KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami
§ 48
lg-st 1 tulenevalt ei kuulunud Tartu Vangla avalik-õiguslike ülesannete hulka kinnipeetavatele kaupade müümine, vanglal oli üksnes kohustus kinnipeetavatele sisseostude tegemiseks võimalus luua ning vahendada ja kontrollida sisseostude tegemist. Kuni 23.07.
§ 48
lg 1 ei näinud ette vangla kaupluses müüdava kauba lubatavat juurdehindluse määra. Seega ei olnud kaupade müümine kinnipeetavatele Tartu Vanglas käsitletav avalikõigusliku haldusülesande täitmisena. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et Tartu Vangla kaupluses kehtinud hinnalisandi näol ei olnud tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega. Käesoleva asjaga sisult analoogses asjas on Riigikohtu halduskolleegium teinud 14.12.
- a otsuse (haldusasi nr 3-3-1-72-11), tühistades Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendid, milles asuti Tartu Vangla kaupluses enne
- a juulit rakendatud 17,99%-lise juurdehindluse õiguspärasuse osas antud asjas tehtud lahendiga võrreldes teistsugusele seisukohale. Riigikohus tegi nimetatud asjas uue otsuse, jättes analoogse sisuga kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
- Viidatud Riigikohtu lahendi seisukohad toetavad käesolevas asjas vaidlustatud Tartu Halduskohtu 19.09.
- a otsuse seisukohti. Ka Riigikohus on oma 14.12.
- a lahendis leidnud, et enne 24.07.
§ 48
lg-st 1 tulenes vanglale kohustus tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimalus, kuid kauba müügihinna see osa, mis ületas kauba sisseostuhinda, ei kujuta endast avalik-õiguslikku tasu või makset, mis peaks põhiseaduse § 113 kohaselt olema kehtestatud seadusega. Riigikohtu seisukoha järgi saab riiklikuks lõivuks lugeda tasu vaid selliste soorituste eest, mida reguleerib avalik õigus. Seejuures ei piisa sellest, et avalik õigus reguleerib soorituse tegemise kohustust. Ka soorituse sisu peab alluma avalik-õiguslikule regulatsioonile. VangS § 48 lg-ga 1 kinnipeetavatele tagatud võimalus osta teatud kaupu tähendab vangla kohustust võimaldada kinnipeetaval astuda vastavatesse tsiviilõigussuhetesse. Kaupade ostmine ise aga toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusel. Seega allub kauba müügihind tervikuna eraõiguslikule regulatsioonile. Nimetatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis on viidatud ka Riigikohtu praktikas oluliseks peetud kriteeriumidele rahalise kohustuse avalik-õiguslikuks tasuks lugemisel, mis on muu hulgas järgmised: poolte vahel tekib tasu nõudmisel avalik-õiguslik (võimu-) suhe; ei 5 sõlmita tsiviilõiguslikku lepingut, mille täitmist oleks riigil võimalik nõuda tsiviilkohtumenetluse korras; tasu maksjal puudub õigus nõuda teiselt lepingupoolelt vastusooritust; sellist tasu saab nõuda ainult riik; riik kasutab tasu kogumisel võimuvolitusi. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et vangla kaupluses müüdava kauba eest nõutav hind loetletud kriteeriumitele ei vasta. Poolte vahel sõlmitakse võlaõigusseaduse regulatsioonile alluv müügileping. Oste sooritav kinnipeetav saab vangla kauplusele makstava tasu eest reaalse vastusoorituse - kauba. Analoogset tasu kauba müügiteenuse eest saab nõuda iga eraõiguslik isik. Riik võib avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi tegevus reeglina samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Nii ei vaja eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine seadusest tulenevat erivolitust. Seega ei eeldanud vangla kaupluses kaupade eest sisseostuhinnast suurema tasu küsimine PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsiooni klausli järgimist. Kui kinnipeetav on pöördunud halduskohtusse nõudega kahju hüvitamiseks, mis väidetavalt tekkis Tartu Vanglaga sõlmitud müügilepingute tagajärjel, kujunes müügilepingu sõlmimisel vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Tekkinud tsiviilõigussuhtes peab vangla arvestama ka VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustusega tagada kinnipeetavale reaalne sisseostude tegemise võimalus, mis eeldab seda, et kaupade eest küsitav hind ei oleks ebaproportsionaalselt suur. VangS § 48 lg 1 rakendamisel saab arvestada ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega REC
(2006)2 "Euroopa Vanglareeglistik", mille p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra ja julgeolekunõuete täitmiseks õigus osta või muul moel hankida kaupu, sealhulgas toitu ja jooke isiklikuks otstarbeks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaupadega väljaspool vanglat. See aga ei tähenda, et suhe kaebaja ja Tartu Vangla vahel muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik.
- Kaebaja on seega pöördunud halduskohtusse nõudega, mis tuleks lahendada maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu erikogu on leidnud, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning menetlusosalised pole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus (10.04.
- a määrus asjas nr 3-3-4-2-02, p 10). Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleksid kuni halduskohtu otsuse tegemiseni vaidlustanud halduskohtu pädevust. Eeltoodu alusel saab ka ringkonnakohus kaebaja kahju hüvitamise nõuet ise täiendavalt hinnata, kuigi väidetav kahju on tekitatud eraõiguslikus suhtes.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaupade müügihinna see osa, mis ületas kauba sisseostuhinda, ei kujuta endast avalik-õiguslikku tasu või makset, mis peaks põhiseaduse § 113 kohaselt olema kehtestatud seadusega, ei olnud Tartu Vangla kaupluses keskmiselt 17,99%-lise juurdehindluse rakendamine enne
- a juulit õigusvastane. Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et Tartu Vangla ei ole kaupluses keskmiselt 17,99%-lise juurdehindluse rakendamisega rikkunud ka VangS § 48 lg-t
- Nimetatud protsent ei ületa praeguseks seadusandja poolt kindlaks määratud 20 % suurust lubatavat maksimumpiiri, mille võrra müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kõrgem, ega ole ebanormaalselt kõrge võrreldes hindadega väljaspool vanglat. Kaupade müümine 2007-2009 sisseostuhinnast 6 17,99 % võrra suurema hinnaga ei piira ebaproportsionaalselt kinnipeetavate õigust sisseoste sooritada. Ka VangS § 48 lg 1 kehtivat sõnastust arvestades pole põhjust pidada juurdehindlust põhjendamatult suureks. Seega ei kuulu kaebaja nõue hinnalisa tagastamise ja intresside tasumise nõudes rahuldamisele. II
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.09.
- a otsus tuleb tühistada osas, milles halduskohus ei käsitlenud kaebaja esitatud Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kaebaja on 27.12.
- a kaebuses esitanud lisaks hinnalisa hüvitamise ning intressi tasumise nõudele ka õigusvastasuse tuvastamise nõude, mida halduskohus ei ole oma 19.09.
- a otsuses lahendanud. Halduskohus on rikkunud otsuse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 25 lg 3 lauset 2, mille kohaselt, kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Samuti ei ole halduskohus otsustanud õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtmise üle ega ole võtnud seisukohta põhjendatud huvi olemasolu osas õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Kuna halduskohus ei ole võtnud seisukohta selle nõude lubatavuse osas, on ringkonnakohtu arvates tegemist menetlusveaga, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei saa esimese astme kohtuna hakata hindama halduskohtus esitatud nõude lubatavust ning seda nõuet lubatavuse korral sisuliselt lahendada. Sellisel juhul ei toimiks kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõte. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles selles ei ole käsitletud kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ja saata asi õigusvastasuse tuvastamise nõude osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. HKMS § 199 lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS v.r § 25 lg 3 lauses 2 sätestatud menetlusnormi rikkumist halduskohtu poolt ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb haldusasi osas, milles halduskohus ei ole menetlenud kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuet, saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Kaebaja on taotlenud halduskohtult võtta vastutusele Tartu Vangla jurist valeütluste andmise eest halduskohtu istungil. Kuigi ka selle taotluse osas ei ole halduskohus oma otsuses seisukohta võtnud, leiab ringkonnakohus, et see rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõigusliku asutuse ametnike vastutusele võtmine, ei kuulu nimetatud taotlus lahendamisele halduskohtus. Maili Lokk Agu Timmi 7 Madis Ernits