KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1069 Haldusasi K. G.’i kaebus Maksu

§ 98lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus 2 aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Haldusasja menetluse käigus ei tuvastatud asjaolu, et kaebaja oleks tahtlikult jätnud tasumata vara võõrandamisest tasumisele kuuluva tulumaksu ning kuna pooled sõlmisid antud maksumenetluses kompromisslepingu siis algab aegumistähtaeg alates maksudeklaratsiooni esitamise päevast. Seega leiab kaebaja, et rakendub aegumistähtaeg kolm aastat. 9.

§ 118

lg 1 intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kuna Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-08-2520 lõpetas menetluse kohtumäärusega 10.06.2010 kompromissi sõlmimisega, siis puudus maksuhalduril õiguslik alus intressinõude esitamiseks.

1. Lisaks on maksuhalduri poolt esitatud intressinõue suisa pahatahtlik, sest maksuhaldur on varjanud maksumaksja eest tegelikke asjaolusid ja sõlmis kompromisslepingu tahtlusega jätta maksumaksjale mulje, et kompromisslepingu sõlmimisel ja maksuvõla täielikul tasumisel on maksumaksja täitnud kõik oma kohustused maksuhalduri ees.
2. Kaebaja leiab, et sattudes segadusse maksuhalduri eelnimetatud käitumisest oli ta nõus sõlmima ka intresside osas täiendava kokkuleppe, pakkudes tagatise, millest maksuhaldur keeldus. Sellest jääb kaebajale arusaamatuks, millised on need tõendid ja kriteeriumid, mida hea halduse kohaselt on maksuhaldur oma haldusakti andmisel järginud.
3. Kuni käesoleva seisukoha esitamiseni ei ole aga vastustaja täitnud kompromissi tingimusi. Vastavalt kompromissi p.3 MTA kohustus tegema kompromissist tulenevad kustutuskanded ning peale maksusummade tasumist lõpetama kõik K. G.`i suhtes sooritatud täitetoimingud. Kaebaja leiab, et ennekuulmatu on aga eelkõige vastustaja poolne kohtumääruse täitmise eiramine, mis on iseenesest toonud kaebajale juba nii reaalse kui ka moraalse kahju. Kaebaja lisab oma väidete tõestamiseks keelumärkega dokumendid ja arestitud pangakontod ning kaalub täiendava kahju nõude esitamist vastustaja suhtes. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, selles esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebusest nähtuvalt on käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks kas kaebaja maksusumma ja sellelt arvestatud intressisumma on aegunud ning kas maksuhaldur on rikkunud hea halduse tava. Samas küsimuses on asi leidnud sisuliselt lahenduse poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Seega on kaebaja taotlus maksuvõla kustutamiseks oma esemelt sama, mis on kohtu menetluses juba olnud samade poolte vahel ning mille kohta on jõustunud lahend.
5. Kahetsusväärselt tugineb kaebaja alles kaebuse esitamise staadiumis aegumisele, mida kaebaja ei ole teinud enda 01.12.2010 taotluses. Seega ei ole kaebaja enda väidete esitamisel järjepidev ning asetab sellega vastustaja ebavõrdsesse positsiooni. Eeltoodud põhjusel on alusetu etteheide, et otsusest ei nähtu asjaolud tahtluse tuvastamise kohta. Lisaks tuleb pidada kaebaja väiteid tahtluse tuvastamata jätmise kohta viidetega jõustunud haldusasjale, mis lahendati pooltevahelise kompromissiga täielikult asjatundmatuteks. Sellegipoolest selgitab vastustaja, et tahtlus võib seisneda sihipärases tegevuses. Kaebaja tahtlus väljendub antud juhul teadlikus tegevuses valeandmete esitamisel maksudeklaratsioonides. Kui maksuõigusrikkumine on loetud maksuhalduri poolt tõendatuks, tuleb ennekõike maksukohustuslasel tõendada, et ta ei soovinud maksuseadusi rikkuda ega olnud ka teo õigusvastasusest teadlik.
6. Võttes arvesse, et kaebajat nõustas ja esindas viidatud haldusasjas õigusalaste teadmisega advokaat ning kaebajal on olnud võimalus enda maksuarvestusega lähemalt tutvuda iseseisvalt emaksuameti kaudu, millelt nähtub maksuvõlas olevate nõuete loetelu, ning maksuhaldurilt 3 arupärimistena, on kaebaja etteheited maksuhalduri aadressil andmete varjamisest või tema õiguste rikkumisest ilmselt otsitud.
7. Kaebaja seisukohtadest ei väljendu selgesõnalisi ja konkreetseid etteheiteid selle kohta, millisel viisil ja ulatuses on menetluses kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole ära näidanud, millel tuginevad tema väited, et maksuarvestuses on maksusummad kajastatud ebaõigesti. Samuti ei selgu kaebusest, milline puutumus on kaebaja väidetega kaebusele lisatud dokumentidel. MTA on otsuses ja vaideotsuses piisava põhjalikkusega selgitanud maksuvõla kustutamise eeldusi ning ära näidanud, miks käesoleval juhul ei ole kaebaja maksuvõla kustutamine põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised. 18.

§ 114

lõike 3 kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. 19. Maksuvõla kustutamine on tulenevalt

§ 114

lõikest 3 maksuhalduri poolt kaalutlusõiguse rakendamise teel lahendatav küsimus, mille puhul tuleb juhinduda haldusmenetlust reguleerivatest üldistest normidest ja põhimõtetest. See omakorda tähendab, et haldusakt, milles otsus tehakse, peab olema nõuetekohaselt põhjendatud (haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 56) ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb toimida kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Teisisõnu peab kaalutlusõiguse alusel tehtava haldusakti põhjendustest nähtuma nii see, millistel haldusorgani poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel on otsus tehtud, kui see, millisele õiguslikule alusele see tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline ja mitte mõni teistsugune otsustus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti või tehtud toimingu üle on piiratud. HKMS § 19 lõike 6 kohaselt kontrollib halduskohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul seda, kas on järgitud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. See tähendab, et kohus ei saa asetada ennast otsuse teinud organi rolli ja hakata asjaolusid ise hindama ega otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad, vaid kohus hindab kaalutlusõiguse teostamist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi. 20. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti 17.01.2011 otsus nr 13-1/370 on tehtud diskretsiooni volituste piires, on piisavalt kaalutud ning need kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on ratsionaalsed ja seetõttu ka õiguspärased.

§ 114

lg 3 toob välja näidisloetelu juhtumitest, millisel juhul oleks maksuvõla kustutamine kaalutav, kuid käesoleval juhul neid asjaolusid ei esine. Sellegipoolest ei ole maksuhaldur keeldunud maksuvõla kustutamisest ilma olukorda analüüsimata ja kaalumata. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike 4 dokumentide esitamist ja seda maksuhaldur ka tegi, kohustades kaebajat esitama kirjavahetuse maksuhalduriga, millest nähtuks seisukoht intresside osas. Kaebaja esitas maksuhaldurile ekirjavahetuse. Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur esitatud dokumente analüüsinud ja jõudnud kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et esitatud dokumentidest ei nähtu see, et kompromiss hõlmas ka intressiarvestust. Eelkõige peab aga lähtuma siiski kompromissi tekstist, mis kohtu hinnangul on selge ja üheselt mõistetav – seal on määratletud vaid tulumaksu kui põhivõla summad. 21. Veel on maksuhaldur toonud asjakohaselt välja, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle väljastatud intressinõudeid. Need haldusaktid on kehtivad ja neid väljatoodud summad kaebajalt sissenõutavad. Nimetatud asjaolu ei ole iseenesest küll takistuseks maksuvõla kustutamise taotlemiseks, kuivõrd kustutamise taotlus esitataksegi kehtiva maksuvõla suhtes, kuid siiski on arusaamatu, miks kaebaja ei vaidlustanud peale kompromissi sõlmimist talle esitatud intressinõudeid, kui ta leidis, et kogu võlgnevus pidi sisalduma kohtulikus kompromissis. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja maksuvõla kustutamise taotluses aegumisele viidanud, tehes seda alles kohtu poole pöördudes. Kaebuse esitaja ei ole pöördunud maksuhalduri poole maksuvõla kustutamise taotlusega aegumise motiivil. Intressiarvestuses on tõepoolest oluline, kas tegemist on 3- või 6-aastase aegumistähtajaga (kas tegemist oli tahtlikult tasumata jäetud summadega või mitte, mis peaks nähtuma maksuotsusest, kuna kompromissiga muudeti vaid tulumaksubaasi ja tulumaksu summat), ent sellisel juhul tulnukski kaebajal vaidlustada aegumise argumendil talle tehtud intressinõue. Juhul, kui kaebajale tehakse uus intressinõue, siis saab kaebaja seda teha ka edaspidi. Maksuvõla kustutamise menetlus on maksustamisel erandlik, kus maksuhaldur saab kaalutlusõigust rakendades vähendada seadusega sätestatud maksusummat, kuid vaidlused aegumistähtaja üle intressisummade arvestuses ei tuleb lahendada intressinõude vaidlustamise menetluses.

§ 114

lg 3 rakendusala on sootuks teine, kus maksuvõlas iseenesest ei ole vaidlust, kuid kus see otsustatakse kustutada isikust tulenevatel subjektiivsetel asjaoludel.

1. Kohus märgib, et juhul, kui maksuhaldur sõlmib isikuga kompromissi, oleks ühest küljest isikule kahtlemata arusaadavam, kui kogu maksuvõlg, sh intressid, sisalduksid kompromissis. Samas on intress erinevalt põhivõlast igapäevaselt suurenev summa, mistõttu saaks ka kompromissis leppida intressisumma kokku vaid konkreetse kuupäeva seisuga ja juhul, kui selleks kuupäevaks intressi ei tasuta, suureneb intress ja ei vasta enam kompromissis kokkulepitule. Maksuhalduril ei ole pädevust sõlmida isikuga kompromissi selliselt, et intressi arvestamine lõpetatakse kompromissi kuupäevast. Küll aga võiks kompromissi tekstis olla eraldi märgitud, kas summa hõlmab endas intressi või mitte. Kohus rõhutab aga, et kuivõrd vaidlusaluses kompromissis on juttu vaid maksubaasi ja sellest tulenevalt tulumaksu vähendamisest, on kompromissi tekstist selge, et intressid kompromissi esemeks ei olnud. Eeltoodust tulenevalt leidis maksuhaldur õiguspäraselt, et maksuvõla kustutamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on tasunud maksuhaldurile kõik kompromissis märgitud maksusummad ja sellest tulenevalt on vastustajal endal vaja täita kompromissi punkti 3 ja vabastada kaebajale kuuluv vara keelumärgete alt. Kaebaja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tema arvelduskonto SEB pangas on arestitud 46 376,53 euro ulatuses ning talle kuuluval kinnistul asukohaga Tallinn, X tee X lasub käsutamise keelumärge PMTK kasuks. Kohus märgib, et käesoleva vaidluse esemeks on maksuvõla kustutamata jätmine. Kaebaja ei ole senises menetluses esitanud taotlust täitetoimingute lõpetamiseks, märkides ka kohtule 08.09.2011 edastatud kaebuse täienduses, et jääb esitatu kaebuse juurde. Sellegipoolest märgib kohus seda, et kuna kaebajal on hetkel maksuvõlg, mis koosneb kogunenud intressivõlast ja maksuhaldur teeb täitetoiminguid nimetatud intressivõla sissenõudmiseks, on sellest tulenevalt konto arestimine ja kinnistule võõrandamise keelumärke seadmine põhjendatud. Põhjendatud ei oleks täitetoimingute 5 tegemine, kui kaebaja oleks maksnud kompromissist tulenevad maksusummad ära ja tal uut maksuvõlga ei oleks.
3. Kohus märgib, et juhul, kui kaebaja ja vastustaja soovivad sõlmida kompromissi käesolevas menetluses, on seda apellatsioonkaebuse esitamisel võimalik teha ka apellatsioonimenetluses.
4. Kohus märgib lõpetuseks veel, et asja materjalidest nähtuvalt esindas haldusasja 3-08-2520 menetluses kaebajat vandeadvokaat Tuuve Tiivel. Kohtu materjalide hulgas ei ole kaebaja ja advokaadi vahelist kliendilepingut, kuid kui see veel kehtis 16.06.2010 kompromissi tegemise ajal, siis oleks kohtu hinnangul pidanud kaebaja advokaat selgitama kaebajale kompromissi tagajärgi ja kui kaebaja leiab, et teda esindanud advokaat jättis selle kohustuse täitmata või ei täitnud seda nõuetekohaselt, on kaebajal võimalik esitada talle ebapiisavast nõustamisest tekkinud kahju (mis väljendub intressi suurenemises kompromissi kinnitamisest arvates) hüvitamise hagi oma advokaadi vastu. Advokaat on oma kliendile tekitatud kahju eest varaliselt vastutav ja vastavalt advokatuuriseaduse § 48 on advokaatidel kohustus sõlmida selleks tarbeks ka kutsekindlustused. Sellise hagi saab esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi Harju Maakohtusse.
5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6