teistsuguse digitaalplaaniga. Kaebaja rõhutab, et korralduse nr 64 jaoks uue joonise koostanud EKE Projekt on ise selgitanud, et tema tegeles vaid trasside küsimusega. EKE Projekti seletuskirjas 2 on täiendavalt kajastatud märkus: „Puudub Sauga valla seisukoht, kas seletuskirjas viidatud detailplaneeringu muudatused ei nõua (või nõuavad) planeeringu uut avalikustamist“. Asjaolu, et elurajooni arendaja OÜ Omamaja Grupp esitas avalduse Tammiste Aasa kinnistu jagamiseks 22.05.2000 ning kruntimine toimus seejärel 29.05.2000 korraldusega nr 117 just sellisele detailplaneeringujoonisele vastavalt, mis ilmus Tammiste Aasa detailplaneeringu kausta seoses korralduse nr 64 menetlusega, ei muuda tõsiasja, et kruntimine ja kinnistute sihtotstarvete määramine võis toimuda ikkagi vaid Tammiste Aasa detailplaneeringu järgi (küll nüüd n.ö muudatusega Tammiste Aasa detailplaneeringu järgi). Asjakohane on siin ka vastustaja enda mööndus, et 29.05.2000 korraldusega nr 117 ei jagatud Uuemetsa 1a kinnistut/katastriüksust eraldi Uuemetsa Ranna ja Uuemetsa tänava kinnistuteks/ katastriüksusteks, vaid see säilis tervikuna ühtse maaüksuse ja kinnistuna pindalaga 17,99 ha ja maatulundusmaa sihtotstarbega (korralduse nr 117 p 2.47). See asjaolu aga ei näita mitte seda, nagu oleks Uuemetsa 1a kinnistuna/katastriüksusena (mille kooseisus asusid mh hilisemalt eraldatud Uuemetsa Tänava ja Uuemetsa Ranna) Tammiste Aasa detailplaneeringust sõltumatu, vaid vastupidi – Uuemetsa 1a kinnistu/maaüksus moodustati ka ise Tammiste Aasa detailplaneeringu järgi ning tema sihtotstarbe pidi seega määrama detailplaneering. Asjaolu, et hilisemalt Uuemetsa 1a kinnistu omanik AS Hansa Liising Eesti soovis Uuemetsa 1a kinnistu/katastriüksuse täiendavat jagamist, ei väära samuti kuidagi seda, et Tammiste Aasa detailplaneering jätkuvalt kehtis nimetatud kinnistu/ katastriüksuse ja selle eraldamisel tekkinud kinnistute/katastriüksuste suhtes. Seejuures säilitati uute eraldatud kinnistute/katastriüksuste Uuemetsa Tänava ja Uuemetsa Ranna puhul sama sihtotstarve, mis Uuemetsa 1a kinnistul/katastriüksusel (maatulundusmaa). 10.05.2002 korraldusest nr 113 ei nähtu kuidagi, et sellega oleks Uuemetsa 1a kinnistu osas Tammiste Aasa detailplaneering kehtetuks tunnistatud. Kaebajale ei ole teada, et Tammiste Aasa detailplaneeringu osas oleks ka muul ajal antud

§ 27järgne kehtetuks tunnistamise korraldus.

4.

1. Kaebajale pole tagatud ärakuulamisõigust ja korraldus on kaalutlusvigadega. Põhjus, miks maakasutustingimuste (sh katastriüksuse sihtotstarbe) muutmiseks on seaduse kohaselt vaja algatada detailplaneering, on see, et nii kinnisasja omanikul, st kaebuse esitajal, kui ka teistel asjast huvitatud isikutel peab olema võimalik planeeritavate muudatuste suhtes kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Käesoleval juhul ei ole vastustaja taganud kaebuse 3 esitajale ka HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-79-09 tehtud otsuses (otsuse p 13) märkinud, et: „Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve." Vaidlustatud korralduse andmise menetluse raames ei ole kaebuse esitajat ära kuulatud. Vastustaja käitumine haldusorganina vaidlusaluste küsimuste otsustamisel on ülimalt kummaline. Nimelt on Uuemetsa Tänava kinnistu suhtes kehtiv detailplaneering. Lisaks algatati 04.12.2009 vastustaja poolt vastuvõetud korraldusega nr 332 uus detailplaneering Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Jõe ja Uuemetsa Tänava kinnistute (sh selle sihtotstarbe muutmise) suhtes nii nagu seadus ette näeb. 12.05.2011 vastuvõetud korraldusega nr 119 tunnistati aga kaebuse esitajale ootamatult nimetatud detailplaneeringu algatamine vastustaja enda poolt kehtetuks ja sellele järgnevalt väljastati käesolevas asjas vaidlustatud ebaseaduslik korraldus nr
2. Ilmselgelt on ebaseadusliku korralduse eesmärgiks asja lahendamine jõuga, ilma asjaosaliste arvamust ja seisukohti ära kuulamata. 04.12.2009 algatatud detailplaneeringu menetluse käigus on kaebuse esitaja esitanud oma arvamuse ja ettepanekud talle kuuluva kinnistu kasutuse suhtes ja teavitanud vastustajat muuhulgas näiteks sellest, et soovib Uuemetsa Tänava kinnistu koosseisu kuuluva pumpla jaoks eraldi tootmismaa kinnistu moodustamist, Uuemetsa Tänava koosseisus asuva Karukella tänava lõigul eraldi kinnistu moodustamist veekogude maa sihtotstarbega jne. Kaebuse esitaja poolt soovitavad lahendused, mis olid vastustajale teada, ei kahjustaks kuidagi avalikke huve, vastupidi, need on üldistes avalikes huvides ega takistaks teiste kinnistuomanike juurdepääsu oma kinnistutele, samas võimaldaks kõnealuste muudatuste tegemine lahendada olukorra kaebuse esitaja õigusi vähem piiravamalt. Kuna kaebuse esitaja vastav soov oli vastustajale teada, on korraldus ka kaalutlusvigadega Uuemetsa Tänava kinnistu sihtotstarbe muutmist transpordimaaks osaliselt ja seega kaebuse esitaja õigusi vähem piiravamalt, ei ole üldse kaalutudki. Vastavalt haldusmenetluse põhimõtetele (sh HMS § 3 lg 1 ja 2) võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ja need piirangud peavad olema kohased, vajalikud ja proportsionaalsed. Käesoleval juhul ei ole korralduse vastuvõtmisel vastustaja neid põhimõtteid järginud ja on kaebuse esitaja vastavaid õigusi rikkunud. Üldplaneeringu alusel kogu kinnistu 100% ulatuses transpordimaaks määramine tuli kaebajale täieliku üllatusena ning sellisele võimalusele ei ole vastustaja kunagi osundanud ega sellist kavatsust ning sellega seotud kaalutlusi selgitanud. Õige on vastustaja viide, et kinnistu sihtotstarbe küsimus on olnud käsitluse all kinnistu osas toimunud detailplaneeringu menetluses, mille menetluse algatas vald 04.12.2009 korraldusega nr
3. Täiesti põhjendamatu ja meelevaldne on aga vastustaja väide, nagu oleks kaebaja pidanud sellest aru saama et, vastustaja lõpetab 12.05.2011 vastava detailplaneeringu menetluse ja algatab uue detailplaneeringu ning lahendab sihtotstarbe küsimuse 24.05.2011 korraldusega üldplaneeringu alusel ning erinevalt sellest, kuidas kaebaja on kuni 12.05.2011 menetletud detailplaneeringu menetluse käigus soovi avaldanud. Kaebaja kinnitab, et sellist arusaama tal tekkinud ei ole ning ärakuulamisõiguse tagamisel oleks kaebaja avaldanud soovi sihtotstarbe määramiseks. 4.
4. Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. 4 Täna kehtib Uuemetsa Tänava kinnistu suhtes Tammiste Aasa detailplaneering. Sama planeering laieneb mh ka Uuemetsa Ranna kinnistule, mille olukord on olulises osas samane Uuemetsa Tänava kinnistuga, kuid mille osas vastustaja sihtotstarvet muutnud ei ole. Seega esineb kaebaja põhjendamatu diskrimineerimine Uuemetsa Ranna kinnistu omanikuga võrreldes. Tammiste Aasa detailplaneeringu järgi on Uuemetsa Ranna kinnistu märgitud ranna-ala, pargiala ja heakorrastatava alana, millele vastab üldmaa sihtotstarve (sotsiaalmaa alaliik, Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6 p 13). Nii maakatastri kui kinnistusraamatu andmetel on Uuemetsa Ranna kinnistu täna jätkuvalt maatulundusmaa, nagu seda oli ka Uuemetsa Tänava kinnistu enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks samal alal kõrvuti paiknevate ning analoogilises olukorras olevate kinnistute puhul rakendab vastustaja erinevat halduspraktikat. Vastustaja taoline käitumine paneb kahtlema vastustaja kui haldusorgani erapooletuses ja kujutab endast kinnistuomanike ebavõrdset kohtlemist. Tammiste Aasa detailplaneeringu alas on kaebajale kuuluvat kinnistule sihtotstarbe määramise küsimust koheldud täiesti erinevalt kõikidest teistest planeeringualas asuvatest kinnistutest. Sellise eristamise põhjus jääb kaebajale mõistmatuks. Kaebaja ja Tammiste Aasa detailplaneeringu alusel moodustatud Uuemetsa elurajooni elanikud on pöördunud vastustaja vastu kohtusse ka haldusasjas nr 3-11-1509 tulenevalt asjaolust, et vald ei täida Tammiste Aasa detailplaneeringut Uuemetsa Ranna kinnistu osas rikkudes sellega

§ 4lg 2 p-i 3.

Kaebaja hinnangul on käesolevas asjas vaidlustatud korraldus ehe näide sellest – Tammiste Aasa detailplaneeringu mõju soovitatakse saavutada kinnistu suhtes ning seda argumenteeritakse läbi üldplaneeringu vältimaks otsese paralleeli tõmbamise võimalust Uuemetsa Ranna kinnistu osas. Seejuures on Uuemetsa Ranna kinnistu omanikeringis vallavolikoguga seotud isikud, kes sisuliselt soovivad vastava jõeäärse kinnistu sulgeda avalikuks kasutuseks ja kallasrajale juurdepääsu osas. Kaebaja hinnangul tuleb võrdse kohtlemise nõudest tulenevalt määrata sihtotstarbed nii kaebaja kinnistule kui Uuemetsa Ranna kinnistule Tammiste Aasa detailplaneeringu alusel või uute võimalike detailplaneeringute alusel või jätta üldse määramata. Erinev kohtlemine nimetatud kinnistute osas aga võimalik ei ole – või peab vastustaja olema suuteline põhistama vastava eristamise tegelikku õiguspärast põhjust.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.
2. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel üldplaneeringust lähtumine on võimalik üksnes detailplaneeringu kohustuseta aladel. Vastustaja leiab jätkuvalt, nagu vaidlustatud korralduse motiveerivas osas selgitatud, et antud juhul ei tule katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks detailplaneeringut algatada. Katastriüksuse sihtotstarbe määramist reguleerib MaaKatS §
3. MaaKatS § 18 lg-st 2 tulenevalt määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel juhul, kui planeerimisseadus sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse. MaaKatS § 18 lg 6 sätestab samas, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Olukorrad, millal detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, sätestab

§ 3

lg 2.

§ 3

lg 2 esimene lause sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuslikkuse määratlemiseks ruumilised piirid ja lg 2 punktid 1-3 täpsustavad detailplaneeringu kohustuslikkust 5 kavandatava tegevuse osas. Kui esimese lausega hõlmatud ruumis kavandatav tegevus ei kujuta endast punktides 1-3 nimetatud tegevusi, ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik ja vastupidi. Uuemetsa Tänava katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seoses ei kavandatud ühtegi

§ 3

lg 2 punktides 1-3 nimetatud tegevust, st planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustus puudus ning katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel kuulub kohaldamisele MaaKatS § 18 lg 6. Seejuures ei oma tähendust, et Uuemetsa Tänava kinnistu asub alal, mis on Tammiste küla osas kehtestatud Sauga valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alade hulka. Üldplaneering konkretiseerib detailplaneeringu vajadust eeskätt ruumilisest aspektist

§ 3

lg 2 esimese lause mõttes ja ei tähenda seda, et mistahes tegevused konkreetsel alal igal juhul detailplaneeringu koostamise kohustuse alla käivad. Olukorrad, mille puhul üldplaneeringu järgse detailplaneeringu kohustusega alal detailplaneeringu koostamine nõutav on, tulenevad ikkagi

§ 3

lg 2 punktidest 1-3 ja üldplaneeringus seadusele lisaks määratletud tegevustest, mille alla katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei kuulu. Kuivõrd eeltoodust lähtuvalt puudus antud juhul seadusest tulenev detailplaneeringu koostamise kohustus, on asjakohatu ka kaebuse esitaja osundus

§ 3

lg 3 puntkile 1, mis käsitleb kinnisomandile planeeringu alusel seadusest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste seadmist detailplaneeringu koostamise kohustuse korral üksnes kehtestatud detailplaneeringu alusel. Samuti puudub alus arvestada kaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendites 3-3-1-61-07 ja 3-3-1-79-09 sisalduvate seisukohtadega sihtotstarbe määramise küsimuses, kuivõrd nimetatud lahendites on kohus analüüsinud sihtotstarbe määramist detailplaneeringu koostamise kohustuse olemasolu tingimustes. Antud juhul on vaidluse osapooled kohustuse olemasolu või puudumise küsimuses eriarvamusel. 5.

1. Väide ärakuulamisõigusest on vastuoluline, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebusele lisanud enda poolt vallavalitsusele varasemalt saadetud kirjalikud seisukohad, mis puudutavad teiste hulgas Uuemetsa Tänava kinnistut varasemalt menetletud detailplaneeringu raames. Samuti on kaebuse esitaja märkinud, et tema ettepanekud ja arvamused Uuemetsa Tänava kinnistu kasutuse suhtes on olnud vastustajale teada. Sauga Vallavalitsuse 04.12.2009 korraldusega nr 332 oli algatatud detailplaneering Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Jõe ja Uuemetsa Tänava kinnistute suhtes. Muuhulgas käsitles planeering Uuemetsa Tänava kinnistu sihtotstarbe muutmist transpordimaaks. Korraldus nr 332 tunnistati kehtetuks ja planeerimismenetlus lõpetati Sauga Vallavalitsuse 12.05.2011 korraldusega. Nagu ka kaebusest nähtub on kaebuse esitaja nimetatud detailplaneeringu menetluses korduvalt oma seisukohti väljendanud ja oli Uuemetsa Tänava kinnistu sihtotstarbe muutmise kavast teadlik. Samuti oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et Tammiste küla osas kehtestatud Sauga valla üldplaneeringu järgi on Uuemetsa Tänava kinnistul asuv tee määratletud avalikuks kasutamiseks määratud erateena. Seega ei ole õigustatud väide, et Uuemetsa Tänava kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast transpordimaaks lähtuvalt maa tegelikust kasutusest ja kehtivast üldplaneeringust, oleks kaebuse esitajale ootamatu. 5.
2. Vastustaja ei leia, et oleks rikkunud kaalutluskohustust. Korraldus on sisuliselt tehniline ja maa sihtotstarbe muutmine tegelikule kasutusele vastavaks ei piira ühelgi juhul kaebuse esitaja õigusi ja võimalusi taotleda edaspidi kinnistu jagamiseks detailplaneeringu algatamist. 5.
3. Rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. Uuemetsa Tänava kinnistul, mille kaudu saavad ligipääsu üle 70 elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse, ei toimu maatulundusmaa sihtotstarbele iseloomulikku põllumajandussaaduste 6 tootmist ega ka metsakasvatust ning tegemist ei ole maaga, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Oma vormi ja sisu poolest teenindab liikluspindasid ja selles tulenevalt saab katastriüksuse sihtotstarbeks olla vaid transpordimaa. Vastustajal ei olnud võimalik katastriüksuste sihtotstarbeid määrata 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud detailplaneeringu alusel, kuna omaaegne arendaja ei esitanud vastavasisulist avaldust kinnistu jagamiseks. 20.03.2000 korraldusega nr 64 kehtestati Tammiste Aasa elamurajooni detailplaneeringu muudatused, mille järgselt Tammiste Aasa kinnistu omanik OÜ Omamaja Grupp esitas 22.05.2000 Sauga Vallavalitsusele ka avalduse kinnistu jagamiseks. Sauga Vallavalitsus andis 29.05.2000 välja korralduse nr 117, millega anti nõusolek Tammiste külas asuva Tammiste Aasa kinnistu jagamiseks ning koos sellega määrati jagamise käigus tekkivatele katastriüksustele nimed ja eelnimetatud detailplaneeringust tulenevad sihtotstarbed. Sauga Vallavalitsuse 20.03.2000 korraldusega nr 64 kehtestatud detailplaneering ei näe ette omaette Uuemetsa Tänava ja Uuemetsa Ranna katastriüksuste moodustamist, mistõttu selle konkreetse jagamise käigus jäid need maa-alad jagamisel tekkinud Uuemetsa tee 1a (pindalaga 17,99 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100 %) katastriüksuse koosseisu. Uuemetsa tee 1a kinnistu omanik Aktsiaselts Hansa Liising Eesti esitas 10.05.2002 Sauga Vallavalitsusele avalduse Uuemetsa tee 1a kinnistu jagamiseks. Sauga Vallavalitsus andis selleks nõusoleku oma 27.05.2002 korraldusega nr 113, mille alusel moodustati Uuemetsa tee 1a, Uuemetsa Jõe, Uuemetsa Pargi, Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Liini ja Uuemetsa Tänava katastriüksused. Kuna jagamine toimus ilma detailplaneeringut koostamata (antud maa-alal ei olnud üldplaneeringust lähtuvalt detailplaneeringu koostamise kohustust ning ei taotletud kruntidele ehitusõiguse määramist), siis ei muudetud ka uute tekkinud katastriüksuste sihtotstarbeid – st kõigi nende sihtotstarbeks jäi maatulundusmaa 100 %. Kehtivale Tammiste Aasa detailplaneeringule ja Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määrusele nr 15 „Sauga valla üldplaneeringu kehtestamine Tammiste küla osas“ tuginedes ei ole võimalik väita, et Uuemetsa Ranna kinnistu on käsitletav avaliku supluskohana ja samuti on määramata kallasrajale ligipääsu asukoht. Uuemetsa Tänava kinnistuga seonduvat on kehtivas üldplaneeringus piisava põhjalikkusega käsitletud ning vastavad seosed, aga ka muud asjaolud on Sauga Vallavalitsuse 24.05.2011 korralduses nr 135 ka välja toodud. Tuginedes eeltoodud erisustele on Sauga Vallavalitsus pidanud võimalikuks Uuemetsa Tänava katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmist ilma planeeringut koostamata ja on seisukohal, et kehtiva Tammiste Aasa kinnistu detailplaneeringu ja üldplaneeringu alusel ei ole Uuemetsa Ranna kinnistu sihtotstarvet ilma detailplaneeringut koostamata võimalik muuta, mistõttu ei saa väita, et Sauga Vallavalitsus on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Planeerimisseaduse ja maakatastriseaduse tõlgendamine.

§ 8

lg 3 p 4 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Juhud, millal detailplaneeringu koostamine on nõutav, on toodud ka

§ 3

lg-s 2 (uue hoone püstitamisel ja olemasoleva olulisel laiendamisel, maa-ala kruntideks jaotamisel). Detailplaneering võib olla nõutav ka muudel juhtudel (maakonnaplaneeringust tulenevalt –

§ 7

lg 3 p 5, kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest tulenevalt –

§ 9lg 11). Maa

KatS § 18 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik 7 omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et Uuemetsa Tänava kinnistu asub 27.03.2009 kehtestatud Tammiste küla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega alal. Eelnevast ei saa aga järeldada, et antud juhul oli detailplaneeringu koostamine nõutav. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu koostamise kohustus saab tuleneda ruumilistest piiridest ja planeeringuga kavandatavatest tegevustest. Juhul, kui maaüksus jääb territoriaalse kriteeriumi kohaselt detailplaneeringu kohustusega alasse, ei too see veel kaasa detailplaneeringu kohustuslikkust. Lisaks tuleb vaadata, millist tegevust maaüksusel kavandatakse (

§ 3

lg 2).

§ 9

lg 4 p 1 kohaselt on detailplaneeringust tuleneva ehitusõigusega määratletud krundi kasutamise sihtotstarve, so konkretiseeritud krundi kasutamise otstarve (nt korruselamute maa, büroohoone maa jm).

§ 9

lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

§ 9

lg 4¹ kohaselt, krundi kasutamise sihtotstarve on käesoleva seaduse tähenduses võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Sama lõike viimase lause kohaselt, krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. MaaKatS § 18 reguleerib katastriüksuse sihtotstarbe määramist, so katastriüksuse sihtotstarbe liigi (nt elamumaa, sotsiaalmaa, ärimaa jm) määramist. Planeerimisseadus reguleerib seega krundi kasutamise sihtotstarbe määramist seoses kavandatava ehitamisega, sealjuures mitte igasuguse ehitamisega (tulenevalt

§ 3lg-st 2).

Planeerimisseadusest ei tulene detailplaneeringu algatamise kohustust üksnes katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks selle tegelikule ja üldplaneeringus ettenähtud kasutusele (avaliku kasutusega eratee) vastavaks, sõltumata sellest, kas maaüksusel kehtib detailplaneering või mitte. Kaebaja ei ole eeltoodud vastustaja väiteid (tegeliku ja üldplaneeringust tuleneva avaliku kasutuse osas) vaidlustanud ega väitnud, et tegemist oleks maaga, millel on põllumajanduslik või metsakasvatuse potentsiaal (vastab maatulundusmaa sihtotstarbele). Ka MaaKatS § 18 lg-st 2 ei tulene, et katastriüksuse sihtotstarve tuleks määrata detailplaneeringuga, vaid sätte sõnastusest lähtuvalt tuleb seda teha detailplaneeringuga, kui kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus planeerimisseadusest tulenevalt. MaaKatS § 18 lg 6 sätestab, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Seega ei ole kaevatav haldusakt õigusvastane põhjusel, et katastriüksuse sihtotstarvet muudeti detailplaneeringuta. Asjakohased ei ole kaebaja viited Riigikohtu lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-61-07, 3-3-179-00, kuna tegemist ei ole analoogsete olukordadega.

1. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine. Kaebaja väidab, et vaidlusaluse küsimuse lahendamine vastustaja poolt oli üllatuslik. Uuemetsa Tänava kinnistu suhtes kehtib detailplaneering ning lisaks algatati 04.12.2009 vastustaja poolt vastuvõetud korraldusega nr 332 uus detailplaneering Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Jõe ja Uuemetsa Tänava kinnistute (sh selle sihtotstarbe muutmise) suhtes. 12.05.2011 vastuvõetud korraldusega nr 119 tunnistati aga kaebuse esitajale ootamatult 8 detailplaneeringu algatamine vastustaja poolt kehtetuks ja sellele järgnevalt väljastati käesolevas asjas vaidlustatud ebaseaduslik korraldus. Kaebaja arvates oli selle põhjuseks asja lahendamine nö jõuga, ilma asjaosaliste arvamust ja seisukohti ära kuulamata. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja käitumine menetluse läbiviimisel oli vastuolus hea halduse tavaga ja haldusmenetluse seadusega. Ka juhul, kui haldusorganile on teada enda arvates kõik vajalikud asjaolud haldusakti andmiseks, on isikul üldjuhul õigus teada, et toimub menetlus teda puudutava haldusakti andmiseks. Antud juhul oli algatatud detailplaneeringumenetlus mitut kinnistut hõlmava detailplaneeringu koostamiseks, sh ka küsimuse lahendamiseks, mille vastustaja lahendas käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktiga. Enne kaevatava haldusakti andmist detailplaneeringu menetlus lõpetati ning vastustaja alustas katastriüksuse sihtotstarbe muutmise menetlust, millest tulnuks kaebajat teavitada (HMS § 35 lg 1 p 2) ning anda kaebajale võimalus soovi korral täiendada teavet, mis vastustajale oli esitatud detailplaneeringu menetluses. Kohus leiab, et kuigi antud juhul oli ärakuulamisõiguse tagamise peamine eesmärk (saada otsuse tegemiseks vajalik teave) saavutatud detailplaneeringu menetluses saadud selgituste ja teabe abil, siis haldusakti adressaadi teavitamata jätmine teda puudutavast menetlusest on käsitletav kaebaja kohtlemisena menetluse objektina. Seetõttu on antud haldusakt õigusvastane. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on seisukohal, et sihtotstarbe muutmise menetluses ärakuulamata jätmise tõttu, ei saanud vastustaja kasutada kaalutlusõigust. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et Uuemetsa Tänava kinnistu ei ole põllumajandusliku või metskasvatuse potentsiaaliga maaga. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka vastustaja väidet, et kinnistu on reaalselt kasutusel liikluspindasid teenindava maana ning selle kaudu saavad juurdepääsu üle 70 elamumaa katastriüksusega kinnistu. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja väidet, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kinnistu tervikuna avaliku kasutusega eratee maa (avalikku kasutusse määramist hakatakse taotlema). Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivast üldplaneeringust tulenevalt ja lähtudes kinnistu tegelikust kasutusest, määrati katastriüksuse sihtotstarve (transpordimaa) õigesti ning sellega ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (määratud õigusvastaseid kinnisomandi kitsendusi). Sisuliselt toimus kinnistu tegeliku kasutuse ja katastriüksuse sihtotstarbe vastavusse viimine. Kaebaja saab Uuemetsa Tänava kinnistul oleva pumpla aluse maa tootmismaaks määramist ja Karukella tänava lõigul veekogude maa sihtotstarbe määramist nõuda sõltumata vaidlustatud haldusakti andmisest, eeldatavalt peale naaberkinnistu omanikega jõeäärse ala kasutamise osas huvide konflikti lahendamist, millest võivad sõltuda kinnistu omanike maakasutuse osas taotletavad lahendused. Kaebuse kohaselt on 04.12.2009 algatatud detailplaneeringu menetluse käigus kaebuse esitaja esitanud oma arvamuse ja ettepanekud talle kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu kasutuse suhtes ja teavitanud vastustajat muuhulgas ka sellest, et soovib Uuemetsa Tänava kinnistu koosseisu kuuluva pumpla jaoks eraldi tootmismaa kinnistu moodustamist, Uuemetsa Tänava 9 koosseisus asuva Karukella tänava lõigul eraldi kinnistu moodustamist veekogude maa sihtotstarbega. Vastavad pöördumised on kaebaja oma kaebusele lisanud. Seega oli vastustajale kaebuse esitaja seisukoht teada ja täiendava ärakuulamisvõimaluse loomine ka arvestades eeltoodud kohtu seisukohta sihtotstarbe kohasuse osas ei oleks muutnud vastustaja poolt tehtavat otsust. Seetõttu ei mõjutanud kaebajale täiendava ärakuulamisvõimaluse andmata jätmine isegi juhul, kui seda pidada menetluslikuks rikkumiseks, asja otsustamist ega anna alust kohtumenetluses kaevatava haldusakti tühistamiseks.
2. Ebavõrdne kohtlemine. Vastustaja on seisukohal, et kuna kehtiva üldplaneeringu ja Tammiste Aasa detailplaneeringu järgi ei ole Ranna kinnistu käsitletav avaliku supluskohana ega ole määratud ka kallasrajale ligipääsu kohaks ning sellele kinnistule taotletakse detailplaneeringuga ehitusõigust, ei saa rääkida ebavõrdsest kohtlemisest. Uuemetsa Tänava kinnistu tegelik kasutus on kogu ulatuses liikluspindu teenindav maa ning sellele ei saa kavandada ehitusõigust, mistõttu ei ole seal katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks vajalik detailplaneering. Kohus ei pea vajalikuks võtta käesolevas asjas seisukohta, kas kehtiv üldplaneering ja Tammiste Aasa detailplaneering, juhul kui see on kehtiv, käsitlevad Uuemetsa Ranna kinnistut avaliku supluskohana või määravad selle kallasrajale ligipääsu kohaks. Kohus on seisukohal, et kuna Uuemetsa Tänava ja Ranna kinnistute maakasutuse võimalused erinevad tulenevalt reaalsest olukorrast ja toimivast maakasutusest, ei ole tegemist ühesuguste olukordadega, mille puhul saaks väita õigusvastast erinevat kohtlemist. Uuemetsa Ranna kinnistu osas on algatatud detailplaneering, millega soovitakse muuhulgas ka ehitusõiguse määramist (elamumaa laiendamist), mida ei ole võimalik otsustada detailplaneeringu menetlust läbi viimata. Ka kaebaja ise ei väida, et tegemist oleks täpselt analoogsete olukordadega. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolust, et kaebaja kinnistu osas määrati katastriüksuse sihtotstarve ilma detailplaneeringut algatamata ei saa järeldada, et Ranna kinnistule ei võiks määrata üldmaa sihtotstarvet (avaliku kasutusega park, rand) või et haldusorgan peaks detailplaneeringu kehtestama vaid taotleja huvidest lähtuvalt. Kaebajal on võimalik Ranna kinnistu detailplaneeringu menetluses osaleda.
3. Kohus leiab, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja menetluskulud jäävad eelviidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 10