Obsah (5)

§ 1047§ 103§ 127§ 128§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-22916 Ts

) § 1047 lg-s 4 sätestatust. Kostja võttis omaks, et ta on Kreedix Registris esitatud andmete avaldaja. Kostja on avaldanud info, et Gund OÜ võlg 17.05.2011 seisuga on 663,98 eurot, nõude vanus on 591 päeva ja võlgnevuse tekkimise eest vastutava(ad) juhatuse liige/liikmed, sealhulgas „endine juh. Karli Kuuskaru IK. XXXXXXXXXXX“. Poolte vahel puudub vaidlus, et K. Kuuskaru ei ole Gund OÜ juhatuse liige alates 06.04.2010. AS Kodupaber arve nr 29232 tasumise tähtaeg oli 03.10.2009, seega ajal, mil K. Kuuskaru oli Gund OÜ juhatuse liige. Arve kohaselt oli kauba vastuvõtjaks C.S. . Vaidlust ei ole, et C.S. ei olnud Gund OÜ juhatuse liige 2009 septembris. Asjas puuduvad tõendid, et C.S. le oleks antud volikiri Gund OÜ nimel kauba vastuvõtmiseks. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu puhul peab TsÜS § 129 lg 3 kohaselt tehingu teine pool esitama heakskiitmise ettepaneku. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt Gund OÜ juhatuse liige K. Kuuskaru oleks avaldanud AS-ile Kodupaber heakskiitu C.S. poolt 23.09.2009 Gund OÜ nimel tehtud tehingu osas. Võimalik hilisem heakskiit uue juhatuse poolt ei puuduta K. Kuuskarut. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et kõik faktilised asjaolud vastavad tegelikkusele ja on seega õiged. Õige on, et K. Kuuskaru on Gund OÜ endine juhatuse liige. Kuid K. Kuuskaru kui endise juhatuse liikme nimi on registris seotud võlasaldo lahtripeakirjaga: vastutab võlgnevuse tekkimise eest, ja võlasaldo selgitusega: ei ole midagi ette võtnud võla tasumiseks. Äriühingu endise juhatuse liikme nime sidumine võla eest vastutamisega on meelevaldne ja ebaõige, sest endise juhatuse liige ei saa korraldada äriühingu võlgnevuse tasumist ega saa äriühingu nimel esitada vastuväiteid võlale ja korraldada võla tasumist selle tunnistatud osas. Seega kostja poolt K. Kuuskaru kohta registris avaldatu, s.o et hageja vastutab Gund OÜ-l tekkinud väidetava võla eest, on ebaõige ja eksitav ning kuulub kustutamisele.

§ 1047

lg 1 kohaselt on isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane. Kostjal on vastutus õigusvastase süülise teo eest. Tõendatud on, et kostja, avaldades ebaõigeid andmeid hageja kohta, on käitunud õigusvastaselt

§ 1047lg 1 mõttes.

Kostja süü eeldab käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist. Kostja, olles otsustanud hakata registris avaldama andmeid väidetavate võlglaste kohta, kusjuures andmed ei sisalda ainult äriühinguid vaid ka füüsilisi isikuid, äriühingute praegusi ja endisi juhatuse liikmeid, peab tegutsema erilise hoolikusega ja kriitilisusega, et mitte avaldada andmeid asjasse mittepuutuvate isikute kohta. Kostja on asunud otsustama ilma jõustunud kohtulahendita väidetavate võlanõuete kehtivuse üle ja võla tasumise eest vastutavate isikute ringi üle ka pärast vastuväidete saamist. Mõistlik ettevõtja, olles sellises positsioonis, reageerib väidetavate võlgnike ja registrisse kantud muude isikute vastuväidetele kiiresti ning adekvaatselt, kustutades vastuväite esitamisel võlgniku kohta käivad andmed ja edastades vastuväite sissenõudjale. Tulenevalt asjaolust, et äriühingu endine juhatuse liige ei saa midagi ette võtta võlaraportis avaldatud väidetava nõude ümberlükkamiseks ning ei saa seetõttu olla jätkuvalt vastutav väidetava võla olemasolu eest, on tegemist ebaõige faktiväite avaldamisega, kusjuures avaldaja pidi selle väite ebaõigsusest teadma. Isegi kui lähtuda asjaolust, et kostja ei olnud võimeline 3 analüüsima õiguslikku olukorda, on kostjale selgitatud avaldatud andmete ebaõigsust K. Kuuskaru poolt esitatud kahjunõudes 29.10.2010. Kostja ei ole hageja kohta käivaid andmeid ka pärast nõudekirja saamist registrist kustutanud. Ebaõige on kostja väide, et Kreedixi Registris avaldatuga ei saanud tekkida hagejale kahju. Kreedix Võlaregistri 01.05.2010 kirjaga teatati K. Kuuskarule Gund OÜ võlast ning märgitakse lisaks, et „Juhime ka Teie tähelepanu, et Teie võlanõude avaldamine Võlaregistris raskendab tunduvalt Teie konkurentsivõimet ja annab teavet Teie majanduslikest raskustest. Samuti on see ebameeldivaks maine määrajaks ettevõtte juhatuse liikmetele.“ Seega on kostja avalikus registris andmete avaldamisel seadnud üheks eesmärgiks sellises kontekstis ja sellisel veebilehel info avaldamisega juhatuse liikme, sealhulgas ka endise juhatuse liikme, hea maine vähemalt kahtluse alla panemise. Kui sellisel eesmärgil avaldatud info osutub ebaõigeks, tuleb süüliselt tekitatud kahju hüvitada. Kostja rikkumise raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid võlaregistris ning ei ole neid kõrvaldanud ka pärast hageja poolset korduvat tähelepanujuhtimist ja kirjalikult esitatud nõuet. Tegemist on kostja poolt tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega. Kostja ei ole suutnud põhjendada, mida ja kuidas oleks hageja pidanud ette võtma, et Gund OÜ tasuks võlaregistrisse ülesriputatud võla pärast hageja volituste lõppemist äriühingu juhatuse liikmena. Kreedix Võlaregister 01.05.2010 kirjast hagejale nähtub, et kostja eesmärgiks hageja nime märkimisel registrisse oli muuhulgas ka hageja maine kahjustamine. Hageja seati väljapääsmatusse olukorda, kus hagejal ei olnud enam võimalik oma õigusi teisiti kaitsta kui kohtu poole pöördumisega taotledes lõpetada hagejale kahju tekitav käitumine. Maakohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud asjaolud annavad aluse väita, et kostja käitumisest tingitult on hagejal moraalsed kannatused, võimalik reputatsiooni langus, maine kahjustumine ning koostööpartnerite, krediidiasutuste ja klientide silmis teatud määral usalduse kaotus. Hageja on nõudnud kahjuhüvitist summas 10 000 krooni (639,12 eurot). Tuginedes

§-le 1043 ja § 127 lg-le 6 leidis maakohus, et on mõistlik ja põhjendatud määrata kahjuhüvitis summas 500 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kreedix OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. novembri 2011 otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis Kreedix OÜ-lt Karli Kuuskaru kasuks välja kahjuhüvitise summas 500 eurot. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 233 lg-t 1 ja § 232 lg-t
3. Maakohus ei ole kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestanud kõiki asjaolusid ja määras hüvitise suuruse ainult oma siseveendumuse järgi. Maakohus jättis arvestamata rikkumise laadi ja raskuse, rikkuja süü, poolte majandusliku olukorra, hageja enda osa kahju tekitamises ja asjaolud, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb tema õigusvastane tegevus. Kohtuotsusest tulenevalt seisneb kostja õigusvastane tegevus faktide avaldamises. Kostja avaldas andmed vaid selle kohta, et hageja on Gund OÜ endine juhatuse liige; 2) ei arvestanud maakohus hageja väidet, et tema kahju võib olla ka sümboolselt 1 euro. Järelikult ei ole hagejale hüvitise suurus oluline ja tema põhinõudeks on tema nime kustutamine registrist. Seega pidi maakohus arvestama kostja väitega, et kahju tekkimisega ei pea alati kaasnema rahaline kompensatsioon, eriti olukorras, kus hageja oli nõus sümboolse 4 kahjuhüvitisega summas 1 euro. Otsusest ei selgu, kuidas maakohus jõudis järelduseni, et 500 eurot on sümboolne kompensatsioon; 3) ei nõustu kostja maakohtu järeldusega, et kostja on tahtlikult avaldanud ebaõigeid andmeid. Kostja on seisukohal, et esitatud andmed on tõesed ning kostjal oli vastavate andmete avaldamise vastu õigustatud huvi. Samas kostja kontrollis andmed piisava põhjalikkusega. Kostja lähtus Gund OÜ võlgnevuse avaldamisel

§ 103

lg-st 1, mille kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Niikaua kui kohustus ei ole täidetud on avaldatud võlgnevus põhjendatud ja vastab tegelikkusele; 4) jättis maakohus tähelepanuta, et kostja ei ole hagejat võlgnikuks nimetanud. Kostja on korduvalt juhtinud kohtu ja hageja tähelepanu asjaolule, et võlgnikuks vaidluses on Gund OÜ, mitte aga K. Kuuskaru. Võlaraportis on kajastatud võlgnuku Gund OÜ endise juhatuse liikme nimi K. Kuuskaru, kelle juhtimise ajal tekkis Gund OÜ-l võlgnevus. Antud asjaolu vastab tõele ja on tõendatud. Kostja on selgitanud, miks võlaraportis kajastatakse ka endiste juhatuse liikmete nimed; 5) juhtis kostja maakohtu tähelepanu sellele, et Gund OÜ ei ole korrektselt täitnud oma kohustust tasuda võlgnevust ning võlgnevus tekkis hageja juhatuse liikmeks oleku ajal. Gund OÜ võlgnevus on kehtiv. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole suutnud põhjendada, mida ja kuidas oleks hageja pidanud ette võtma, et Gund OÜ tasuks võlaregistrisse ülesriputatud võla pärast hageja volituste lõppemist äriühingu juhatuse liikmena. Kostja teatas, et endise juhatuse liikme nime kustutamine registrist ei ole võimalik ega põhjendatud. Kui Gund OÜ tasub võlgnevuse, siis kustub ka kirje äriühingu võlgnevuse kohta; 6) ei ole maakohus põhjendanud, milles seisnes endise juhatuse liikme hea maine vähemalt kahtluse alla panemine. Võlaraportis on märgitud: endine juhatuse liige K. Kuuskaru. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustiku järgi ei ole hageja enam juriidilise isiku esindaja ja võlgnevuse tasumine ei ole enam tema kohustus. Seega ei saanud hageja maine kolmandate isikute silmis kahjustada ja kostja ei tekitanud hagejale kahju. 5. K. Kuuskaru vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus väga selgelt ja põhjalikult selgitanud rikkumise laadi ning kostja süüd. Maakohus on leidnud, et vastavalt

§ 1047

lg-le 1 on kostja esitanud enda poolt hallatavas registris andmeid, millised ei vasta tõele. Kostja ei ole viidanud sellele, et ta oleks raskes majanduslikus olukorras, mille tõttu peaks hüvitis olema väiksem. Majanduslik olukord on asjaolu, millele pool peab selgelt viitama, et seda saaks selgelt ka arvestada. Kahju tekitamise osas on üheselt leidnud tõendamist asjaolu, et hageja ei ole kuidagi aidanud kaasa kahju tekitamisele kui sellisele; 2) on kostja võlaraportis avaldu põhjal selgelt seisukohal, et äriühingu endine juhatuse liige on vaidlusaluse võlgnevuse eest vastutav isik, seega võlglane. Hageja on seisukohal, et juhatuse liige on ennekõike äriühingu esindaja. Seega ei saa äriühingut samastada juhatuse liikmega. Juhatuse liige vastutab oma tegevuse või tegevusetuse korral äriühingu ees selgetel alustel ning korras, milleks tuleb läbida konkreetne tsiviilmenetlus. Antud juhul ei ole kohtusse eelnevalt nimetatud nõudeid esitatud. Kostja on teadlikult, pahatahtlikult ning omavoliliselt esitanud hagejat kahjustavaid andmeid võlaregistrisse. Kostja ei ole vaidlustanud kohtuotsust osas, millega maakohus otsustas, et kostja poolt esitatud andmed tuleb registrist eemaldada. Seega ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et tema poolt esitatud andmed olid väärad; 5 3) leiab kostja, et hagejal ei saanud otseselt kahju tekkida. Samas aga on kostja saatnud hagejale e-kirja, kus selgitab viimasele, et võlanõude avaldamine registris raskendab tunduvalt konkurentsivõimet ning samuti on see ebameeldivaks maine määrajaks ettevõtte juhatuse liikmetele. Seega on kostja andnud üheselt hagejale mõista, et selliste andmete avaldamine tekitab hagejale kahju. Kokkuvõttes esitas hageja hagis nõude kohtul määrata oma äranägemise järgi kahjuhüvitis, mida maakohus ka tegi. Maakohus on õigesti ning õiglases ulatuses määranud kahjuhüvitise summa, mis peegeldab hagejale tekitatud moraalset kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. novembri 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud vaid osas, millega mõisteti välja Kreedix OÜ-lt K. Kuuskaru kasuks hüvitis 500 eurot ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Kuna Tartu Maakohtu
3. augusti 2011 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
4. Apellandi seisukoha kohaselt pidi maakohus arvestama kostja väitega, et kahju tekkimisega ei pea alati kaasnema rahaline kompensatsioon ning seda seetõttu, et hageja oli ise kohtuistungil nõus sümboolse kahjuhüvitisega summas 1 euro. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada (tl 2-7), ning hilisemas menetluse käigus ei ole hageja oma nõudest loobunud või seda muutnud.

§ 127lg 6 esimese lause ja Ts

MS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Maakohtu järeldus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse kohta on kooskõlas eeltoodud õigusnormidega. Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et maakohus ei ole kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestanud rikkumise laadi ja raskuse, rikkuja süüd, poolte majanduslikku olukorda, hageja enda osa kahju tekitamises ja muid asjaolud, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Maakohus leidis õigesti, et hageja isiklike õiguste rikkumisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitada rahaliselt. Samuti hindas maakohus õigesti hagi rahuldamisel asjas tuvastatud hageja üleelatud ebameeldivuste ja kannatuste suurust, kostja rikkumise intensiivsust ja mõju.

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid võlaregistris ning ei ole neid kõrvaldanud ka pärast hagejapoolset korduvat tähelepanu juhtimist sellele ja kirjalikult esitatud nõuet. Sellega ei ole kostja järginud käibes vajalikku hoolt hagejal kahju tekkimise ärahoidmiseks. 6 Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja ei ole enam juriidilise isiku esindaja ja võlgnevuse tasumine ei ole tema kohustus, siis ei saanud kirje endise juhatuse liikme staatuse kohta hagejale kahju tekitada. Kostja 01.05.2010 teatisest (tl 47) hagejale nähtub, et kostja eesmärgiks hageja nime märkimisel registrisse oli muuhulgas hageja maine kahjustamine. Nimetatud asjaolu kinnitab teatises märgitu, et „Juhime ka Teie tähelepanu, et Teie võlanõude avaldamine Võlaregistris raskendab tunduvalt Teie konkurentsivõimet ja annab teavet Teie majanduslikest raskustest. Samuti on see ebameeldivaks maine määrajaks ettevõtte juhatuse liikmetele“. Lähtudes eeltoodust on alusetu apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, milles seisnes endise juhatuse liikme hea maine vähemalt kahtluse alla panemine. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja täiendavalt, et kirje võlaraportis on mõjutanud negatiivselt tema äritegevust (on juhatuse liige mitmes äriühingus, s.h ka õigusalast konsultatsiooni andvates ettevõtetes), samuti ei ole mõjunud tema nime võlaraportis kajastamine hästi igasugustel läbirääkimistel ning riigihangetel osalemisel. Seega on kaasnenud maine kahjustamisega hagejale negatiivsed tagajärjed tema tööalases tegevuses, põhjustades ebameeldivusi ja üleelamisi.
2. Iseenesest õige on apellandi väide, et kostja ei ole hagejat võlgnikuks nimetanud, vaid võlgnikuks vaidluses on Gund OÜ. Samas aga ei välista see asjaolu hagejal kahju tekkimist. Ringkonnakohus märgib, et võlaraporti kirje, mille kohaselt hageja vastutab Gund OÜ võlgnevuse tekkimise eest, riivab hageja mainet. Samas olles endine juhatuse liige, puudub tal võimalus Gund OÜ võlgnevust likvideerida, s.o hageja kohta tehtud kirje eemaldamine sõltub täielikult kolmandate isikute käitumisest ning hageja ei saa seda ise mõjutada.
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Viivi Tomson