3-12-545/10

3-12-545 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

1. 06.2012.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-545 Haldusasi H. O. kaebus ja menetlusabitaotlus. Menetlustoimingud Kaebuse ja menetlusabitaotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Tagastada kaebus ja menetlusabitaotlus selle esitajale.
3. Sekretäril edastada määrus menetlusosalistele. Määruse reolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED H. O. esitas Tallinna Halduskohtule 15.03.2012 kaebuse Eesti Vabariigilt Keskkonnaministeeriumi kaudu talle 178 952.62 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega on kaebaja esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest täielikult vabastamiseks. Koos kaebusega esitati kohtule ka H. O. volitatud esindaja Ene Sahk poolt menetlusabi taotlus. 09.04.2012 määrusega jättis kohus kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta. Kuna kaebuses oli välja toodud üksnes tsiviilõiguslikud tehingud, tuli kaebajal esmalt täpsustada kahjuhüvitamise nõuet. Teiseks jäi kohtule arusaamatuks kaebaja esindaja enda nimel esitatud menetlusabi taotlus H. O. kaebuses, mistõttu tuli kaebajal kohtule täiendavalt selgitada miks H. O. kaebuses on menetlusabi taotluse esitanud kaebaja volitatud esindaja Ene Sahk. 3-12-545 17.04.2012 saabus halduskohtule kaebuse täiendus. Kaebaja selgituste kohaselt on kahju tekitanud Keskkonnaministeeriumi oma tegevusetusega, mis seisnes Seapaju 1 arenduse OÜ poolt esitatud kaevandusloa taotluse keskkonnamõjud hindamise aruande tähtaegselt menetlemata jätmises ja nimetatud kaevandusloa taotluse menetlemise peatamises. Kahju summas 178 952.62 eurot tekkis kaebaja ja Seapaju 1 Arenduse OÜ vahel 26.01.2009 sõlmitud Seapaju 1 kinnistu tsiviilõiguslikust müügilepingust (lepingu punkt 4.4.), põhjustades õiguspärasele ootusele ja õiguskindlusele tugineva Seapaju 1 kinnistu müügilepingust tuleneva õiglase müügitulu saamise õiguse kaotamise. Kuna Keskkonnaministeerium on kaebaja hinnangul oma seadusevastaste otsuste ja tahtliku tegevusetusega teinud võimatuks Seapaju kinnistule kaevandamisloa taotlemise, on kaebaja kaotanud kinnistu müügilepingu punkt 4.4 tuleneva õiguse saada kinnistu müügihinna ülejäänud osa summas 178 952.62 eurot. Täpsustamaks ja selgitamaks riigilõivu vabastamise taotlust märkis kaebaja, et Ene Sahk menetlusabi taotlus oli lisatud kaebusele teadlikult eesmärgiga informeerida kohut, et lähisugulastel puudub võimalus kaebajat abistada riigilõivu tasumisel. Kaebaja esitas ja täiendas oma menetlusabi taotlust selliselt, et esitas taotluse vaid enda nimel. 06.06.2012 jättis kohus H. O. menetlusabi taotluse ja esitatud kaebuse veelkord käiguta. Kohus selgitas, et tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Tulenevalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 14 halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Seega lähtudes HKMS § 104 lg-st 1 kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on 8947.63 eurot, millest kaebaja on tasunud 15.97 eurot. Kuna kohtule ei nähtunud esitatud kaebuse materjalide põhjal, et kaebajal oleks võimalik tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva õiguse kaotamise eest nõuda kahju RVS seaduse alusel, sj seonduvalt haldusorgani toimingutega nii, et ministeeriumi või mõne ametniku tegevus põhjustaks just selle kahju, mille kaebaja on näidanud, st et lepingujärgse tasu peaks hüvitama riik või ametnik või KKM, andis kohus kaebajale veelkord võimaluse mõelda, missuguse nõude ta esitab, arvestades, et kahjunõuet ei pea ka kohe esitama, kuna saab esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude (nt mingi ministeeriumi tegevus on õigusvastane) ja kui see on kohtus leidnud kinnitust, siis saab esitada sellele järgnevalt kahjunõude. Kohus selgitades täiendavalt, et eraõiguslik isik võib sõlmida igasuguseid lepinguid, mis aga ei tähenda, et selle tagajärjed peab katma samas ulatuses KKM või riik. Kaebusest ei nähtunud, et KKM oleks olnud tegevusetu või viivituses ja kohus palus seda täpsustada. Kaebuses ei näidatud kaebeõiguse aluseid ja kellegi õigusvastast tegevust. Kohus uuesti selgitas, et kahju hüvitamist riigivastutusõiguse alusel saaks ehk nõuda juhul, kui KKM rikkus mingit õigusnormi ja sellega seotult kaebaja subjektiivseid õigusi, kuid sellisel juhul ei pruugi kahjusumma või kahjunõue olla lepingust tulenev summa või kahju. Kohus rõhutas veelkord, et lepingulist kahju nõuda ei saaks, kuid õigusvastane tegu võib põhjustada kahju, aga see tuleb ära näidata. Juhul kui kaebaja jääb tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva kahjunõude juurde, siis sellise kahjunõude menetlemine halduskohtu pädevusse ei kuulu. 15.06.2012 vastuses märkis kaebaja, et soovib esitada kahjunõude tulevikus, seega kaoks ära vajadus tasuda suurt riigilõivu, mille tasumise kohustust kaebaja ei suuda kanda. Samas ei kinnitanud kaebaja, et ta ei soovi käesolevas kaebuses esitada kahjunõuet vaid ta uuesti kordas, et talle tekitati suures ulatuses majanduslikku kahju. Siiski märkis kaebaja, et kohus tuvastaks Keskkonnaministeeriumi süü selles, et viimane jättis menetlemata Seapaju 1 arenduse OÜ kaevandusloa keskkonnamõjuhindamise aruande. Samas kaebuse materjalist 2 3-12-545 niisugust asjaolu ei nähtu ja kaebuse perspektiivikuse hindamiseks ja menetlusabi andmiseks oli vaja kaebust täpsustada, vastavalt tegi kohus ka uuesti nõude. 18.06.2012 jättis kohus kaebuse ja menetlusabi taotluse uuesti käiguta. Kaebaja ei olnud endiselt välja toonud, millist nõuet ta kohtule esitada soovib, sj kas selleks on soov esitada kahjunõue või mitte. Samuti ei selgunud kaebaja vastusest, kas tuvastada tuleks KKM süü selles, et ta jättis menetlemata Seapaju Arendus OÜ kaevandamisloa keskkonnamõjude hindamise aruande rikkudes selliselt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lg 2 sätteid või muu tegevus. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et ilmselgelt perspektiivitukaebuse puhul tuleb kaebajal kaebamise soovi korral siiski vältimatult leida rahalised vahendid, kuna perspektiivitut kaebust ei pea rahastama riigi abiga. Samuti selgitas kohus, et juhul kui kaebuse esitaja ei suuda kaebuse nõudeid formuleerida või esitab perspektiivitu kaebuse, siis teeb kohus vastavalt lahendi, sj ei saa perspektiivitu nõude korral kohus menetlusabi taotlust tõenäoliselt ka rahuldada. Kohus andis kaebajale aega kaebuse ja menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates määruse saamisest. Arvestades, et kaebaja sai 18.06.2012 kohtumääruse kätte 20.06.2012, hakkas määrusele vastamiseks määratud 7-päevane tähtaeg kulgema 20.06.2012, so alates määruse kättesaamisest arvates. Kaebajal tulnuks seega 18.06.2012 kohtumääruses märgitud puudused kõrvaldada ja kohtule vastata hiljemalt 27.06.
4. Kaebaja ei ole tänaseni määruses viidatud puudusi kõrvaldanud, ka ei ole kaebaja pidanud vajalikuks tasuda käesoleva määruse tegemise ajaks kahjunõudelt täiendavat riigilõivu ega ole taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Et kaebaja kohtu poolt viidatud puudust kõrvaldanud ei ole, sj on ta jätnud tasumata kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu, ei saa kohus kaebust edasi menetleda. Seega on kaebus esitatud asja läbivaatamist takistavate puudustega ning ei vasta kehtiva HKMS §-des 38–39 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ja menetlusabitaotluse selle esitajale vastavalt kehtiva HKMS § 121 lg 1 punktile
5. Kohus on 18.06.2012 määruse punktis 13 hoiatanud kaebajat määruse nõuete mittetäitmise ja vastamata jätmise tagajärgedest. Seega on kaebaja käiguta jätmise määrusele vastamata jätmise tagajärgedest teadlik. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda. Karin Kalmiste Kohtunik 3