TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2193 Otsuse kuupäev 27.01.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.K. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada K.K.le Tartu Vangla spordihoones jõusaali kasutamine üks kord nädalas ühe tunni jooksul. Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta K.K. kaebus haldusasjas 3-11-2193 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 27.02.
- Asjaolude kirjeldus K.K. on esitanud Tartu Vangla direktorile 07.06.2011 taotluse, milles on taotlenud kohtuda vangla direktoriga, et saada vastust tööhõive küsimusele ja saada luba kasutada vanglas olevat jõusaali. Kaebajale on selgitatud 08.07.2011 kirjaga V1-8045-1, et tulenevalt VangS § 55 lg 1 kohaselt on tagatud kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine, mida võimaldatakse nii spordisaalis käimise kui ka korvpalli ja jalgpalliväljakute kasutamise näol. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse, endale meelepärase spordiga tegelemise võimaldamist, vangla tagab kinnipeetavatele üldised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks. Kinnipeetavatel on võimalus tegeleda kehakultuuriga ka kambris ja värskes õhus viibimise ajal. Kinnipeetav K.K. on esitanud 13.07.2011 vaide vanglale, milles leiab, et kambris ei ole kehakultuuriga tegelemiseks piisavalt ruumi ega õhku ning taotleb õigust külastada kogu spordihoonet, mille üheks osaks on jõusaal. K.K. on leidnud, et sportimiseks antud aeg ei ole vangla poolt organiseeritud ning ei pakuta ravivõimlemist. Jooksmine välitingimustes kõval pinnal lõhub jalgu ning takistuseks on ilmaolud. Kaebaja on seisukohal, et vanglal on piisavalt ressursse, et tagada spordisaali efektiivne kasutamine. Vaideotsusega 25.08.2011 nr. E5-374-1 on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Tartu Vangla on märkinud, et kaebajale on võimaldatud ühel korral nädalas kasutada spordisaali või –väljakut. Kinnipeetaval ei ole võimalik liikuda vangla territooriumil iseseisvalt ning spordisaali kasutamise võimaldamisel tuleb arvestada kinnipeetavate teiste planeeritud tegevustega nagu õppimine, toitlustamine ja töötamine ning igapäevaselt ei ole võimalik teostada kõikide kinnipeetavate saatmist spordisaali. Vaideotsuses on märgitud, et jõusaali kasutamine on üks võimalustest spordi tegemiseks ning kinnipeetaval on võimalus tegeleda kehakultuuriga ka oma kambris (käte kõverdused, võimlemisharjutused) ning värskes õhus viibimise ajal (jooks, käimine). Üheski õigusaktis ei ole sätestatud kuidas vangla peab tagama kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist. Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal, mida kinnipeetavad saavad kasutada. Tartu Vanglas on süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonda ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonda, milles viibivatele kinnipeetavatele on tagatud nädalas korra spordisaali kasutamine. Vaideotsuses on märgitud, et K. K. on soovinud jõusaali kasutamist taastusravi eesmärgil, et tegeleda ravivõimlemisega seonduvalt lampjalgsusega. Vangla vaideotsuse kohaselt on lubatud K. K. 11.08.2011 ortopeedi näidustustel saata kirisaadetisega ortopeedilised sisetallad ning jalgade treenimiseks spetsiaalseid erivahendeid vangla jõusaalis ei ole. Kaebuse esitaja taotlused ja seisukohad Kinnipeetav K. K. on pöördunud kohtu poole ning taotleb kohustada Tartu Vanglat tagama kaebajale üks kord nädalas kuid mitte vähem kui üks tund spordihoones asuva jõusaali kasutamist ning tuvastada, et vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud seonduvalt nimetatu mittevõimaldamisega. Kaebaja on märkinud, et spordisaali kasutavad Tartu Vangla töötajad ise ning kinnipeetavatele ei tagata piisavalt sportimise võimalusi. Kaebaja leiab, et kehakultuuriga tegelemine on tema tervisele vajalik vähemalt üks kord nädalas üks tund. Antud juhul piirab vangla kaebaja õigusi tegeleda spordiga, kaebaja viitab VangS § 55 lg 1 ja Põhiseaduse § 11 ja § 3 ja Euroopa Vanglareeglistiku sätetele. Kaebuse täienduses 24.10.2011 on kaebaja märkinud, et spordihoones asuvale jõusaali uksele on pandud silt, millega on keelatud kinnipeetavatel rangelt sisenemine. Kaebaja peab seda eriti diskrimineerivaks ja solvavaks ning leiab , et nimetatud sildi paigaldamine on ennekuulmatu ja eetikanormidega vastuolus. Kaebuse täienduses 28.11.2011 on kaebaja märkinud, et vangla ei saa aru, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja märgib, et kambris on umbne tegeleda kehakultuuriga ning kamber on kitsas kahe kinnipeetava ühte kambrisse paigutamiseks, samas ei ole vangla taganud kaebaja julgeolekut vanglas, olles paigutanud teda valesse elusektsiooni . Kaebaja on taotlenud enda paigutamist S-7 hoonesse. Kaebaja on esitanud haldusasja 3-11-2193 raames 26.09.2011 täienduse, mille kohus on registreerinud uue haldusasjana nr. 3-11-
- Vastustaja seisukohad Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kehakultuuriga tegelemine on lai mõiste ja see ei hõlma ainult spordisaali kasutamist. Kaebajale on lubatud kehakultuuriga tegelemine igale temale sobival ajal ka näiteks kambris ( võimlemine, kätekõverdused, kükitamine, lamavast asendist istessetõus, painutused jne) ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides ning seda võimalust kasutavad paljud kinnipeetavad. Vastustaja ei nõustu kaebaja toodud etteheidetega, et kambris on umbne või vähe ruumi, mistõttu ei ole seal kehakultuuriga tegelemine võimalik. Kõikides vangla siseruumides, sealhulgas ka spordihoones on sundventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Soovi korral on võimalik kambris avada värske õhu saamiseks aken. Tartu Vangla kambri suuruseks on 10 m
- Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale kambris ettenähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Järelikult on kinnipeetaval Tartu Vangla kambris poole võrra rohkem ruumi kui õigusaktides ette nähtud ning etteheide, et ruumi puudumise tõttu on kambrisse ühe kinnipeetava asemel paigutatud kaks kinnipeetavat, põhjendamatu. Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal, mida kinnipeetavad saavad kasutada. Tartu Vanglas on süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonda ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonda, milles viibivatele kinnipeetavatele on tagatud nädalas korra spordisaali kasutamine. Eelkõige on kinnipeetavatele mõeldud spordisaalis kasutamise ajad nädalavahetusel, kuna kinnipeetavad on nädala sees hõivatud erinevate sotsiaalprogrammide läbimisega. Kuna vanglale ei tulene ühestki õigusaktist kohutust tagada kaebajale spordihoone jõusaali kasutamist 1 kord nädalas 1 tunni jooksul, siis ei saa ka kohus selleks vanglat kohustada ning selline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on viidanud, et samale seisukohale asus ka Riigikohus oma 07.12.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09, mille p
- märkis, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebuse, millega K. K. kohtu poole pöördus – kohustada Tartu Vanglat lubama K. K. iga päev 1 tund kasutada spordihoone jõusaali - sisulisel lahendamisel ei ole K. K. täienduses väljatoodu asjassepuutuv. Asja sisulisel lahendamisel ei oma mingit tähtsust milline silt on jõusaali uksel, kuna K. K. taotlust ei ole jäetud rahuldamata seetõttu, et uksel on vastav silt. Vangla ei saa jõusaali uksel olevast sildist loobuda ainult seetõttu, et kaebajat see kuidagi riivab, kuna kõik kinnipeetavad ei ole võimelised ainult suuliselt ja mõistliku hääletooniga öeldust aru saama. Paraku ei saa paljud kinnipeetavad aru ka sellest, et kui uks ei ole lukus, ei tähenda see veel automaatselt luba uksest sisse astuda. Kaebajale on tagatud võrdsed võimalused teiste kinnipeetavatega kehakultuuriga tegelemiseks. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja ei ole rahul asjaoluga, et tal ei võimaldata tegeleda kehakultuuriga kaebaja poolt soovitud ulatuses ning viisil ning kaebaja on leidnud ka, et kinnipeetavate kamber on väike kahele kinnipeetavale ning kaebaja on paigutatud valesse elusektsiooni. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse võimalus kinnipeetavale tegeleda kehakultuuriga ning VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale viibida l tund päevas värskes õhus. Kohus nõustub vangla seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Tulenevalt HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kohus jätab kaebuse rahuldamata ja nõustub vaidlustatud haldusaktis või kaebaja nõude kohta tehtud vaideotsuses tehtud põhjendustega, ei pea kohus põhjendusi kordama. Kohus märgib, et vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes Põhiseaduse § 3 ja 11 nõudeid, kuna antud juhul ei ole tegemist kaebaja õiguste ja vabaduste piiramisega. Vangla ei ole kaebajale teinud piiranguid kehakultuuriga tegelemisel, vaid andnud võimaluse kaebajale kehakultuuriga tegelemise igale temale sobival ajal ka kambris (näiteks võimlemine, kätekõverdused, kükitamine, lamavast asendist istessetõus, painutused jms.) ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides, mida kasutavad paljud kinnipeetavad. Spordisaali kasutamine ei ole kehakultuuriga tegelemiseks ainuke võimalus ning VangS § 55 lg 1 kohaselt ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda endale meelepärast viisi spordialaga tegelemiseks. Vangla on märkinud, et soovi korral on võimalik kambris avada värske õhu saamiseks aken. Tartu Vangla kambri suuruseks on 10 m
- Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale kambris ettenähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Järelikult on kinnipeetaval Tartu Vangla kambris poole võrra rohkem ruumi kui õigusaktides ette nähtud ning etteheide, et ruumi puudumise tõttu on kambrisse ühe kinnipeetava asemel paigutatud kaks kinnipeetavat, põhjendamatu. Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal, mida kinnipeetavad saavad kasutada. Tartu Vanglas on süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonda ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonda, milles viibivatele kinnipeetavatele on tagatud nädalas korra spordisaali kasutamine. Vangla on märkinud, et spordisaali vahendid on iseenesest vangla jaoks kallid sportimisvahendid, mistõttu on neid raske soetada, samuti tuleb parandada olemasolevaid spordivahendeid ning alates
- aastast on vanglas valvuritele, kelle ülesandeks on otsene järelevalve toestamine, pandud täiendavaid tööülesandeid ilma, et selleks oleks suurendatud vanglaametnike koosseisu. Seega tuleb tööjõuressurssi jagada arvestusega, et esmatähtsad ülesanded ja kohustused saaksid täidetud ning samuti saadab kinnipeetavat jõusaali valvur ning üheaegselt mitmes erinevas ruumis viibivate kinnipeetavate üle vajalikul määral järelevalve teostamine on raskendatud. Kaebuses toodud väide, et Tartu Vangla töötajad kasutavad ise spordisaali, ei ole asjakohane, kuna sellega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, samal põhjusel ei ole asjakohane kaebaja viide Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku p. 5, p. 25.3, p.27.3, p. 27.4 ja p. 4, mille kohaselt peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedaseks ühiskonna positiivsele elumudelile ja vanglarežiim peab tagama ka vangide heaolu vajaduse ja sportimisvõimalused ja selleks peavad olema asjakohased seadmed ja varustus. Riigikohus on oma kohtulahendis 3-3-1-5-10 asunud seisukohale, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides, kuid vanglas peab kehakultuuriga tegelemise võimalus olema võimalikult lähedane "Euroopa Vanglareeglistikus" sätestatule; kohus märgib, et Euroopa Vanglareeglistiku sätted ei ole õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda. Samuti ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ega diskrimineerida silt, mis on paigutatud spordisaalis jõusaali sissepääsu uksele, milles on väljendatud, et kinnipeetavatele sisenemine rangelt keelatud, kuna nimetatud sildil ei ole kaebajaga puutumust, silt on mõeldud kõigile kinnipeetavatele ja ei ole seotud kaebaja taotluse läbivaatamisega ja mitterahuldamisega. Mis puudutab kaebaja julgeolekuküsimust ning kaebaja taotlust ümberpaigutamiseks S-5 eluhoonest S-7 eluhoonesse, kuna kaebaja ei pea S-5 eluhoonet endale sobivaks, on kaebaja julgeolekuküsimuses taotluse esitanud haldusasja 3-11-2496 raames ning kaebus ettekirjutuse tegemiseks kaebaja S7 eluhoonesse paigutamiseks esitatud nõue on registreeritud haldusasjana 3-11-2307 , milles on kaebaja kaebus tagastatud määrusega seonduvalt vaidemenetluse mitteläbimisega. Seega ei pea kohus esitatud taotlust antud asjas vajalikuks käsitleda, kuna tegemist on korduvtaotlusega, mille esitamine ei ole sellisel moel lubatud. Kohus on selgitanud haldusasja 3-11-2496 raames taotluse esitamise võimalustest. Oma pöördumises kohtu poole on kaebaja märkinud ka , et on pöördunud Justiitsministeeriumi poole kaebaja heaolu stabiliseerimiseks ja kaebaja tagakiusamise lõpetamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. Kohtunik Mare Priks