3-11-58/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. märts 2012, Tartu 3-11-58 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 21.04.
2. a otsuse nr 6-10/11311-1-1 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 21.04.
3. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus 07.03.2012 Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Apellatsioonkaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.
6. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. aprillini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. 22.03.2010 esitas R. Kalda Viru Vanglale taotluse, kus palus välja selgitada, kuidas on saanud võimalikuks tema Viru Vangla laos olnud uue teleri ekraani sissemuljumine ning soovis, et purunenud teler parandatakse. Viru Vangla 21.04.
10. a vastuses nr 6-10/11311-1 kirjeldati kontrollimisel selgunud asjaolusid, jäeti televiisori parandamise taotlus rahuldamata ja märgiti, et vangla on nõus korraldama taotleja kulul elektriku kohalekutsumise.
11. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 21.04.
12. a haldusakti tühistamist ja oma televiisori vangla kulul parandamisele kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebuse kohaselt on televiisor purunenud laos hoidmisel Viru Vangla süü tõttu. HALDUSKOHTU LAHEND
13. Tartu Halduskohtu
14. aprilli
15. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Puuduvad tõendid selle kohta, millistel asjaoludel televiisor purunes. Viru Vangla 21.04.
16. a otsuses ei peeta televiisori kahjustumist vangla süül võimalikuks ning kaebaja enda tegevus on olnud vastuoluline ja arusaamatu. Samuti jääb arusaamatuks asjaolu, miks kaebaja ei kontrollinud televiisori korrasolekut enne, kui alles 10.03.2010 Tallinna Vanglast lahkudes. Sellega välistas ta ise võimaluse tuvastada Viru Vangla süü tema televiisoriga juhtunus. Enne kahjustuse avastamist puutusid lisaks Viru Vangla ametnikele asjadega kokku veel mitmed ametnikud ja ta ise ning televiisor seisis koos teiste asjadega mitu päeva Tallinna Vangla vastavas kapis. 28.01.2010 sai kaebaja teada, et televiisor oli ajutiselt teistest asjadest eraldi paigutatud. 12.01.2010 ja 04.02.2010 toimunud asjade ülevaatusel ja kaalumisel ei pidanud kaebaja millegipärast vajalikuks kontrollida televiisori korrasolekut. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas kaebaja televiisori kahjustus on üldse selline, mis pidi olema ilmtingimata inimtegevuse tagajärg või sai see tekkida ka iseenesest, kuna elektroonilised seadmed võivad kahjustuda ka lihtsalt seismisel. Seda saaks tuvastada vaid vastav ekspertiis. Menetlusosalised ei ole seda taotlenud ja kaebuse asjaolusid arvestades ei ole selle määramine ka otstarbekas, sest juba eelnevalt esitatu kohaselt on kaebaja enda tegevus välistanud võimaluse süüdlase tagantjärele välja selgitamiseks. Samuti ei ole välistatud võimalus, et televiisor sai tõepoolest kahjustatud just pakkimisest tulenevatel asjaoludel. Selge on fakt, et televiisor oli Tallinnast saabudes katki ja vähetõenäoline on, et olukorras, kus seda polnud Viru Vanglas toimunud asjade ülevaatusel ja kaalumisel kontrollitud, sai midagi olulist asjale juurde anda laotöötaja või asju kaalumisele toonud ametniku seletus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud hindamata hulgaliselt tõendeid. Viru Vangla vastuvõtuosakonna ametniku A.R. poolt koostatud 24.03.
18. a õiendi kohaselt läbis kaebaja koos oma kõikide isiklike asjadega täieliku läbiotsimise protseduuri. Selle käigus teatas kaebaja, et tema televiisor on transportimisel kahjustada saanud. Kaebaja 26.03.
19. a seletuskirja kohaselt selgitas kaebaja, et 10.03.
20. a õiendis on fikseeritud kaebaja palvel teleri purunemise fakt. Kaebaja ei nõustu 10.03.
21. a märgitud õiendiga, et kaebaja ja vangla jõudsid teleri purunemisega seoses ühisele arusaamisele. Viru Vangla 16.04.
22. a käskkirja kohaselt loeti kaebaja süüdi olevaks ennem, kui televiisori äraparandamise menetluses asjaolud välja selgitati. Viru Vangla 28.01.
23. a taotlusele vastamise nr 6.-20.3/47367-1 kohaselt oli keegi laos kaebaja televiisori isiklike asjade hulgast kotist välja võtnud ja paigutanud elektroonika seadmete riiulile, kuid kaebaja kotis olnud muid elektroonikaseadmeid ei paigutatud sinna. Inspektorkontaktisik K.L. ei ole oma 23.03.
24. a ettekandes erapooletu, kuna ta oli menetluse läbiviijaks seoses televiisori purunemise asjaolude väljaselgitamisega. Teler on kaebaja käes olnud ainult asjade autosse viimisel ja vanglasse toomisel ja siis on ka alati ametnik juures olnud. Teleri välisel vaatlusel oli kõik korras. Kaebaja saab asjade kaalumisel neid kontrollida ainult visuaalselt ning elektriseadmeid vooluvõrku ühendada ei lubata. Vanglaametnik J.L. on 31.03.
25. a esitanud kohtumenetluse käigus seletuskirja, millele kaebaja pole saanud esitada vastuväiteid. J.L. ei ole 10.03.
26. a õiendi koostaja ning ta ei saanud mitte kuidagi oma 31.03.
27. a seletuskirjas väita, et televiisor ei saanud kellegi muu kui kinnipeetava enda tegevuse tagajärjel muljuda, sest 10.03.
28. a õiendi koostas kaebaja juuresolekuta vangistusosakonna vanemvalvur inspektori ülesannetes L.L. . 10.03.2010 võttis kaebaja valvuri juuresolekul lukustatud hoiukapist lao asjad ning kontrollis inspektori loal kõikide elektriseadmete korrasolekut. Kaebaja avastas kontrollimise käigus, et teler on katki. Kaebaja ei 2 olnud teleri kontrolli tulemuse fikseerimise õiendi koostamise juures ja talle ei võimaldatud ka õiendiga tutvuda ega väljastatud sellest koopiat. Kohus pole arvestanud kaebaja vastuväited J.L. 31.03.
29. a seletuskirja suhtes. Kaebaja esitas 13.04.2011 kohtuistungi protokollile paranduse, mille kohaselt on palunud protokolli täiendada sellega, et Viru Vanglast viidi kaebaja 05.03.2010 kõigepealt autoga otse Harju Maakohtusse kohtuistungile. Alles õhtul kella 17.10 paiku jõudis kaebaja Tallinna Vanglasse, kus ta palus kontrollida asjade korrasolekut, mille peale vanglaametnik vastas, et aega pole, kuna kell on 17.00 ja tööpäev on läbi. Kohus on jätnud eeltoodud asjaolu tähelepanuta. Tallinna Vanglasse saabudes ei toimunud kaebaja asjade suhtes sisuliselt mingit sorteerimist, mille käigus oleks kaebaja saanud valida, mis asjad ta jätab lattu või võtab kambrisse kaasa. Kõik laos olnud asjad läksid Tallinna Vanglas lattu ning kaebaja tõstis need kotid ühte kappi. 24.03.
30. a Justiitsministeeriumi relvastatud üksuse ülema koostatud memorandumi kohaselt oli kaebajal 05.03.2011 Viru Vanglasse saabudes kaasas kuus kotti isiklikke asju, kaaluga 30 kg. Kohus on valesti leidnud, et kaebaja nõustus 10.03.
31. a õiendiga. Õiendile on lisatud, et kaebaja on tutvunud sellega, aga see ei tähenda, et kaebaja oleks sellega nõustunud. Televiisor ei ole katki läinud kaebaja tegevuse tulemusena, sest see oli korralikult pakitud kotti turvakile ning riiete vahele. Õiendiga nõustumisega on tegemist siis, kui kaebaja on õiendile märkinud, et ta on nõus või nõustub. Kaebaja laos olnud asjade nimekiri tõendab ka, et kaebajal ei olnud laos raamatuid, seega ei saanud raamatute raskus televiisorit muljuda. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vangla on andnud keelduva haldusakti, kus ei ole väidetud, et televiisor võis katki minna pelgalt seismisest. Kaebaja leiab, et kohus on ebaõiglaselt keeldunud tema taotlust rahuldamast, millega ta taotles televiisorit kohtuistungile, et teha kindlaks, et välisel vaatlusel ei ole näha televiisori ekraanil vigastusi ja sisselülitamisel on näha ekraani sees oleva plasma laialivalgumist ning muljumise jälgi.
32. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kaebaja teler purunes vangla süül. Kaebajale 16.04.
33. a käskkirjaga nr 6-3/742-D distsiplinaarkaristuse määramine ei tõenda kuidagi fakti, et vangla lõhkus kaebaja teleri. Eelpoolnimetatud käskkiri ei puutu üldse asjasse. Vanemvalvuri J.L. õiendi kohaselt paigutas kaebaja Tallinna vanglasse saabudes ise oma asju ja seega ei saanud teler muljuda ka kellegi muu kui kaebaja enda tegevuse tagajärjel. Lähtuvalt L.L. õiendist võis kaebaja teler viga saada tema enda tegevuses asjade pakkimise käigus, kus teler jäi koti põhja raamatute alla. On olemas piisavalt tõendeid asjaolu kohta, et kaebaja ise oma teleri purustas. Kaebaja on ka varasemalt öelnud, et ta teler võis jääda asju pakkides raamatute alla, kuid hiljem on ta oma arvamust muutnud. Kaebaja püüab oma väiteid formuleerida vastavalt hetkevajadusele ning on huvitatud ainult vanglapoolsest teleri väärtuse hüvitamisest, mitte tõe välja selgitamisest. Kaebajale ei ole keelatud telerit vooluvõrku ühendada, et kontrollida selle korrasolekut. Selle väite kinnitamiseks ei ole kaebaja esitanud ka ühtegi tõendit. Kaebaja teler võis puruneda pidevast transportimisest, kuna tänapäeva elektroonikaseadmed on õrnad ja pidev liigutamine võib neid kahjustada. Kaebaja on ise süüdi oma teleri purunemises, kuna ta soovis seda kogu aeg uude vanglasse etapeerimisel kaasa võtta. Juhul, kui teler oleks kogu aeg olnud korralikult pakituna Viru Vanglas, siis poleks see purunenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.04.
35. a otsus tuleb tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
36. Asjas puudub vaidlus selle üle, et R. Kaldale kuuluva televiisori purunemine tuvastati 10.03.2010, kui seda kontrolliti Tallinna Vanglas. Halduskohus on oma otsuses leidnud, et 3 tõendatud ei ole Viru Vangla süü kaebaja televiisori purunemises. Samas on leitud, et peale Viru Vangla ametnike puutusid kaebaja asjadega kokku veel mitmed ametnikud ja televiisor seisis koos teiste esemetega ka mitu päeva Tallinna Vangla vastavas kapis. Seega ei ole välistatud kaebaja televiisori purunemine Tallinna Vangla süül.
37. Käesolev haldusasi on mõneti sarnane Riigikohtu halduskolleegiumis arutamisel olnud haldusasjaga, kus kaebaja oli lugenud vastustajaks üht haldusorganit, kuid kohtumenetluse käigus selgus, et õigusvastaselt võis olla käitunud hoopis teine haldusorgan. Riigikohus leidis, et sellises olukorras lasub halduskohtul selgitamiskohustus ning kaebajale tuleb anda võimalus oma kaebust muuta, esitamaks kaebus ka teise haldusorgani vastu, mille tulemusena oleks asjas kaks vastustajat ning asja lahendamisel selguks, kes peab kaebajale kahju hüvitama (vt RKHKo 3-3-1-91-06 p 16-17). Praegusel momendil pärsib asja sellisel viisil lahendamist asjaolu, et käesolevas asjas oleks täiendavaks vastustajaks Tallinna Vangla, kelle suhtes halduskohtule kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et kaebaja on selle kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, ent arvestades seda, et R. Kalda leiab, et televiisori purunemise eest vastustavaks on Viru Vangla, siis on tal eelduslikult selline menetlus läbimata. Kui kaebaja ei ole sellist menetlust läbinud, siis oleks võimalik olukord, et kui halduskohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et kaebaja ees ei ole vastutav Viru Vangla, vaid Tallinna Vangla, ja jätaks praeguse kaebuse rahuldamata, siis esitab kaebaja pärast seda kohtueelses menetluses kohustamisnõude Tallinna Vanglale. Kui Tallinna Vangla jätab nõude rahuldamata, siis on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse. Välistatud ei ole ka võimalus, et kaebaja esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses kohustamisnõude Tallinna Vangla vastu paralleelselt käesoleva kohtuvaidlusega. Kui kaebaja ei ole rahul kohustusliku kohtueelse menetluse tulemusega, siis võib ta esitada kaebuse halduskohtule taotledes asja liitmist käesoleva asjaga. Sellisel juhul saab vastustajaks lugeda nii Viru Vanglat kui Tallinna Vanglat ning lahendada haldusasja eelviidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud viisil. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi