← Eesti

2-11-55920/7

Obsah (12)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 150

2-11-55920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.märtsil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.detsembril 2011 ( tl 26). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

2. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(4)Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 10.10.2007 suulise laenulepingu, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu summas 200 000 krooni. Hageja kandis nimetatud summa kostja arvelduskontole nr 1104396790 Hansapangas. Laenu põhivõlast tagastas 30.10.2007 kostja 100 000 krooni, so 50% laenusummast hageja arvelduskontole nr 221020030774 Hansapangas selgitusega „laenu tagastus“. Kostja ülejäänud laenusummat hagejale vabatahtlikult ei tagastanud. Hageja esitas nimetatud nõude osas hagiavalduse. Tartu Maakohtu 31.10.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 211-1111 otsustati rahuldada OÜ Thorsten hagi M. M. vastu ning mõisteti välja M. M. OÜ Thorsten kasuks võlgnevus 6 391, 16 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Haginõude täpsustuse kohaselt muutus laenu tagastamise nõue sissenõutavaks 30.10.2007, so kuupäeval, mil kostja tagastas põhivõlast kokku 100 000 krooni, so 50% laenusummast. Hageja on arvestanud perioodi 30.10.2007 kuni 31.12.2008 eest (428 päeva) viivist (viivisemäär 11% aastas) 12 898,63 kr. Perioodi 01.01.2009 kuni 30.06.2009 eest 181 päeva (viivisemäär 9,5% aastas) 4 710,96 kr. Perioodi 01.07.2009 kuni 30.06.2011 eest 730 päeva (viivisemäär 8% aastas) 16 000 kr. Perioodi 01.07.2011 kuni 15.11.2011 eest 138 päeva (viivisemäär 8,25% aastas) 3 119,18 kr. Seega on hageja arvestanud hagi esitamiseni kogunenud põhinõudelt viivitusintressi 36 728, 77 krooni, so 2 347, 40 eurot. Neil asjaoludel nõuab OÜ Thorsten hagis M. M. vastu välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel ajavahemiku 30.10.2007 kuni 15.11. 2011 eest põhinõudelt kogunenud viivitusintressi 2 347, 40 eurot ja alates 16.11.2011 viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 6 391, 16 eurolt iga viivitatud päeva eest kuni kostjapoolse võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määruse tsiviilasjas nr 2-10-53433 ja Tartu Maakohtu 31.10.2011 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-11-1111 (tl 9-12). 3. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

(4)§ 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 15.november 2011 sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus 2 347, 40 eurot ning

§ 367

alusel alates 16.novembrist 2011 tasumata põhivõlgnevuselt viivis iga viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures kohus peab põhjendatuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 2 347, 40 eurot) kokku ei või ületada põhinõude suurust, so 6 391, 16 eurot. 4. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 479,33 eurot ja menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ( tl 31).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479, 33 eurot. Hageja on kandnud menetluskuluna ka riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna kostjale ei ole menetlusdokumente kättetoimetatud Ametlikud Teadeanded kaudu, siis ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv Ametlikes Teadaannetes. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus

§ 150lg 1 p 2; lg 4 alusel riigilõivu 6,39 euro tagastamiseks. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.