3-11-209/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-209 Otsuse kuupäev

1. september 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla
2. detsembri 2010 käskkirja nr 1-4/2818 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
3. august 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. oktoober
5. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 09.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2818 määrati Madis Pretkele distsiplinaarkaristuseks 15 ööpäeva kartserisse paigutamine vangistusseaduse § 67 p 3 ja Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.
6. sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. M.Pretke distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 15.11.2010 kell 12.00 jalutuskäigult tulles omas jalatsi sisse peidetuna vanglateenistuse ametnike poolt kaaskinnipeetavale jalutusboksi saatmiseks paigaldatud käeraudu ning ei teavitanud sellest vanglateenistuse ametnikke, millega seadis ohtu vangla üldise julgeoleku ja sisekorra. 15.12.2010 esitas M.Pretke nimetatud käskkirja peale vaide. Tartu Vangla direktori 07.01.2011 vaideotsusega nr E5 588-1 jäeti M.Pretke vaie rahuldamata. 1 26.01.2011 esitas Madis Pretke kaebuse Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla 09.12.2010 käskkirja nr 1-4/2818 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused Madis Pretke palub tühistada peaspetsialist-üksuse juhi K.Timmuski 09.12.2010 käskkiri nr 1-4/2818, kuna kinnipeetaval ei ole kohustust teavitada vangla territooriumil hooletuse tõttu vedelema jäetud metall tükkidest. Kaebuse esitaja leiab, et teda karistati nimetatud käskkirjaga ebaõiglaselt 15 ööpäevalise kartserkaristusega, kuna kinnipeetav leidis jalutusboksist ilmselt katkised või mittetöötavas olukorras käerauad, mis ilma võtmeta on lihtsalt metalli tükk ega saa kuidagi ohustada vangla julgeolekut, sest metallist esemed ei ole keelatud esemete nimekirjas. Kinnipeetav ei saa vastutada n.ö temal ei lasu vastutust ega kohustust valvata, hooldada jne valvuritele st vanglaametnikele kuuluvate lohakalt hoitud varustuse või esemete eest. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla 09.12.2010 käskkiri nr 1-4/
7. Kohtuistungil märgib kaebaja, et käskkiri on lavastatud ja fabritseeritud eesmärgiga teda karistada. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Madis Pretke kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. M.Pretke esitas käskkirja peale 15.12.2010 vaide, milles leidis, et distsiplinaarkaristus on temale määratud ebaõiglaselt ning taotles käskkirja tühistamist. Tartu Vangla direktori 07.01.2011 vaideotsusega nr E5 588-1 jäeti M.Pretke vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on M.Pretke distsiplinaarüleastumine, mis seisnes kaaskinnipeetavale asetatud käeraudade enda valdusesse võtmises, nende peitmises oma jalatsisse, eesmärgiga varjata vanglaametnike eest käeraudu ning toimetada need oma kambrisse, millega jättis täitmata temale vanglaametnikele kuuluvate töövahendite leidmisest tuleneva teavitamise kohustuse ja millega seadis ohtu vangla sisekorra ning üldise julgeoleku, ning süü selle toimepanemises tõendatud ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. M.Pretke vaides toodud faktid ja asjaolud on otsitud ning ennastõigustavad, mida tõendab nende oluline erinevus distsiplinaarmenetluse käigus antud seletustest. Vastustaja jääb vaideotsuse toodud selgituste ja põhjenduste juurde. Kaebaja ei ole ka oma halduskohtusse esitatud kaebuses toonud välja uusi asjaolusid, mis tingiksid temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise. Kaebaja väited, et tema ei ole vastutav vanglaametnike lohakalt hoitava varustuse eest ning et ilma võtmeta on käerauad pelgalt rauatükk, ei puutu käesoleval juhul asjasse, kuna kaebajat karistati selle eest, et ta ei teavitanud koheselt järelevalvet teostanud vanglaametnikke käeraudade nn leidmisest ja üritas neid jalatsisse peidetuna oma kambrisse toimetada. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et M.Pretke distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ning tegu ja kaebaja isikut arvesse võttes, ilmselgelt vajalik Kohtu põhjendused ja otsus M.Pretke distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 15.11.2010 kella 12.00 jalutuskäigult tulles omas jalatsi sisse peidetuna vanglateenistuse ametnike poolt kaaskinnipeetavale jalutusboksi 2 saatmiseks paigaldatud käeraudu jättes käeraudade leidmisest teatamata, ohustades oma käitumisega vangla sisekorda ja seades seeläbi ohtu vangla üldise julgeoleku. Vangistusseaduse § 67 p 3 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist. Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.7 kohaselt on kinnipeetav kohustatud tööriista kaotamisest või leidmisest, talle mittekuuluva või vanglas keelatud eseme leidmisest koheselt teatama ning üle andma järelevalvet teostavale teenistujale. Kohus on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud vanglateenistuse ametnike J.Suur’e ja H.Saaremets’a ettekannetega (tlk. 38 ja 39 pöördel, lk.40) ning kaebaja enda seletustega. Vanglaametnike seletuste kohaselt 15.11.2010 kella 12.00 paiku jalutuskäigult tagasi tulles leiti M.Pretke läbiotsimisel jalatsi seest käerauad. Läbiotsimine teostati seetõttu, et eelnevalt oli avastatud teisel kinnipeetaval käeraudade puudumine. Ettekannete järgi otsiti käeraudade leidmiseks läbi jalutusboksid, samuti koridor, mida mööda kinnipeetavad jalutusboksi lähevad. Esimesel läbiotsimisel ei vaadatud jalatsite sisse, kuna oli märg. Käerauad leiti kinnipeetavatele teisel korral teostatud põhjaliku läbiotsimise käigus peale jalutuskäiku. Käerauad olid M.Pretke jalatsi sees. Distsiplinaarüleastumist on sisuliselt tunnistanud kaebaja ka ise. Nii on M.Pretke 15.11.2010 seletuskirjas märkinud, et peitis käerauad protesti märgiks (tlk.39). 15.12.2010 Tartu Vanglale esitatud taotluses on M.Pretke märkinud, et võttis 15.11.2011 jalutusboksis talle mittekuuluvad käerauad, kuna vanglariietel taskud puuduvad, ei olnud võimalik leitud eset kuhugi mujale paigutada (tlk.41). Ka kohtuistungil antud seletuses ei vaidlusta kaebaja, et ta võttis võõrad käerauad ning pani need omale sussi sisse. Samas ei vasta tõele kaebaja väide, et ta võttis käerauad eesmärgiga, et need vanglaametnikele tagastada. Vanglaametnike ettekannete kohaselt oli kaebajal võimalik võõrad käerauad leidmise korral koheselt üle anda, seda juba esimese läbiotsimise ajal. Materjalidest nähtub, et käeraudade puudumine avastati 11.15 paiku, käerauad leiti M.Pretke juurest kella 12.00 paiku. Ka M.Pretke on märkinud, et võttis talle mittekuuluvad käerauad kella 11.25 paiku, seega oli kaebajal piisavalt aega enne läbiotsimisi vabatahtlikult leitud ese üle anda. Kuna kaebaja seda vabatahtlikult ei teinud, saab nõustuda distsiplinaarmenetluse protokollis märgituga, et M.Pretke peitis võõrad käerauad jalatsi sisse eesmärgiga toimetada need kambrisse. M.Pretkel oli õigusaktidest tulenevalt kohustus koheselt teatada talle mittekuuluva eseme leidmisest ning andma need üle järelevalvet teostavale isikule. Oma tegevusega seadis M.Pretke ohtu vangla üldise julgeoleku ja sisekorra. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, haldusakt on motiveeritud ning tugineb tuvastatud faktilisele ja õiguslikule alusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Eda Muts kohtunik 3