← Eesti

3-12-466/30

Obsah (15)§ 278§ 280§ 90§ 95§ 273§ 38§ 203§ 178§ 98§ 37§ 268§ 267§ 6§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-466 Otsuse kuupäev 20.04.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi AS Harjumaa Liinid kaebus Ida-Viru Maavalitsuse ja

§ 278

). Käesoleva otsuse resolutsiooni p 3 (kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus) peale võib esitada määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul vahetult Tartu Ringkonnakohtule (

§ 280lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord 1.AS Harjumaa Liinid esitas 13.01.2012 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Ida-Viru Maavalitsuse (hankija) riigihankes „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Ida-Viru maakonna bussiliinidel“ (viitenumber 127796, Ida-Viru riigihange) hankija 03.01.

  1. a korralduse nr 1-1/1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kvalifitseeriti SEBE AS ja AS Mulgi Reisid, hankija 12.01.
  2. a korralduse nr 1-1/9 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati SEBE AS ja AS Mulgi Reisid pakkumused vastavaks; ning hankija 12.01.
  3. a korralduse nr 1-1/10 ja selle osaks oleva 13.01.
  4. a korralduse nr 1-1/12 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati SEBE AS pakkumus I liinigrupis edukaks. VAKO 09.02.
  5. a otsusega vaidlustusasjas nr 11-12/127796 rahuldati kaebaja vaidlustus osaliselt ning tunnistati hankija otsus SEBE AS pakkumuse I liinigrupis edukaks tunnistamise kohta kehtetuks.
  6. SEBE AS (kolmas isik) esitas 20.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks osas, milles kaebaja vaidlustus rahuldati ning millega tunnistati hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse I liinigrupis edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. SEBE AS kaebus võeti Tartu Halduskohtus menetlusse haldusasjana nr 3-12-
  7. Kaebaja esitas 27.02.2012 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-12-351 taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras Ida-Viru Maavalitsuse riigihankes kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine. Tartu Halduskohtu 28.01.
  8. a määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Hankija edastas 28.01.2012 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-12-351 teate, mille kohaselt sõlmis hankija Ida-Viru riigihanke I liinigrupis hankelepingu tegelikult juba 27.02.2012 hommikul. Selle teate peale tühistas halduskohus 01.03.
  9. a määrusega oma varasema 28.02.
  10. a esialgse õiguskaitse määruse.
  11. AS Harjumaa Liinid esitas 05.03.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse hankija ja kolmanda isiku vahel 27.02.2012 Ida-Viru riigihankes sõlmitud Lepingu tühisuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on leping tulenevalt vastuolust VAKO 09.02.
  12. a otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 127 lg 5 kolmanda lause kohaselt tühine. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse palvega peatada esialgse õiguskaitse korras Lepingu täitmine ning kohustada hankijat esitama Ida-Viru riigihankes hiljemalt 10 päeva enne igakordset pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist kõigile pakkujatele RHS § 45 lg 2 kohase kirjaliku ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (lk 2 jj).
  13. Tartu Halduskohtu 07.03.
  14. a määruse punktiga 7 jäeti AS Harjumaa Liinid esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  15. Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2012 kohtumäärusega tühistati Tartu Halduskohtu 07.03.
  16. a määruse punkt 7, millega jäeti AS Harjumaa Liinid esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ning asi saadeti kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse sisuliseks lahendamiseks tagasi samale halduskohtule.
  17. 28.03.2012 saabus hankeasja toimik nr 3-12-466 tagasi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja.
  18. 08.03.2012 esitas kaebaja AS Harjumaa Liinid

§ 90

lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele menetlussätete rikkumisel Tartu Halduskohtu 07.03.2012 määruse haldusasjas nr 312-466 punktis 6 sätestatud kaebaja menetluse peatamise taotluse läbivaatamata jätmisel. Kaebaja palub kohtult käesoleva vastuväite lahendada (

§ 90

lg 1) ja rikkumise kõrvaldada: peatada

§ 95

lg 1 alusel menetluse käesolevas haldusasjas kuni haldusasjas nr 3-12-351 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

  1. 12.03.2012 esitas vastustaja Ida-Viru Maavalitsus kohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta ning ka oma seisukoha kaebaja vastuväitele kohtu tegevusele: Vastustaja leiab, et esitatud vastuväide on alusetu järgmistel põhjustel: Esiteks ei piisa antud juhul lepingu tühisuse tuvastamiseks ainult haldusasja 3-12-351 jõustunud lahendist. Ei saa väita kaebuse esitaja õiguste rikkumist ainuüksi VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 jõustumise korral (5 punkti andmise kohustus pakkumuste hindamisel), sest VAKO 09.02.2012 otsuse nr 9-12/127796 (AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimata jätmine) jõustumise korral jääb AS Harjumaa Liinid üleüldse hankemenetluses kvalifitseerimata ning sellisel juhul ei oma VAKO 09.02.2012 otsus nr 11-12/127796 (pakkumuste hindamisel 5 punkti 2 andmise kohustuse kohta AS-ile Harjumaa Liinid) absoluutselt mitte mingisugust tähendust. Kui AS Harjumaa Liinid ei kvalifitseeru, siis ei saa tema pakkumust ka hinnata. Seega nullib VAKO 09.02.2012 otsuse nr 9-12/127796 (AS-i Harjumaa Liinid kvalifitseerimata jätmine) jõustumine sisuliselt VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 (AS-i Harjumaa Liinid pakkumusele 5 punkti andmise kohustus). Antud juhul on kaebaja esitanud kohtule kaebuse ennatlikult, kuna hankeleping ei ole vastuolus mitte ühegi VAKO jõustunud otsusega, mis annaks alust hankelepingu tühisuse tuvastamiseks kaebuse esitamiseks. Kui lõpevad kohtuvaidlused AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimise (haldusasi 3-12-326) ning AS Harjumaa Liinid pakkumuse hindamise (haldusasi 3-12-351) õiguspärasuse üle, siis selgub, kas AS Harjumaa Liinid õigusi on hankelepinguga riivatud või mitte. Kui riive on olemas, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse, tuginedes siis juba konkreetsele alusele ning kohus saab hinnata, kas hankeleping on tühine või mitte. Seega ei halvenda antud asjas menetluse peatamise taotluse läbivaatamata jätmine mitte kuidagi kaebaja olukorda ega too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vastustaja leiab, et kaebuse menetluse peatamine kaebaja poolt märgitud põhjusel (haldusasjas 3-12-351 tehtava kohtulahendi jõustumiseni), ei anna üksi alust hilisemaks hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, kuna eelkõige on vaja ära oodata haldusasjas 3-12-326 (kaebaja kvalifitseerimine/mitte kvalifitseerimine) kohtulahendi jõustumine. Seetõttu ei oleks käesolevas asjas menetluse peatamine olnud põhjendatud ega otstarbekas ning kaebaja poolt esitatud vastuväide kohtu tegevusele on asjakohatu (lk.73 jj).
  2. 14.03.2012 esitas kolmas isik SEBE AS vastuse kaebusele (lk.125 jj).
  3. 14.03.2012 esitas kaebaja AS Harjumaa Liinid oma seisukoha vastustaja Ida-Viru Maavalitsuse vastusele.
  4. 20.03.2012 esitas kolmas isik SEBE AS oma seisukoha kaebaja vastuväitele kohtu tegevusele, milles palus jätta vastuväide rahuldamata.
  5. AS Harjumaa Liinid esitas vastuväite määruse punktile 6 ( jäeti läbivaatamata AS Harjumaa Liinid taotlus hankeasja menetluse peatamiseks kuni haldusasjas nr. 3-12-351 tehtava lahendi jõustumiseni, kuna taotlus ei ole

§ 273

lg 1 järgi lubatav), kuna kohus ei kohaldanud

§-i

  2. Tartu Halduskohtu 03.04.2012 kohtumäärusega paluti vastustajal ja kolmandal isikul esitada kirjalik seisukoht AS Harjumaa Liinid menetluse peatamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluste osas hiljemalt 16.04.2012 ja määrati täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 16.04.
  3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  4. AS Harjumaa Liinid palub kaebuses, kuivõrd see on

§ 38

lg 4 kohaselt vajalik kaebaja õiguste kaitseks, tuvastada hankija ja kolmanda isiku vahel 27.02.2012 Ida-Viru riigihankes sõlmitud Lepingu tühisus, kuna leping on tulenevalt vastuolust VAKO 09.02.

  1. a otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 127 lg 5 kolmanda lause kohaselt tühine. Kaebajal on õigustatud huvi Lepingu tühisuse tuvastamise vastu, kuna selle tulemusena tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks see, et Ida-Viru riigihanke I liinigrupis ei ole hankelepingut kunagi sõlmitud ning hankemenetlus ei ole RHS § 29 lg 3 p 1 alusel kunagi lõppenud. Kuna VAKO Otsus on faktiliselt tehtud (ei ole küll jõustunud), siis ei saa hankija olla hetkel õiguslikult kindel selles, et hankemenetlus on RHS § 29 lg 3 p 1 järgi lõppenud. RHS § 29 lg 3 p 1 nähtuvalt lõpeb hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega. Kui hankeleping on tühine, siis on see algusest peale õiguslike tagajärgedeta – s.t. hankelepingut ei ole sellisel juhul kunagi sõlmitud. Kuna VAKO Otsusega on tuvastatud, et kaebaja on teinud Ida-Viru riigihanke I liinigrupis hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt soodsaima pakkumuse, siis on kaebajal õigustatud ootus, et juhul, kui haldusasja nr 3-12-351 tulemusena jõustub VAKO lahend, millega hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on tunnistatud kehtetuks, ning kui käesoleva haldusasja tulemusena tuvastatakse seeläbi 27.02.2012 sõlmitud Lepingu tühisus RHS § 127 lg 5 järgi (ehk seda, et hankemenetlus ei ole lõppenud), siis peab hankija jätkama Ida-Viru riigihanke hankemenetlust ning viima RHS § 127 3 lg 5 teise lause järgi kõik oma senised otsused jõustunud VAKO Otsusega kooskõlla – s.t. viima läbi uue korrektse pakkumuste hindamise ning tunnistama Ida-Viru riigihanke I liinigrupis edukaks kaebaja pakkumuse kui RHS § 50 lg 2 järgi hindamiskriteeriumite kohaselt soodsaima pakkumuse. Eelnev kehtib küll tingimusel, et haldusasjas nr 3-12-326 tehtava jõustunud kohtulahendi tulemusena jääb hankija otsus kaebaja kvalifitseerimise kohta kehtima. Juhul, kui menetluse kestel peaks Ida-Viru riigihanke hankemenetlus lõppema mistahes põhjusel mõnel muul RHS § 29 lg 3 sätestatud alusel, mille tulemusena ei ole hankelepingu sõlmimine kaebajaga võimalik, siis on kaebaja huvitatud Lepingu tühisuse tuvastamise järgselt hankija poolt läbiviidaval uuel riigihankel osalemisest. Samuti on kaebajal kui riigihankes osalejal õigustatud huvi selle vastu, et hankija kui riigi haldusorgan kohtleks riigihankes pakkujaid võrdselt ega sõlmiks kedagi õigusvastaselt eelistades õigusvastase otsuse alusel lepinguid, mis on seaduse järgi tühised.
  2. Vastustaja Ida-Viru Maavalitsus leiab kirjalikes vastuväidetes, et ei ole alust kaebuse rahuldamiseks ja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et RHS § 127 lg 5 teine lause täpsustab, et selle seadusesätte all peetakse silmas siiski vaid vaidlustuskomisjoni jõustunud otsust. Kuna antud hetkel ei ole VAKO 09.02.2012 otsus nr 11-12/127796 jõustunud, sest see on SEBE AS poolt Tartu Halduskohtus vaidlustatud (haldusasi 3-12-351), ei saa rääkida 27.02.2012 AS-iga SEBE sõlmitud hankelepingust kui VAKO otsusega vastuolus olevast lepingust. Vastustaja leiab, et kaebus on ennatlik ning käesoleval hetkel puudub hankelepingust tulenev riive kaebuse esitaja subjektiivsetele õigustele. Pooleliolevate kohtumenetluste tõttu haldusasjades 3-12-302, 3-12326 ja 3-12-351, ei ole teada, kas RHS § 127 lõikest 5 tulenev hankelepingu tühisuse alus üldse tekib või mitte. Antud juhul ei ole küsimus ainult VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 jõustumises, millega hankeleping kaebaja sõnul väidetavalt vastuolus on. Kui jõustub teine VAKO 09.02.2012 otsus nr 9-12/127796, millega VAKO tunnistas kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 osas, millega kvalifitseeriti AS Harjumaa Liinid I liinigrupis, siis vaatamata VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 jõustumisele (mis annaks näiliselt aluse hankelepingu tühisusele), ei ole hankelepinguga ikkagi kaebuse esitaja õigusi riivatud, sest VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 jõustumise korral jääb AS Harjumaa Liinid vaidlusaluses hankemenetluses kvalifitseerimata ning sellega lõpeb tema õigus hankemenetluses osalemisele RHS § 39 lõike 7 mõttes. Seega nullib VAKO 09.02.2012 otsuse nr 9-12/127796 (AS-i Harjumaa Liinid kvalifitseerimata jätmine) jõustumine sisuliselt VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 (AS-i Harjumaa Liinid pakkumusele 5 punkti andmise kohustus). Juhul, kui jõustub kohtuotsus 3-12-302, millega tühistatakse VAKO 02.02.2012 otsus nr 10-12/127796 (OÜ Tarbus kaebus kvalifitseerimata jätmise kohta), võib vastavuse kontrolli eduka läbimise korral edukaks pakkujaks SEBE AS ja AS Harjumaa Liinide ees osutuda hoopis OÜ Tarbus, kes on esitanud vaidlusaluses hankemenetluses I liinigrupis soodsaima hinnapakkumuse, mis annaks talle hindamisel maksimum punktide arvu. Ka sellise asjade käigu korral ei oma VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/ 127796 jõustumine mingit tähendust AS-i Harjumaa Liinid jaoks. Endiselt ei oleks tema poolt tehtud pakkumine majanduslikult soodsaim, mistõttu ei saaks ASiga SEBE sõlmitud hankeleping endiselt tema õigusi rikkuda. Eeltoodut kokku võttes leiab vastustaja, et kaebuse esitaja on halduskohtule esitanud kaebuse nö igaks juhuks. Kaebuse esitaja keskendub kaebuse esitamisel VAKO 09.02.2012 otsusele nr 11-12/127796, millega tunnistati kehtetuks Ida-Viru maavanema 12.01.2012 korraldus nr 1-1/10 ja 13.01.2012 korraldus nr 1-1/12 SEBE AS pakkumuse edukaks tunnistamise kohta I liinigrupis. VAKO tühistas maavanema korralduse leides, et hankija oleks pakkumuste hindamisel pidanud AS-le 4 Harjumaa Liinid andma kollektiivlepingu eest 5 punkti. Sellisel juhul oleks AS Harjumaa Liinid edestanud pakkumuste hindamisel punktide poolest AS-i SEBE. Samas on oluliselt tähtsamaks küsimuseks antud juhul see, kas AS Harjumaa Liinid üleüldse kvalifitseerub vaidlusaluses hankemenetluses või mitte, sest VAKO on 09.02.2012 otsusega nr 9-12/127796 rahuldanud SEBE AS vaidlustuse ja tunnistanud kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 osas, millega kvalifitseeriti I liinigrupis AS Harjumaa Liinid. VAKO leidis, et hankija ei oleks tohtinud AS-i Harjumaa Liinid kvalifitseerida, kuna AS Harjumaa Liinid on viimase 3 aasta jooksul rikkunud üldtöökokkuleppe nõudeid. VAKO 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 jõustumine üksi, ilma VAKO 02.02.2012 otsuse nr 10-12/127796 jõustumiseta ja VAKO 09.02.2012 otsuse nr 9-12/127796 tühistamiseta kohtu poolt, ei anna kaebuse esitajale soovitud tulemust. Kaebuse esitaja õiguste rikkumist saab tuvastada ainult peale kõigi kolme poolelioleva kohtumenetluse lõppemist. Kui kohtumenetlused haldusasjades 3-12-302, 3-12-326 ja 3-12-351 on lõppenud ning on selgunud, et AS-iga SEBE sõlmitud hankeleping rikub kaebuse esitaja õigusi, on tal võimalus pöörduda halduskohtusse, omades siis juba konkreetset alust kaebuse esitamiseks. Kuna vastustaja poolt AS-iga SEBE 27.02.2012 sõlmitud hankeleping ei ole käesoleval ajal vastuolus mitte ühegi VAKO jõustunud otsusega, mis annaks aluse hankelepingu tühiseks tunnistamiseks RHS § 127 lg 5 alusel ega riku seega kaebuse esitaja õigusi, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et esitatud vastuväide on alusetu järgmistel põhjustel: Ei piisa antud juhul lepingu tühisuse tuvastamiseks ainult haldusasja 3-12-351 jõustunud lahendist. Ei saa väita kaebuse esitaja õiguste rikkumist ainuüksi VAKO 09.02.2012 otsuse nr 1112/127796 jõustumise korral (5 punkti andmise kohustus pakkumuste hindamisel), sest VAKO 09.02.2012 otsuse nr 9-12/127796 (AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimata jätmine) jõustumise korral jääb AS Harjumaa Liinid üleüldse hankemenetluses kvalifitseerimata ning sellisel juhul ei oma VAKO 09.02.2012 otsus nr 11-12/127796 (pakkumuste hindamisel 5 punkti andmise kohustuse kohta AS-ile Harjumaa Liinid) absoluutselt mitte mingisugust tähendust. Kui AS Harjumaa Liinid ei kvalifitseeru, siis ei saa tema pakkumust ka hinnata. Eeltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et kaebuse menetluse peatamine kaebaja poolt märgitud põhjusel (haldusasjas 3-12-351 tehtava kohtulahendi jõustumiseni), ei anna üksi alust hilisemaks hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, kuna eelkõige on vaja ära oodata haldusasjas 3-12-326 (kaebaja kvalifitseerimine/mitte kvalifitseerimine) kohtulahendi jõustumine. Seetõttu ei oleks käesolevas asjas menetluse peatamine olnud põhjendatud ega otstarbekas ning kaebaja poolt esitatud vastuväide kohtu tegevusele on asjakohatu. 16.04.2012 esitas vastustaja kirjaliku seisukoha kaebaja taotlustele ja palus jätta esialgse õiguskaitse kohaldamise ja menetluse peatamise taotlused rahuldamata
  3. Kolmas isik SEBE AS on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulu nõuet ei ole esitatud. Kolmas isik on tutvunud Ida-Viru Maavalitsuse 12.03.2012 vastusega AS Harjumaa Liinid 05.03.2012 kaebusele ning nõustub täielikult hankija seisukohtadega. AS Harjumaa Liinid esitas vastuväite selle peale, et kohus ei kohaldanud

§-i 95. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine

§ 95lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus.

Kolmas isik SEBE AS palub jätta AS Harjumaa Liinid vastuväide rahuldamata. SEBE AS märgib kohtule 16.04.2012 esitatud vastuses, et haldusasjas nr 3-12-351 ja haldusasjas nr 3-12-326 tehtud otsused või samades asjades edaspidi tehtavad otsused juba sõlmitud hankelepingu tühisust ei mõjuta ning puuduvad

§ 95

lg 1 kohaldamise eeldused, mistõttu palub ta jätta AS Harjumaa Liinid taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse osas märgib SEBE AS, et olukorras, kus leping on sõlmitud ja seda täidetakse, paneks lepingu täitmise peatamine hankija olukorda, kus tal ei ole enam Ida-Virumaal I liinigrupis bussiliiniveo teostajat. See aga mõjutaks kõigi Ida-Virumaa elanike igapäevaseid toimetusi ning oleks avaliku huviga ilmselges vastuolus. Lisaks tuleb arvestada, et juba sõlmitud 5 lepingu täitmine enam kaebuse esitaja huve ei riku - isegi siis, kui eksisteeriks lepingu tühistamise võimalus, ei muudaks lepingu täitmine kuidagi kaebaja positsiooni halvemaks. Kaebuse esitaja viited lepingu tagasitäitmisega seotud probleemidele on hankija mure ega mõjuta kaebuse esitaja õigusi. Esimese astme kohus on juba kahes kohtuasjas (haldusasi nr 3-12-351 ja haldusasi nr 3-12-326) jõudnud järeldusele, et SEBE AS on tunnistatud edukaks õiguspäraselt. Niisiis on kaebuse edu perspektiivid äärmiselt väikesed. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes on selge, et esialgse õiguskaitse rahuldamine ei muuda kaebaja olukorda, kuid toob kaasa ebaproportsionaalselt suure avaliku huvi riive. Tuginedes eeltoodule palub kolmas isik SEBE AS jätta rahuldamata ka AS Harjumaa Liinid esialgse õiguskaitse taotlus.

  1. KAEBAJA SEISUKOHT VASTUSTAJA 12.03.2012 KAEBUSE VASTUSE OSAS Kaebaja ei nõustu vastustaja käsitlusega, et kaebus Lepingu tühisuse tuvastamiseks on esitatud ennatlikult ning tuleks ainuüksi seetõttu rahuldamata jätta. Kaebaja pöördus kohtusse juba praeguses etapis selleks, et paluda esialgset õiguskaitset ning tagada palutavate meetmete kaudu haldusasja nr 3-12-351 tulemusena VAKO Otsuse jõustumise korral Ida-Viru riigihanke jätkumine ja kaebaja õiguste kaitse, kuna haldusasja nr 3-12-351 menetluse lõppemisel võib kaebaja olla olukorras, kus kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on vastustaja poolt RHS § 45 lg 2 sätestatud ettepaneku tegemata jätmise tõttu möödunud. Samuti soovib kaebaja vältida seda, et vastustaja haldusorganina ei asuks täitma riigihankes sõlmitud Lepingut enne, kui on veendutud selle kehtivuses (ehk kus VAKO Otsus on haldusasjas nr 3-12351 jõustunud otsusega tühistatud) (lk 128 jj). Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja menetluskulu väljamõistmist. Kaebaja on kandnud haldusasja nr 3-12-466 menetluses menetluskulusid kokku summas 1966,5 eurot, mis koosneb kuludest õigusabile summas 1924,97 eurot ja kuludest riigilõivudele kokku summas 41,53 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja vastuväide AS Harjumaa Liinid esitas vastuväite selle peale, et kohus ei kohaldanud

§-i 95. Vastuväite esitamist kohtu tegevusele reguleerib

§ 90

lg 1, mille kohaselt võib vastuväite kohtu tegevusele esitada menetluse juhtimisel, samuti menetlussätete rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 203

lg-s 1 ja § 235 lg-s 1 sätestatud edasikaebamise piiranguid arvestades ei ole vastuväite lahendamise kohta tehtud kohtumääruse peale võimalik edasi kaevata, kuivõrd seadus sellist võimalust ette ei näe ja taoline määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seega saab määruse peale esitada vastuväite üksnes apellatsioon- või kassatsioonkaebuses.

§ 178

lg 4 kohaselt on mitte edasikaevatav määrus lubatud teha ka pealdisena menetlusosalise avaldusel, mis määrusega lahendatakse.

ei luba esitada vastuväidet kohtu tegevusele kohtumääruse või -otsuse sisulise seisukoha peale. Halduskohus leiab, et kaebaja vastuväide ei ole põhjendatud, kuna tegemist pole veaga, mis mõjutaks asja lahendamist. Seadusandja on sätestanud, et hankeasja menetlus ei peatu ja seda ei peatata

§ 95

lg 2 sätestatud juhul (

§ 273), seetõttu jääb vastuväide rahuldamata.

Vastuväite rahuldamata jätmisele ei saa esitada määruskaebust. 19. Kaebaja taotlus menetluse peatamiseks Haldusasjas nr 3-12-351 ja haldusasjas nr 3-12-326 tehtud otsused või samades asjades edaspidi tehtavad otsused juba sõlmitud hankelepingu tühisust ei mõjuta ning puuduvad

§ 95lg 1 kohaldamise eeldused.

Menetluse peatamiseks

§ 95

lg 1 alusel puuduvad ka menetlusökonoomilised kaalutlused, seetõttu jääb kaebaja menetluse peatamise taotlus rahuldamata. 6

§ 98lg 2 sätestab, et menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. 20. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Käesolevas hankeasjas nr 3-12-466 on AS Harjumaa Liinid esitanud halduskohtule tuvastamiskaebuse

§ 37

lg 2 p 6 järgi, nõudes Ida-Viru Maavalitsuse ja SEBE AS vahel 27.02.2012 riigihankes nr 127796 sõlmitud Ida-Virumaa I liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist. Esitatud tuvastamiskaebuses nõutakse esialgse õiguskaitse kohaldamist: 20.1 peatada Ida-Viru Maavalitsuse ja SEBE AS vahel 27.02.2012 riigihankes nr 127796 sõlmitud Ida-Virumaa I liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 20.2 kohustada Ida-Viru Maavanemat esitama riigihankes nr 127796 hiljemalt 10 päeva enne igakordset pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist kõigile pakkujatele RHS § 45 lg 2 kohase kirjaliku ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 268

lg 1 kohaselt võib pakkuja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Tartu Halduskohus leiab, et isegi siis, kui halduskohus peaks kaebuse rahuldama, siis on kaebuse rahuldamise tagajärjeks lepingu tühisuse tuvastamine. Tuvastamiskaebus (hankelepingu tühisuse tuvastamine) halduskohtus on suunatud avalikõigusliku suhte kindlakstegemisele, millisel juhul ei märgi kohus kaebuse rahuldamise korral otsuse resolutsiooni korraldusi haldusakti või -lepingu tagasitäitmise kohta ega muid kohustusi, kuna tuvastamiskaebuse puhul kohtulahendi täitmise menetlus puudub – õigusrahu saavutataksegi kohtulahendi tegemisega, kus resolutsioonis on öeldud vaid, kas vastav asjaolu (antud juhul hankelepingu tühisus) on kohtu poolt tuvastatud või mitte. Vahetuid tagajärgi tekitab lepingu tühisuse tuvastamine vaid lepingupooltele, kellel on vastastikku nõuded lepingu tagasitäitmisele. Kuivõrd hankelepingu tühiseks tunnistamise menetluses on teiseks pooleks lepingu sõlminud hankija ning vastavalt RHS § 127 lg 5 on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik, peab hankija tagama otsuse täitmise. Kaebuse esitaja AS Harjumaa Liinid ei saa aga ühelgi juhul nõuda, et tehingu tühisuse tulemusena sõlmitaks leping temaga. Tühisuse tuvastamise kaebuse esitamise eesmärk kaebuse esitajale, kes ei ole lepingu pooleks, saab olla tõenäoliselt siiski vaid kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, kohustada Ida-Viru Maavanemat esitama riigihankes nr 127796 hiljemalt 10 päeva enne igakordset pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist kõigile pakkujatele RHS § 45 lg 2 kohase kirjaliku ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, väljub kaebuses esitatud taotluse raamidest. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, st see peab teenima sama eesmärki. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et esialgse õiguskaitse abinõu peab olema eesmärgipärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kaebuse esitaja pole kaebuses välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kohus leiab ka, et käesolev kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebajal puudub esitatud kujul esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus jääb rahuldamata.

§ 280

(esialgne õiguskaitse hankeasjas) lg 4 kohaselt määruskaebus esialgse õiguskaitse, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse kohta tehtud määruse peale 7 esitatakse kolme tööpäeva jooksul. Kui määruse tegi halduskohus, esitatakse määruskaebus otse ringkonnakohtule. 21. Hankelepingu tühisuse tuvastamine Halduskohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 27.02.2012 on Ida-Viru Maavalitsus ja SEBE AS sõlminud Ida-Virumaa I liinigrupi bussiveo avaliku teenindamise lepingu (Leping). Riigihangete seaduse § 127 lg 4’ tulenevalt tähtaegse kohtusse pöördumise korral vaidlustuskomisjoni otsus ei jõustu ja halduskohtumenetluse seaduse § 267 lg 3 ja 4 kohaselt ei saa kohus tühistada kehtivat halduslepingut ega selle aluseks olevat haldusakti.

§ 267

lg 3 kohaselt hankelepingute suhtes kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. Kohus ei tühista kehtivat hankelepingut. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel. Kaebuse esitaja tugineb kaebuse esitamisel RHS § 127 lg 5 kolmandale lausele, mille kohaselt hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine. Halduskohtumenetluse seaduse eelnevalt juba nimetatud § 267 lg 3 ja 4 sätestatu ei võimalda kaebajal enam saavutada seda, et hankija sõlmib hankelepingu temaga. Seega on konkreetse vaidluse esemeks 27.02.2012 Ida-Viru maavanema ja SEBE AS vahel sõlmitud hankelepingu tühisus. Kaebaja on kaebuses leidnud, et tal on õigustatud huvi Lepingu tühisuse tuvastamise vastu, kuna selle tulemusena tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks see, et Ida-Viru riigihanke I liinigrupis ei ole hankelepingut kunagi sõlmitud ning hankemenetlus ei ole RHS § 29 lg 3 p 1 alusel kunagi lõppenud. Kuna VAKO Otsus on faktiliselt tehtud (ei ole küll jõustunud), siis ei saa hankija olla hetkel õiguslikult kindel selles, et hankemenetlus on RHS § 29 lg 3 p 1 järgi lõppenud. RHS § 29 lg 3 p 1 nähtuvalt lõpeb hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega. Kui hankeleping on tühine, siis on see algusest peale õiguslike tagajärgedeta – s.t. hankelepingut ei ole sellisel juhul kunagi sõlmitud. 21.1. Halduskohus leiab, et avaliku liiniveo lepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole

§-ist 46 lg 5 ja § 270 lg 2 p 1 lähtudes tähtajaga piiratud. Seetõttu on esitatud kaebus tähtaegne. 21.

  1. Halduskohus käsitleb 27.02.2012 Ida-Viru maavanema ja SEBE AS vahel sõlmitud avaliku liiniveo lepingut halduslepinguna HMS § 95 tähenduses. Seisukohale, et avaliku võimu kandja ja eraõigusliku isiku vahel veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingut tuleb käsitleda halduslepinguna, on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-49-04 (Tallinna Autobussikoondise hagi Maardu linna vastu). 21.
  2. Hankelepingu tühisuse tuvastamine RHS järgi on halduskohtu pädevuses ja seetõttu on kaebus lubatav. See tuleneb ka Riigikohtu 27.10.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-66-
  3. Hankelepingu tühisuse alused on sätestatud RHS § 127 lg 5, vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine. 21.
  4. Halduskohtul oleks võimatu AS Harjumaa Liinid vaidlustustust rahuldada ja juba sõlmitud hankelepingut olematuks muuta isegi juhul, kui asuda kollektiivlepingu olemasolu kohta hankedokumentides kehtestatud hindamise kriteeriumi suhtes riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 punktides 16 ja 17 otsustatuga samale seisukohale. Käesolevas asjas omab olulist tähendust veel ka asjaolu, et 09.02.2012 koostatud otsusega nr 912/127796 tunnistas Riigihangete vaidlustuskomisjon kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 punkt 1.4 osas, millega kvalifitseeriti AS Harjumaa Liinid I liinigrupis. Kaebaja on selle otsuse küll vaidlustanud, kuid kohus on jätnud tema kaebuse 8 rahuldamata ning see otsus pole veel jõustunud. Kuid

§ 267

lg 3 ja 4 sätestatu ei võimalda kaebajal enam saavutada seda, et hankija sõlmib hankelepingu temaga. 21.5. Halduskohus leiab, et nii tsiviilõigusliku, kui halduslepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks peab nõude esitaja näitama, et tal on selleks õigustatud (põhjendatud) huvi. Halduskohtumenetluses käsitletakse lepingu tühisuse tuvastamiseks esitatud nõuet

§-is 5 lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6 sätestatud nõudena (taotlusena), s. t taotlusena avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu, haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks (

§ 6lg 1).

Selle taotluse esitamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi. Põhjendatud (õigusliku) huvi olemasolu või selle puudumist saab halduskohus hinnata üksnes peale kaebuse sisulist läbivaatamist. 21.

  1. Halduskohus leiab, et 27.02.2012 Ida-Viru maavanema ja SEBE AS vahel sõlmitud avaliku liiniveo lepingu tühiseks tunnistamiseks alus puudub. RHS § 127 lg 5 lause 2 kohaselt on hankijale täitmiseks kohustuslik üksnes VAKO jõustunud otsus. Halduskohus märgib, et kaebaja poolt lepingu aluseks olevate otsustuste vaidlustamine ei ole olnud edukas. Seega on käesoleval juhul kaebuse esemeks üksnes leping ning kohus ei saa väljuda kaebuse piiridest ning hakata hindama otsust, millega tunnistati parimaks kolmanda isiku pakkumine või VAKO otsuse, õiguspärasust. Seega ei ole asjakohased kaebuses esitatud argumendid selle kohta, et kaebaja on teinud Ida-Viru riigihanke I liinigrupis hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt soodsaima pakkumuse ning miks kaebaja pakkumine oleks tulnud edukaks tunnistada. Hinnangu andmine, kas kaebaja pakkumist ei loetud edukaks õiguspäraselt, väljub käesoleva kaebuse piiridest. VAKO 09.02.2012 otsus nr 11-12/127796 ei ole jõustunud, sest see on SEBE AS poolt Tartu Halduskohtus vaidlustatud (haldusasi 3-12-351). Niisiis ei ole Ida-Viru Maavalitsuse ja SEBE AS vahel 27.02.2012 sõlmitud hankeleping VAKO otsusega vastuolus. Seega pole sõlmitud hankelepinguga riivatud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub põhjendatud huvi avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks, kuna Ida-Viru Maavalitsus ei ole lepingu sõlmimisele eelnevas pakkumismenetluses tema õigusi rikkunud. Kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi 27.02.2012 avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks, siis puudub vajadus vastata kaebuse väidetele, mis on esitatud seoses lepingu tühisusega. Halduskohus leiab, et puudub ka sisuliselt alus tunnistada avaliku teenindamise leping tühiseks. 21.
  2. RHS § 121 lõike 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt ei saa vaidlustust esitada enam pärast hankelepingu sõlmimist ja sestpeale on vaidlustaja ainsaks õiguskaitsevahendiks vaid RHS § 121 lõikes 5 sätestatud kahju hüvitamise nõue hankija vastu. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et RHS § 121 lg 5 võib kahju hüvitamise taotluse vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates (konkreetsel juhul alates 27.02.2012.a). Kahju hüvitamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut. 21.
  3. Menetluskulud

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Kuna vastustaja ja kolmas isik menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole, ei mõista kohus kaebajalt vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulusid välja (

§ 109lg 1).

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.