3-10-2616/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. aprill 2012, Tartu 3-10-2616 Madis Pretke kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 29.03.
2. a otsus Madis Pretke apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 29.03.
3. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
4. maini
5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M. Pretke esitas 28.05.2010 Tartu Vanglale taotluse 4999 krooni kahju hüvitamiseks selle eest, et Tartu Vangla jättis vaatamata kaebaja terviseprobleemidele rahuldamata kõik taotlused kinnipeetavate isiklike asjade laost villase kampsuni väljastamiseks.
7. Tartu Vangla 22.09.
8. a otsusega nr 3-30/128 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, sest kampsuni puudumisega ei ole kaebajale põhjustatud mittevaralist kahju.
9. M. Pretke esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vangla administratsioon eiras arstide korraldust ega väljastanud kaebajale mitme aasta vältel kampsunit. Kaebaja kannatas pideva külma ja rõskuse tõttu XXX ja XXX käes, millega kaasnesid XXX ning valud XXX. Kaebaja sai mitu terviseriket külma kartseri tüüpi kambrisse paigutamisel, mis ei möödunud täielikult ka iboprofeeni ravi tõttu. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohtu 29.03.
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vastustaja pole kaebajale kampsuni kambrisse mittelubamisega tekitanud selliseid tervisekahjustusi, mis annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tõendatud ei ole, et kaebajale oleks kampsuni puudumisest aastatel 2008 kuni 2010 tekkinud tervisekahjustused või oleksid seetõttu haigused ägenenud. Vastustaja on jätnud kaebaja taotluste lahendamisel õigusvastaselt arvestamata vangla arstide soovitused lubada kaebajal kambris kampsunit kanda. Ühestki vangla vastusest ei nähtu, et vangla oleks arstide soovitusega arvestanud või selgitanud, miks nende soovitustega ei arvestata. Kaebaja põhihaiguseks on XXX, mis on krooniline ja mis perioodiliselt ägeneb. Arsti arvamuse kohaselt peaks liigeseid küll soojas hoidma, kuid otsest seost villase kampsuni puudumise ja kaebaja haigustega ei ole võimalik leida. Kaebaja on mitmel korral kohustamisnõudega kampsuni väljastamiseks pöördunud vangla poole ja saanud eitava vastuse, aga ta ei ole kohtule õigeaegselt kohustamisnõudes kaebust esitanud. Kaebaja on jätnud omapoolsed abinõud väidetava tervisekahjustuse vältimiseks kasutamata, kuna ta pole ostnud vangla kaupluse kaudu sooja pesu. Kampsuni väljastamata jätmine ei ole kaebaja au ja inimväärikuse alandamine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. M. Pretke esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja haigused on ravimatuse tõttu muutunud krooniliseks, mida tunnistab ka vangla meditsiiniosakond haldusasjades nr 3-08-251 ja 3-09-
13. Vastustaja administratsiooni töötajad ja ametnikud eirasid kaebaja taotlusi ja rikkusid tahtlikult riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg-t
14. Kampsuni olemasolul poleks kaebajal haigusi tekkinud. Kinnipeetavatel on talvel kartseris lubatud üks pikkade käistega riideese.
15. Tartu Vangla palub jätta M. Pretke apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on viibinud kartseris perioodil 30.10.2008 kuni 06.11.2011 ja kütteperioodil on kambrite õhutemperatuur üldjuhul üle nõutava määra ning jääb 19-22 kraadi vahele. Seega ei ole tõenäoline, et kaebaja tervist sai mõjutada kartserikambris viibimine eelkõige seetõttu, et kartseris oli külm. Tõele ei vasta kaebaja väited, mille kohaselt varasemate kohtumenetlustega on tõendatud tema haiguste kroonilisemaks muutumine põhjusel, et neid ei ole ravitud. XXX viitab sellele, et tegemist on viirusliku haigusega ning sellesse haigestumine ei ole seotud kampsuni olemasolu või selle puudumisega, vaid viiruse kandjaga kokkupuutumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.03.
17. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebaja haigused on muutnud vastustaja poolt ravimata jätmise tõttu kroonilisteks, mida kaebaja arvates tõendavad tema poolt apellatsioonkaebuses viidatud lahendid seoses tema kaebustega. Ringkonnakohus taolise kaebaja seisukohaga ei nõustu. Nagu nähtub kaebaja tervisekaardist (tl 72-113), on kaebaja korduvalt pöördunud arsti poole ja talle on osutatud vajalikku abi. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud seoses tervishoiuteenuse mitteosutamisega.
19. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud 2 võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ja halduskohtuga, et vastustaja on 01.12.2009 õigusvastaselt jätnud rahuldamata kaebaja 10.11.2009 taotluse (tl 7) talle kampsuni väljastamiseks, mida on toetanud ka vangla arst. Samas ei nähtu hilisemast ravikaardist, et kaebajale oleks pärast 09.11.2009 (tl 90) arsti poolt soovitatud kanda villast kampsunit. Samas on kaebaja jätnud vastustaja 01.12.2009 (tl 9) ja 01.02.2010 (tl 11) keeldumised kampsuni väljastamisest vaidlustamata. Seega on ta jätnud kasutamata RVastS §-s 6 ettenähtud vahendid oma õiguste kaitseks. Riigikohtu halduskolleegium on 20.1.
20. a lahendi nr 3-3-1-47-08 leidnud, et kohaste õiguskaitsevahendite mittekohaldamise tulemusena on vajalik tuvastada, kas kaebaja poolt nende mittekasutamine on ainult kahju hüvitamise aluseks või on nende mittekasutamise puhul võimalik ka kahju hüvitamise taotlus üldse rahuldamata jätta. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas oleks kohaste õiguskaitsevahendite mittekasutamine hüvitise taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Nagu kaebaja on ka ise kinnitanud, on ta ka varem kaebustega mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisliku seisundi halvenemisega pöördunud halduskohtusse ja seega ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks teadlik oma õiguste kaitseks kasutatavatest võimalustest. Nende mittekasutamine oli seega kaebaja teadlik valik.
21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kampsuni lubamisel ei oleks kaebajal selliseid haigusi tekkinud. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt (tl 113), on kaebajal juba varasemalt diagnoositud XXX ja samuti on ta ka varem kannatanud XXX käes. Tartu Vangla XXX XXX P. K. selgituste kohaselt on kaebaja põhihaiguseks XXX. Liigeseid peaks küll soojas hoidma, kuid otsest seost jaheduse, villase kampsuni puudumise ja kaebaja haiguste vahel ei ole võimalik leida (tl 12 pöördel). Seega ei anna ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi