KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 16. mai 2012, Tartu 3-12-351 AS SEBE kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 9. veebruari 2012. a otsuse nr 11-12/127796 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2012. a otsus AS Harjumaa Liinid apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja AS Harjumaa Liinid, esindajad v. adv Diana Minumets ja adv Piia Kulm Vastustaja Ida-Viru Maavalitsus Kolmas isik AS SEBE, esindaja v. adv Urmas Volens RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2012. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista AS-lt Harjumaa Liinid AS-i Sebe kasuks menetluskuludena välja 2577,59 eurot. 3. Jätta ülejäänud osas apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 4. Mõista AS-lt Harjumaa Liinid apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena AS Sebe kasuks välja 693,96 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 28. maini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida-Viru Maavalitsus avaldas 22. septembril 2011 riigihangete registris hanketeate riigihankes nr 127796 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Ida-Viru maakonna bussiliinidel“. 2. Ida-Viru maavanema 3. jaanuari 2012. a korraldusega nr 1-1/1 kvalifitseeriti AS SEBE I, II ja III liinigrupis. Ida-Viru maavanema 12. jaanuari 2012. a korraldusega nr 1-1/9 tunnistati AS SEBE pakkumus vastavaks I, II ja III liinigrupis. Ida-Viru maavanema 12. jaanuari 2012. a korraldusega nr 1-1/10 ja 13. jaanuari 2012. a korraldusega nr 1-1/12 tunnistati I liinigrupis edukaks AS SEBE pakkumus. 3. AS Harjumaa Liinid esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus:
- a)korralduse nr 1-1/1 kehtetuks tunnistamist osas, millega kvalifitseeriti AS SEBE I, II ja III liinigrupis;
- b)korralduse nr 1-1/9 kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati vastavaks AS SEBE pakkumus I, II ja III liinigrupis;
- c)korralduse nr 1-1/10 kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati edukaks AS SEBE pakkumus I liinigrupis. 4. VAKO 9. veebruari 2012. a otsusega vaidlustuses nr 11-12/127796 rahuldati vaidlustus osaliselt ning tunnistati kehtetuks korraldused nr 1-1/10 ja nr 1-1/12 AS SEBE pakkumuse edukaks tunnistamise kohta I liinigrupis. Otsuse antud osa põhjenduste kohaselt ei ole IdaViru Maavalitsuse otsus AS SEBE pakkumuse edukaks tunnistamise kohta I liinigrupis kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 50 lg-tega 1 ja 2. Hankija ei saa asuda pakkumuste hindamise protsessis sisustama hindamiskriteeriumi. Käesoleval juhul ei tulene ei hankedokumentidest see, et nõutav kehtiv kollektiivleping peab laienema Ida-Virumaale ja hõlmama teatud arvu pakkujate töötajatest. Sellest tulenevalt ei saanud Ida-Viru Maavalitsus jätta AS Harjumaa Liinid pakkumusele andmata kollektiivlepingu osas 5 punkti. RHS § 50 lg 2 sõnastusest tulenevalt puudub hankijal õiguslik alus rakendada pakkumuste hindamisel hankelepingu esemega mitteseotud kriteeriume, isegi kui selliseid on hankedokumentides nimetatud ning neid ei ole vaidlustatud. 5. AS SEBE esitas Tartu Halduskohtule VAKO 9. veebruari 2012. a otsuse peale kaebuse. Kaebuses taotles AS SEBE VAKO otsuse tühistamist osas, milles tunnistati kehtetuks IdaViru maavanema korraldused nr 1-1/10 ja nr 1-1/12 AS SEBE pakkumuse edukaks tunnistamise kohta I liinigrupis ning antud korralduste jõusse jätmist. Kaebuse kohaselt on ekslik VAKO seisukoht, et hindamiskriteerium, mille kohaselt omistatakse kehtivat kollektiivlepingut omava pakkuja pakkumusele 5 punkti, ei ole otseselt seotud sõlmitava hankelepingu esemega ja on lubamatu. Kollektiivleping kindlustab hankijale tõrgeteta bussiliiniveo ning vähendab oluliselt võimalust, et Ida-Virumaa elanikud streigist tingitud katkestuste tõttu hädavajalikust ühistranspordist ajutiselt ilma jäävad. Ka tulenes antud hindamiskriteeriumist, et kollektiivleping peab kehtima hankelepingu esemega seotud teenuse osutamise kohas. Ebaõige on ka VAKO seisukoht, et hankijal puudub tulenevalt riigihangete seadusest õiguslik alus rakendada pakkumuste hindamisel hankelepingu esemega mitteseotud kriteeriume. Hankijal on õigus sätestada hanketeates või hankedokumentides ka muid kriteeriume, mida ta hindamisel vajalikuks peab ja täpsustada nende osakaal. 6. Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2012. a otsusega kaebus rahuldati ning tühistati VAKO 9. veebruari 2012. a otsus osas, millega tunnistati kehtetuks Ida-Viru maavanema korraldused nr 1-1/10 ja 1-1/12 AS SEBE pakkumuse edukaks tunnistamise kohta I liinigrupis. Otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu asja materjalidest, et AS Harjumaa Liinid või keegi teine oleks soovinud vastavat teavet või seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud hankedokumentide seda osa, mis näeb ette pakkumuste hindamise kollektiivlepingu olemasolu alusel. Ehkki pakkumuse esitamise hetkel kehtiv kollektiivleping ei taga töörahu kogu hankelepingu kestel, oli tegemist tulevase hankelepingu esemega seotud kriteeriumiga. Selle alusel ei pidanudki hindama pakkumuste otsest soodsust, kuid sai mingis osas hinnata pakutava teenuse kvaliteeti ja omadusi ning teha seega kindlaks pakkumuste üldisest 2 majanduslikust soodsusest tulenev paremusjärjestust. AS-l Harjumaa Liinid on olemas kollektiivleping, kuid see ei kehti töötamisele Ida-Virumaal. Ida-Viru Maavalitsus ja AS SEBE on 27. veebruaril 2012 sõlminud Ida-Virumaa I liinigrupi bussiveo avaliku teenindamise lepingu. Seetõttu oleks AS Harjumaa Liinid vaidlustustust võimatu rahuldada ja juba sõlmitud hankelepingut olematuks muuta isegi juhul, kui asuda kollektiivlepingu osas hankedokumentides kehtestatud hindamise kriteeriumi suhtes VAKO otsuses toodud seisukohale. Asjas omab olulist tähendust veel ka asjaolu, et VAKO 9. veebruari 2012. a otsusega vaidlustuses nr 9-12/127796 tunnistati kehtetuks korraldus nr 1-1/1 osas, millega kvalifitseeriti AS Harjumaa Liinid I liinigrupis. AS Harjumaa Liinid on selle otsuse küll vaidlustanud, kuid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267 lg-tes 3 ja 4 sätestatu ei võimalda AS-l Harjumaa Liinid enam saavutada seda, et hankija sõlmiks hankelepingu temaga. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. AS Harjumaa Liinid esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS SEBE kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RHS § 31 lg-t 4 ja § 50 lg-t 2, kui on asunud ebaõigele ja põhjendamata seisukohale kollektiivlepingu olemasolu sätestava hindamiskriteeriumi lubatavuse osas. Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ei ole otsuses põhjendanud, miks on kollektiivlepingu olemasolu sätestava hindamiskriteeriumi puhul tegemist lubatava hindamiskriteeriumiga ning kuidas tagab vaidlusalune kriteerium hankelepingu täitmise kvaliteeti.
- b)Isegi juhul, kui kollektiivlepingu olemasolu sätestav hindamiskriteerium oleks õiguspärane, on halduskohus asunud ebaõigele seisukohale, et hankija on seda hindamiskriteeriumi pakkumuste hindamise käigus õigesti kohaldanud. Halduskohus on seejuures asunud hindamiskriteeriumit hankija poolt soovitud moel tagantjärele sisustama. Antud hindamiskriteeriumi sõnastusest ei tulene, et nimetatud kriteeriumi alusel antavad väärtuspunktid omistatakse üksnes sellisele pakkujale, kellel on juba hankemenetluse ajal sõlmitud kollektiivleping nende töötajatega, kes faktiliselt riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmisel Ida-Viru maakonnas tööle asuvad. Hankija ei ole hankedokumentides kollektiivlepingu territoriaalse ja isikulise kehtivuse osas mistahes tingimusi või piiranguid seadnud. Lisaks on halduskohus asunud menetlusväliste isikute subjektiivsetele ja juriidiliselt ebaselgetele arvamustele tuginedes ekslikule ja põhjendamata seisukohale, et AS Harjumaa Liinid kollektiivleping Ida-Virumaal ei kehti.
- c)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei oleks kohtul võimalik jätta kaebust rahuldamata ka VAKO otsusega nõustumise korral. Halduskohus ei ole arvestanud sellise hinnangu andmisel RHS § 127 lg 5 kolmandas lauses sätestatud tagajärjega VAKO otsusega vastuolus oleva hankelepingu tühisuse kohta ning on kohaldanud HKMS § 267 lõikeid 3 ja 4 ebaõigesti. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei ole AS-l Harjumaa Liinid enam võimalik saavutada hankelepingu sõlmimist temaga.
- d)Kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse sisulises osas rahuldamata, palub AS Harjumaa Liinid vähendada halduskohtu poolt temalt väljamõistetud kolmanda isiku menetluskulude suurust. 8. Ida-Viru Maavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: 3
- a)AS Harjumaa Liinid ei saa käesolevas vaidluses hanketeadet ja -dokumente vaidlustada, kuna seadusest tulenev tähtaeg hanketeate või -dokumentide vaidlustamiseks on möödunud. Ebaõige ja Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-3-1-79-03 vastuolus olev on AS Harjumaa Liinid seisukoht, et Ida-Viru Maavalitsus ei tohtinud pakkumuste hindamisel lähtuda hankedokumentidest isegi siis, kui neid ei vaidlustatud. Et halduskohus on kohtuotsuses alusdokumentide vaidlustusõiguse puudumist põhjendanud, ei pidanud kohus hindama hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide lubatavust.
- b)Hankedokumentidest tuleneb selgesõnaliselt, et kollektiivlepingu väärtus seisneb antud riigihanke raames üksnes Ida-Viru maakonnaliinide sõitjatele kvaliteetse ja järjepideva ühistransporditeenuse tagamises läbi kollektiivlepingu olemasolu. Ida-Viru maakonna sõitjatele saab kollektiivlepingu olemasolu tagada kvaliteetsema ja järjepideva transporditeenuse ainult juhul, kui kollektiivleping hõlmab ka tegutsemist Ida-Virumaal. Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametühingu ja Autoettevõtete Liidu kirjadest tuleneb, et AS Harjumaa Liinid poolt esitatud kollektiivleping eelpool kirjeldatud väärtust ei kanna ja seetõttu kvaliteetse ja järjepideva ühistransporditeenuse tagamise eesmärki selles osas ei täida. Asjaolu, et mõnel pakkujal polnud kollektiivlepingut sõlmitud või et kollektiivlepingu eest ei antud 5 punkti, kuna see ei täitnud hankedokumentides sätestatud eesmärki, ei anna alust väita, et pakkujaid oleks ebavõrdselt koheldud.
- c)Õige on halduskohtu seisukoht seoses juba sõlmitud hankelepinguga. Ida-Viru Maavalitsus on sõlminud AS-ga SEBE hankelepingu ning antud juhul välistab HKMS § 267 lg 4 AS SEBE I liinigrupis edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse tühistamise kohtu poolt. Sõlmitud hankeleping ei ole vastuolus mitte ühegi VAKO jõustunud otsusega, mistõttu on alusetu AS Harjumaa Liinid viide RHS § 127 lg-le 5. 9. AS SEBE vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega:
- a)AS Harjumaa Liinid seisukohad kehtiva kollektiivlepingu olemasolu nõude lubatavuse ja rakendamise osas on ekslikud. Ida-Virumaal kehtiv kollektiivleping hindamiskriteeriumina on lubatud ja õiguspärane. Hindamiskriteeriumi õiguspärasus tuleneb nii Euroopa Liidu riigihanke direktiividest, Euroopa Kohtu praktikast kui ka riigihangete seadusest. AS Harjumaa Liinid ei saanud hindamisel kollektiivlepingu eest punkte seetõttu, et oli oma kollektiivlepingu kehtivust piiranud selliselt, et see kehtis üksnes Harjumaal.
- b)Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohus ei pidanud hindama hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide lubatavust, kuna AS Harjumaa Liinid ei ole kollektiivlepingut puudutavat hindamiskriteeriumit tähtaegselt vaidlustanud. Olukorras, kus AS Harjumaa Liinid hindamistingimusi tähtaegselt ei vaidlustanud, puudub tal õigus tugineda hindamistingimuste tühisusele. Samuti ei pea kohus andma otsuses hinnangut menetluse aspektist asjakohatutele ning ebaolulistele väidetele, mistõttu puudus kohtul vajadus analüüsida AS Harjumaa Liinid argumente ja vastuväiteid, mis ei seostu kaebusega või ei oma tähtsust asja sisulisel lahendamisel.
- c)Kuna sõlmitud hankelepingu tühistamise võimalikkus ei ole käesoleva kohtuvaidluse ese, ei saanud kohtuotsuse selgitused selles osas kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. Seetõttu ei ole vaja hinnata, kas need selgitused olid õiguspärased või mitte.
- d)Välja mõistetud menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada vaid menetluskuludega seonduvas osa. Ülejäänud osas ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiendavalt korrata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult kaebuse rahuldanud. 4 11. Apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja jätnud põhjendamata, miks on kollektiivlepingu nõue lubatav hindamiskriteerium. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Halduskohtu otsuse p-s 5 on põhjendatud, miks on halduskohtu arvates kollektiivlepingu olemasolu lubatavaks kriteeriumiks RHS § 31 lg 4 mõttes. Halduskohus on viidanud hankedokumentide p-le 14.5.2, kust on järeldatav, et kollektiivlepingu olemasolu võetakse arvesse kui töörahu tagamise abinõud (kollektiivlepingu seaduse § 11 lg 3), mis aitab tagada sõitjatele kvaliteetse ja järjepideva ühistransporditeenuse. Seega on viidatud RHS § 31 lg-s 4 sätestatud lubatavatest pakkumuse hindamise kriteeriumitest ühele – kvaliteedile. Kollektiivlepingu seaduse § 11 lg 3 sätestab, et kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu). Halduskohus märkis, et ehkki pakkumuse hetkel kehtiv kollektiivleping ei pruugi tagada töörahu kogu hankelepingu kestel, on vaieldamatult tegemist tulevase hankelepingu esemega seotud kriteeriumiga, mille alusel sai hinnata pakutava teenuse kvaliteeti. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga täielikult. Bussiliinivedu, kus ei toimu streike või töösulge, on ilmselgelt kvaliteetsem bussiliiniveost, kus streigid või töösulud toimuvad või võivad toimuda. Kollektiivlepingu olemasolu oli praegu üheks asjaoluks, mis vähendas streigi või töösulu toimumise tõenäosust märkimisväärselt ja mida sai seega hinnata kvaliteetsema teenuse ühe kriteeriumina. Küsimus, millisel määral oli kollektiivlepingut omava pakkuja teenus seetõttu eelduslikult kvaliteetsem, ei oma siinkohal määravat tähtsust. Ilmselge on, et kollektiivlepingut omava ettevõtte teenuse kvaliteet oli lepingu kehtivuse ajal eelduslikult kvaliteetsem kollektiivlepingut mitteomava ettevõtte teenusest. 12. Nõustuda tuleb ka halduskohtu seisukohaga, et hankedokumentide regulatsioonist tulenes, et kollektiivlepingu all peeti silmas sellist kollektiivlepingut, mis laieneks Ida-Viru maakonnas töötavatele töötajatele. Ehkki hankedokumentide p-d 13.2 ja 14.5.2 ei andnud selgesõnalist kohamääratlust, oli see hankedokumentidest ringkonnakohtu hinnangul üheselt arusaadav. Hankedokumentide järgi oli riigihange välja kuulutatud bussiliiniveo korraldamiseks Ida-Viru maakonna bussiliinidel. Hankedokumentide p 13.2 sätestas ühe kriteeriumina kehtiva kollektiivlepingu olemasolu ettevõttes ja p 14.5.2 selgitas, et lähtudes vajadusest tagada sõitjatele ühistranspordiseaduse § 9 lg 3 kohane kvaliteetne järjepidev ühistransporditeenus, hinnatakse kehtiva kollektiivlepingu kui kollektiivlepingu seaduse § 11 lõike 3 kohase töörahu tagamise abinõu olemasolu pakkujal pakkumuse tegemise hetke seisuga. Ilmselgelt oli selliselt sõnastatud nõuded mõeldud lõppkokkuvõttes selliselt, et kollektiivlepinguga peavad olema hõlmatud Ida-Viru maakonnas töötavad töötajad. Vastasel juhul kaotaks kollektiivlepingu nõue igasuguse mõtte, sest juhul, kui ettevõttel oleks küll kollektiivleping, kuid see ei laieneks Ida-Viru maakonnas töötavatele isikutele, oleks olukord Ida-Viru maakonnas samasugune, kui ettevõttel üldse kollektiivlepingut polekski. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus ega Ida-Viru Maavalitsus läinud selle nõude sisustamisel vastuollu RHS § 50 lg-te 1 ja 2 regulatsiooniga. Nagu öeldud, on ilmselge, et hankedokumentides mõeldi seda, et kollektiivleping kehtiks ka Ida-Viru maakonna töötajatele. Ilmselgelt arusaadava nõude väljendamine selgemas sõnastuses ei tähenda hankedokumentides toodud hindamiskriteeriumitest väljumist RHS § 50 lg 1-2 mõttes. 5 13. Apellatsioonkaebuse arutlused selle üle, kas halduskohus pidas silmas lepingu territoriaalset kehtivust või isikulist kehtivust, või et millisel alusel AS Harjumaa Liinid oma kollektiivlepingu kehtivusala piiras, ei oma siinkohal tähtsust. Apellant ei ole ümber lükanud nii vaidlustuskomisjoni kui halduskohtu poolt viidatud asjaolu – et Harjumaa Liinid AS, Personaal OÜ ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu p-s 1.1 sätestatakse, et kollektiivleping reguleerib Harjumaa Liinid AS ja OÜ Personaal Harjumaa osakonna ettevõttes töötavate töötajate tööalaseid ja sotsiaalsuhteid (tl 19, kd I). Seega on selgelt järeldatav, et sellisel kujul ei laieneks kollektiivleping Ida-Viru maakonnas töötama hakkavatele töötajatele. Ka Harjumaa Liinid AS ise ei ole selgelt ja arusaadavalt selgitanud, kuidas saaks seda kollektiivlepingu regulatsiooni laiendada Ida-Viru maakonna töötajatele. Enamgi veel – kui apellant soovinuks tõepoolest, et kollektiivleping oleks laienenud kõigile ettevõtte töötajatele, siis saanuks ta astuda vajalikke samme ja kollektiivlepingut selles osas muuta, nii et see laienenuks üheselt arusaadavalt ka Ida-Viru maakonnas töötavatele/töötama hakkavatele töötajatele. Et Harjumaa Liinid AS seda ei teinud, viitab pigem sellele, et ta ei soovinudki kollektiivlepingu kehtivusala sellist laiendamist. 14. Lisaks märgib ringkonnakohus siinkohal, et apellandi väited on kollektiivlepingu kehtivusalaga seonduvalt ka vastuolulised. Apellandi põhiväideteks on, et kollektiivlepingu nõue oli hindamiskriteeriumina lubamatu ja et sealt ei ilmnenud, et kollektiivleping peaks laienema ka Ida-Viru maakonnas töötavatele isikutele. Nende väidetega on apellant sisuliselt juba nõustunud sellega, et Ida-Viru maakonda ei oleks tema kollektiivleping laienenud, ning väide, justkui see oleks võinud siiski sinna laieneda, on vastuolus apellandi enda seisukohtade ja käitumisega. 15. Apellandi väide, justkui oleks Ida-Viru maakonda laieneva kollektiivlepingu olemasolu nõue vastuolus RHS § 3 p-ga 3, § 39 lg-ga 5 ja § 41 lg 1 p-ga 3 ja 5, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu. Selle nõude kehtestamisega ei kohelda isikuid ebavõrdselt, ei nõuta varasemate hankelepingute olemasolu ega ka seda, et pakkujal oleks hankelepingu täitmisel kasutatavad töötajad faktiliselt tööl juba hankemenetluse ajal, ning samuti ei küsita andmeid töötajate kohta. Nagu öeldud, eeldab selle nõude täitmine üksnes seda, et pakkujatel oleks pakkumuse tegemise hetkel olemas kehtiv kollektiivleping, mis Ida-Viru maakonnas bussiveoteenust osutama asudes laieneks ka selle maakonna töötajatele. Samal põhjusel on asjakohatu ka väide, justkui ei saakski apellandil praegu olla IdaVirumaale laienevat kollektiivlepingut, kuna ta ei tegutse praegu Ida-Virumaal. Kollektiivleping, mis laieneks ka uude maakonda tööle asuvatele töötajatele, ei eelda seda, et selles maakonnas juba tegutsetakse. 16. Samuti väidetakse apellatsioonkaebuses, et halduskohus kohaldas ebaõigesti RHS § 127 lg-t 4 ja HKMS § 267 lg-d 3-4. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus andnud neile sätetele viidates üksnes kaugemaleulatuvad selgitused seoses asjaoluga, et Ida-Viru Maavalitsus ja AS Sebe on juba sõlminud vaidlusaluse liinigrupi osas bussiveo lepingu, ning selgitanud, et lõppkokkuvõttes ei ole Harjumaa Liinid AS-l võimalik saavutada lepingu sõlmimist endaga. Arvestades seda, et eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus niikuinii rahuldamata, ei oma need küsimused enam asjas iseseisvat tähtsust ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neil pikemalt peatuda. 17. Halduskohtus kantud menetluskulude osas leiab ringkonnakohus, et halduskohus on need õigesti välja mõistnud AS-lt Harjumaa Liinid (vaidlustuse esitaja vaidlustuskomisjonile) AS 6 Sebe kasuks (vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitaja) vastavalt HKMS § 108 lg-le 1. Menetluskulude põhjendatuse osas tuleb apellandiga nõustuda, et esimese astme kohtu menetluses AS Sebe poolt kantud menetluskulu summas 5155,19 eurot oli põhjendamatult suur. Kokkuvõttes oli haldusasjas vaidluse all üksnes küsimus, kuidas mõista hankedokumentides toodud kollektiivlepingu olemasolu nõuet, kas see oli õiguspärane, ning kas see oli käesolevas asjas Harjumaa Liinid AS-i poolt täidetud. Asja mahtu ja õiguslike küsimuste keerukust arvestades peab ringkonnakohus HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatuks vähendada menetluskulude suurust poole võrra ning mõista esimese astme kohtu menetluses AS Sebe kasuks Harjumaa Liinide AS-ilt välja 2577,59 eurot. 18. Apellatsioonimenetluses apellandi kantud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 järgi tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul oli apellatsioonkaebuse rahuldamata jäänud osa suurus rahuldatud osaga võrreldes (2577,59 euro võrra menetluskulu vähendamine) sedavõrd väikese tähtsusega, et ei tingi menetluskulude proportsionaalset jaotust vastavalt HKMS § 108 lg-le 2. AS Sebe on taotlenud apellatsioonimenetluses apellandilt menetluskulude väljamõistmist summas 1387,92 eurot. Samadel põhjustel nagu halduskohtus kantud menetluskulusid, tuleb ringkonnakohtu arvates ka apellatsioonimenetluses väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid samas ulatuses vähendada ning mõista apellandilt AS Sebe kasuks välja menetluskulu summas 693,96 eurot. Ida-Viru Maavalitsus ei ole menetluskulude väljamõistmise nõuet esitanud. Madis Ernits Maili Lokk 7 Einar Vene