Obsah (4)

§ 212§ 213§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elva linna ja kaebaja vahel sõlmiti 29.11.2000 leping ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Elva linnas (teenusteleping) ning teenuste osutamiseks vajalike varade rendileping (rendileping). Elva Linnavolikogu 18.12.
2. a otsusega nr 99 määrati kaebaja Elva linnas vee-ettevõtjaks. Elva Linnavalitsuse 22.03.
3. a otsusega nr 17 pikendati eelpool nimetatud lepingute kehtivust kuni 31.12.
4. Lepingute esemeks oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik Elva linnas on AS Emajõe Veevärk. Viimane on need andnud tasuta Elva Linnavalitsuse kasutusse. Elva Linnavalitsus esitas 28.05.2010 kaebajale avalduse 29.11.
5. a lepingute ülesütlemiseks, põhjendades seda kaebaja poolse lepingurikkumisega, mis väljendus kohustuslike investeeringute maksete tasumisega viivitamises ning valeandmete esitamises.
6. Elva Linnavolikogu 25.06.
7. a otsuse nr 25 p-ga 1 otsustati heaks kiita Elva Linnavalitsuse tegevus teenustelepingu ja rendilepingu ülesütlemisel, p-ga 3 kinnitati Elva linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk ning p-ga 5 tunnistati kehtetuks Elva Linnavolikogu 18.12.
8. a otsus nr 99 „Elva linnas vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“.
9. Elva Vesi OÜ esitas 19.07.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva Linnavolikogu 25.06.
10. a otsuse nr 25 p-de 1, 3 ja 5 tühistamiseks. 02.02.2011 esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse, milles palus tuvastada Elva Linnavolikogu 25.06.
11. a otsuse nr 25 p-de 3 ja 5 õigusvastasus, 28.05.
12. a ülesütlemisavalduse õigusvastasus osas, mis puudutab 29.11.
13. a teenustelepingut ning ülesütlemisavalduse tühisus osas, mis puudutab 29.11.
14. a rendilepingut. Kaebuse kohaselt rikub volikogu otsus kaebaja subjektiivseid õigusi. Lepingu ülesütlemise tõttu ei olnud kaebajal võimalik osutada Elva linnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust tähtaja lõpuni ning sellega tekitati kaebajale materiaalset kahju. Kaebaja põhjendatud huviks õigusvastasuse tuvastamisel on hilisem kahjunõude esitamine vastustaja vastu. Elva Linnavolikogu 25.06.
15. a otsus nr 25 on ka täielikult motiveerimata. Kaebaja soovib 28.05.
16. a ülesütlemisavalduse õigusvastasuse tuvastamist, kuna tegemist on eelhaldusaktiga, milles esitatud põhjendused lepingu ülesütlemise kohta omavad tähendust ka volikogu otsuse vaidlustamisel ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel.
17. Tartu Halduskohtu 22.03.
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse volikogu otsuse nr 25 p-de 3 ja 5 tühistamise nõude asendamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse 28.05.
19. a ülesütlemisavalduse vaidlustamise menetlemiseks käesoleva haldusasja raames. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal põhjendatud huvi vallavolikogu otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud volikogu otsus ei toonud kaebaja jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi, kuna kaebajaga sõlmitud teenustelepingut ega rendilepingut ei lõpetatud vaidlustatud otsusega, vaid 28.05.2010 ülesütlemisavaldusega, mis on linnavalitsuse haldusakt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg-st 21 tulenevalt saab volikogu eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni puhul konkreetsetest tingimustest ja olukorrast lähtuvalt otsustada ainult seda, kas ta kinnitab veevärgi omaniku ettepaneku enda vee-ettevõtjaks määramiseks või mitte. Nähtuvalt Elva Linnavolikogu 25.06.
20. a istungi protokollist, on uueks vee-ettevõtjaks kinnitatud AS Emajõe Veevärk tulenevalt selleks ajaks kujunenud olukorrast – Elva Linnavalitsuse ja kaebaja vahel sõlmitud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste kasutamise lepingu ja teenuselepingu lõppemisest alates 11.06.2010 ning AS Emajõe Veevärk poolt esitatud taotlustest enda vee-ettevõtjaks määramise kohta. Vee erikasutusluba ei ole isikuga, vaid tegevusega seotud luba, st vee erikasutusload lähevad varasemalt vee-ettevõtjalt üle lihtsustatud korras koos varade üleminekuga. Volikogu otsuse puuduliku motiveerimise osas on kaebaja etteheiteid teinud ainult volikogu otsuse p 1 osas, mille vaidlustamisest kaebaja loobus. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
21. Elva Vesi OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Halduskohus jättis kaebajale selgitamata, kuidas ta saaks oma õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta ja ei rahuldanud põhjendamatult ka kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks Elva Linnavalitsuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude täiendavalt esitamise osas. Kohtupraktikast tulenevalt piisab põhjendatud huvi olemasolu tuvastamiseks ainuüksi kaebaja kavatsusest esitada tulevikus vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue ning halduskohus ei oleks tohtinud hakata kaaluma seda, kas kaebaja kahju hüvitamise nõue oleks ka tegelikult põhjendatud või mitte. Vaidlustatud volikogu otsus on täielikult motiveerimata. Vaidlusaluses haldusaktis ei ole esitatud ühtegi motiivi ega kaalutlust, mille põhjal konkreetsed otsused uue vee-ettevõtja määramise kohta vastu võeti, mistõttu haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Lepingute lõpetamisega on rikutud õiguskindluse põhimõtet ning vaidlustatud haldusaktist ei nähtu kaalukaid põhjuseid lepingute ülesütlemiseks ega haldusorgani kaalutlusõiguse teostamist.
22. Elva Linnavolikogu vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on kaebaja väited uurimispõhimõtte raames kaebajale õigusliku olukorra selgitamata jätmise kohta alusetud, kuna halduskohtu ülesanne ei ole menetlusosalisi õiguslikult nõustada ning kaebajat on kogu menetluse vältel esindanud professionaalne jurist. Kaebaja oleks pidanud lepingute ülesütlemisega seotud vaidlused alustama tähtaegselt ja puudub alus eeldada, et kaebaja õiguste õigeaegse realiseerimise eest peaks hoolt kandma kohus. Kaebaja ei ole kaebuse täpsustuses avaldanud soovi vaidlustada volikogu otsuse punkti 1 ning selle vaidlustamiseks puudus ka kaebeõigus, kuna tegemist on deklaratiivse sättega. Volikogu otsuse tühistamine või õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale ka kahju hüvitamise nõuet. Kohtu hinnang hüvitamiskaebuse perspektiivikuse kohta on õigustatud seoses kaebuse lubatavuse, selle muutmise ja menetlemisega, kuna kohus ei pea tegelema ilmselt perspektiivitute kaebuste menetlemisega. Apellatsioonkaebuses ei ole täpsustatud, milles seisnes kohtu eksimus materiaalõiguse kohaldamisel ega ole viidanud ühelegi õiguslikule normile, mis oleks andnud volikogule aluse keelduda AS-i Emajõe Veevärk nimetamisest vee-ettevõtjaks. Kaebajal puudus vee-ettevõtjana tegutsemiseks vajalik vara ning Elva Linnavolikogul oli piiratud kaalutlusruum uue vee-ettevõtja määramisel. Volikogu otsuses ei ole vajalik tuua põhjendusi, mis alustel ja kaalutlustel lepingud kaebajaga lõpetati, kuna sellekohased motiveeringud sisaldusid ülesütlemisavalduses.
23. AS Emajõe Veevärk vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on väited uurimispõhimõtte rikkumise kohta alusetud, kuna kohus ei saa asuda kaebaja eest taotlusi esitama või vormistama. Samuti on ebaõige väide, et kohus ei oleks tohtinud põhjendatud huvi hindama asuda. Kehtivast kohtupraktikast tulenevalt on vajalik anda hinnang hüvitamiskaebuse perspektiivikusele põhjusel, et hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas põhjalikum motiivide esitamine volikogu otsuses oleks aidanud kaebajal väidetavat varalise kahju tekkimist vältida olukorras, 3 kus vara kasutamise leping ja teenuse osutamise leping olid lõppenud ning kaebajal ei oleks nagunii olnud pärast 11.06.2010 võimalust jätkata vee-ettevõtja teenuse osutamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasisaatmiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õige ja põhjendatud ning halduskohus ei ole asja lahendamisel pannud toime selliseid olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse rahuldamist ja asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasi saatmist. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus vaidlusaluse lahendi tegemisel rikkunud

vr §-de 19 lg 7 ega ka 19 lg 8 nõudeid, so ei ole tõlgendanud kaebaja poolt esitatud kaebust valesti või kaebaja õigusi põhjendamatult kitsendavalt ega eksinud ka kaalutlusõiguse teostamisel kaebaja poolt esitatud kaebuse muutmise taotluse lahendamisel. 19.07.2010 halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas kaebaja selgelt üksnes Elva Linnavolikogu 25.06.

1. a otsuse nr 25 p-e 1, 3 ja 5, soovides haldusakti nende punktide tühistamist. Elva Linnavalitsuse 28.05.
2. a ülesütlemisavaldust teenuselepingu ülesütlemise osas ei ole kaebaja algses kaebuses vaidlustanud ei tuvastamis- ega ka tühistamisnõudega ning sellise nõude esitamise sooviks ei saa lugeda seda, et kaebuses vaidlustati linnavolikogu otsuse nr 25 p-i 1, millega linnavolikogu kiitis heaks linnavalitsuse tegevuse kaebajaga 29.11.2000 sõlmitud teenuselepingu ja rendilepingu ülesütlemisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada teise haldusorgani kui halduslepingu poole poolt teenuselepingu ülesütlemist haldusaktiga eelhaldusaktiks linnavolikogu 25.06.
3. a haldusaktile uue vee-ettevõtja määramise kohta. Nimelt on Riigikohus 19.05.
4. a haldusasjas nr 3-3-1-14-11 tehtud otsuse p-s 17 leidnud, et juhul, kui trasside omanik AS Emajõe Veevärk tegi volikogule ettepaneku määrata ennast vee-ettevõtjaks ja kolmas isik teavitas kaebajat kavatsusest leping teatud kuupäevast alates üles öelda, siis puudus vallavolikogul diskretsiooniõigus teha teistsugust otsust. Viimatimainitud lahendis käsitletud vaidluse puhul oli volikogu otsus uue vee-ettevõtja määramiseks tehtud veel enne, kui kolmas isik oli teavitanud kaebajat tahtest kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud trasside tasuta kasutamise leping üles öelda ja enne, kui leping ülesütlemisavaldusest tulenevalt lõppes. Käesoleval juhul tegi Elva Linnavalitsus kaebajale kui teisele halduslepingu poolele ülesütlemisavalduse enne linnavolikogu 25.06.
5. a otsust ja enne linnavolikogu otsust oli teenuse- ja rendileping ka ülesütlemisest tulenevalt lõppenud HMS § 102 lg 1 ja VÕS § 186 p 6 alusel 11.06.
6. Linnavolikogu vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja vaidlustanud linnavalitsuse haldusakti teenuselepingu ülesütlemise kohta ega ka tsiviilõigusliku rendilepingu ülesütlemist ja linnavalitsuse eelnimetatud haldusakt on senini kehtiv. Kui trasside omanik oli esitanud linnavolikogule taotluse määrata ta Elva linnas uueks vee-ettevõtjaks ning linnavalituse haldusakt oli kehtiv ja teenuse- ning rendileping linnavalitsuse ja kaebaja vahel lõppenud, siis seda enam puudus Elva Linnavolikogul 25.06.
7. a seisuga diskretsiooniõigus teha teistsugust otsust, kuigi lähtudes Riigikohtu viidatud lahendist tulenevast seisukohast, oleks Elva Linnavolikogu võinud samasisulise otsuse ÜVVKS § 7 lg 21 alusel teha ka siis, kui otsuse tegemise ajaks ei oleks teenuse- ja rendilepingu üks pool teist lepingu ülesütlemisest teavitanud ja varasemad lepingud ei oleks veel lõppenud. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada Elva Linnavalitsuse ülesütlemisavaldust linnavolikogu 25.06.
8. a otsuse suhtes eelhaldusaktiks, millega oleks tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Algses kaebuses esitati selgelt üksnes Elva Linnavolikogu 25.06.
9. a otsuse mõnede punktide tühistamise nõue ja kuna Elva Linnavalitsuse 28.05.
10. a haldusakt ei olnud 4 volikogu haldusakti suhtes eelhaldusaktiks ega ka volikogu otsuse andmise aluseks, siis ei tulenenud halduskohtule

vr § 19 lg-st 7 kuidagi kohustust tõlgendada kaebaja poolt esitatud volikogu otsuse nr 25 p-de 1, 3 ja 5 tühistamiskaebust teisiti kui volikogu otsuse osalise tühistamise kaebusena ega teha volikogu otsuse tühistamiskaebusega seoses kaebajale ettepanekut vaidlustada ka Elva Linnavalitsuse 28.05.

1. a haldusakt.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud põhjendatult rahuldamata ka alles halduskohtu 02.03.
3. a istungil lõplikult selgunud ja Elva Linnavalitsuse 28.05.
4. a haldusaktiga seotud kaebuse muutmise taotluse, e taotluse täiendada kaebust linnavalitsuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega, eesmärgiga saavutada sel teel Elva Linnavolikogu 25.06.
5. a otsuse p-de 3 ja 5 õigusvastasuse tuvastamine selleks, et esitada linnavolikogu vastu varalise kahju hüvitamise nõue. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Elva Linnavalitsuse 28.05.
6. a haldusaktiga seotud nõude alles 02.02.
7. a kaebuse muutmise kirjas ning algselt taotleti linnavalitsuse haldusakti tühisuse kindlakstegemist. 02.03.
8. a istungiprotokollist nähtuvalt (tl 119) muutis kaebaja teenuselepingu ülesütlemise kui haldusaktiga seotud nõuet istungil veelkord ja selles osas jäi lõplikuks nõudeks nõue tuvastada Elva Linnavalitsuse 28.05.
9. a haldusakti õigusvastasus. 02.02.
10. a kaebuse muutmise kirjast nähtuvalt muutis kaebaja halduskohtu 12.01.
11. a vastuse nõude alusel (tl 102) ka esialgset volikogu otsuse tühistamiskaebust ja palus halduskohtul tuvastada linnavolikogu 25.06.
12. a otsuse nr 25 p-de 3 ja 5 õigusvastasus, sest kaebuse sisulise läbivaatamise ajaks oli juba möödas ka 29.11.2000 sõlmitud ja hiljem kuni 31.12.2010 pikendatud (tl 11) teenuse- ja rendilepingu kehtivuse tähtaeg e 31.12.
13. Linnavolikogu otsuse osas tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina tõi kaebaja välja soovi esitada vastustaja vastu hiljem kahju hüvitamise nõue, kuna kaebajal ei olnud võimalik osutada Elva linnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust temaga 29.11.2000 sõlmitud lepingute kehtivuse lõpuni, so kuni 31.12.2010, millega tekitas vastustaja kaebajale materiaalse kahju saamatajäänud tulu näol. Seda, milles seisneb Elva Linnavalitsuse 28.05.
14. a haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega seonduv põhjendatud huvi, ei ole kaebaja 02.02.
15. a kirjas ega ka halduskohtu istungil selgelt välja toodud. 02.02.
16. a kirjas on linnavalitsuse haldusakti vaidlustamisega seoses märgitud üksnes seda, et see on kaebaja arvates volikogu otsuse suhtes eelhaldusakt ja selles sisalduvad motiivid selle kohta, miks leping üles öeldi, mistõttu omab see haldusakt tähtsust seoses vastustaja vastu esitatava kahjunõude läbivaatamisega. Halduskohus andis 02.03.
17. a istungil protokollilise määrusega loa muuta esialgset Elva Linnavolikogu 25.06.
18. a otsusega seotud tühistamiskaebust ja võttis tulenevalt kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse muutmise kirjast menetlusse kaebuse linnavolikogu otsuse nr 25 p-de 3 ja 5 õigusvastasuse tuvastamise nõude. Viidatud kohtuistungi protokollist ja vaidlustatud otsuse põhjendavast osast nähtuvalt ei võimaldanud halduskohus kaebajal kaebust muuta e täiendada linnavalitsuse 28.05.
19. a haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega põhjusel, et teised menetlusosalised ei andnud selleks nõusolekut ja kohus ise ei pidanud seda otstarbekaks, sest kaebaja ei ole linnavalitsuse haldusakti varem vaidlustanud ning nüüd tooks see kaasa vastustaja muutumise alles sellises menetlusstaadiumis, kus tegelikult käib juba sisuline vaidlus linnavolikogu otsuse õiguspärasuse üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus teinud linnavalitsuse haldusaktiga seonduva tuvastamiskaebuse menetlemiseks loa andmata jätmisega olulist kaalutlusviga, arvestades seda, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluse käigus selgelt väljendanud, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi sellise kaebuse lahendamiseks koos linnavolikogu otsuse õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Kuna HMS-i mõistes oleks endiselt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ka õigusvastaseks tunnistatud haldusakt ning linnavalitsuse 28.05.
20. a haldusakt ei ole vaidlustatud volikogu otsuse osas eelhaldusaktiks, siis ei 5 muudaks isegi linnavalitsuse 28.05.
21. a haldusakti õigusvastasuse tuvastamine midagi seonduvalt linnavolikogu 25.06.
22. a otsuse nr 25 p-de 3 ja 5 õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Arvestades Riigikohtu 19.05.
23. a lahendis väljendatud seisukohta diskretsiooniruumi puudumise kohta vallavolikogul uue vee-ettevõtja määramisel olukorras, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik on vallavolikogule teinud vastava ettepaneku ja täietud on ka muud ÜVVKS § 7 lg 21 kohaldamise faktilised eeldused ning volikogu otsuse tegemise ajaks oli kaebajaga sõlmitud teenuse- ja rendileping lõppenud ning kehtiv oli ka haldusakt halduslepingu ülesütlemise kohta, siis ei ole tõenäoline, et kaebajale oleks kuidagi saadud tema poolt väidetud varalist kahju tekitada linnavolikogu otsuse nr 25 p-dega 3 ja
24. Seega ei saaks Elva Linnavolikogu otsusega seonduva tuvastamisnõudega, mille eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine linnavolikogu vastu, kuidagi seostada vajadust vaidlustada samas menetluses ka linnavalitsuse 28.05.
25. a haldusakti. Arvestades seda, et halduskohtu vaidlustatud otsuse tegemise ajal ega ka käesoleval ajal ei ole veel möödunud linnavalitsuse 28.05.
26. a haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks kohtule esitatava kaebuse esitamise tähtaeg (3 aastat haldusakti andmisest arvates), siis on kaebajal võimalus kaaluda uue tuvastamiskaebuse esitamist ning selles selgelt põhjendada oma huvi just selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.
27. Kuna halduskohus juhtis oma 12.01.
28. a kirjaga kaebaja tähelepanu sellele, et olukorras, kus kaebajaga sõlmitud teenuse osutamise ja rendilepingu tähtaeg on möödunud, on kaebajal võimalik esialgset volikogu otsusega seonduvat tühistamiskaebust muuta, siis ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et kohus ei selgitanud talle võimalust soovi korral kaebuses esitatud taotlust muuta. Arvestades seda, et koos volikogu otsusega seonduva nõude muutmisega esitas kaebaja omal initsiatiivil 02.02.
29. a kirjas ka linnavalitsuse haldusakti tühisuse tuvastamise nõude, mille muutis hiljem õigusvastasuse tuvastamise nõudeks, ei ole põhjendatud ka kaebaja etteheited halduskohtule, et halduskohus ise juba 12.01.
30. a kirjas kaebajale sellist ettepanekut ei teinud. Kui kaebaja ise sellise kaebuse muutmise avalduse esitas, siis tuli halduskohtul seda

vr § 19 lg 8 alusel hinnata ja otsustada, kas sellisel kujul kaebuse muutmist lubada või mitte ja seda on halduskohus ka teinud.

1. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsuses ebaõigesti leidnud, et 02.03.
2. a kohtuistungil muutis kaebaja 02.02.
3. a kaebuse muutmise taotluses toodud rendilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõude tervikuna linnavalitsuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kuna 29.11.2000 sõlmitud rendileping oli tsiviilõiguslik olenemata sellest, et lepingu üheks pooleks oli Elva linn, siis oli selles osas ülesütlemisavalduse näol tegemist endiselt linna tsiviilõigusliku tahteavaldusega lepingu lõpetamiseks, mitte haldusaktiga, nagu teenuselepingu lõpetamise puhul ja tsiviilõigusliku tahteavalduse puhul ei saa halduskohtule esitada nõuet selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Nagu juba märgitud, ei ole kaebaja seda tegelikult teinudki, sest 02.02.
4. a kaebuse muutmise taotluses taotletakse rendilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist kui tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist ning istungi protokollist (tl 119 p) nähtuvalt on kaebaja jäänud selle juurde, et kaebuse muutmisel taotletakse rendilepingu ülesütlemisavalduse osas selle tühisuse tuvastamist. Seega muutis kaebaja halduskohtu istungil 02.02.
5. a kaebuse muutmise taotlust üksnes nõude osas, mis puudutas teenuselepingu ülesütlemist kui haldusakti, soovides selle tühisuse tuvastamise asemel halduskohtu istungil linnavalitsuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Samas ei anna eeltoodu ringkonnakohtu hinnangul veel alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sest tulenevalt Riigikohtu 05.10.
6. a kohtuotsusest haldusasjas nr 3-3-1-48-05 saab halduskohus tsiviilõiguslikke asjaolusid tuvastada vaid juhul, kui see on vajalik haldusõigusliku vaidluse lahendamiseks. Kuna käesoleval juhul käis vaidlus 6 lõppastmes linnavolikogu 25.06.
7. a haldusakti õigusvastasuse tuvastamise üle, millel puudus igasugune otsene seos sellega, kas tsiviilõigusliku rendilepingu ülesütlemine linnavalitsuse poolt oli tühine või mitte, siis puudus halduskohtul iseenesest vajadus eraldi sellist tsiviilõiguslikku asjaolu tuvastada. Samuti tuleb arvestada seda, et rendilepingu p 9.2 alusel oli rendilepingu näol teenuselepingu suhtes tegemist aktsessoorse lepinguga, sest rendileping lõppes ennetähtaegselt juhul, kui selle kehtivuse ajal lõppes või lõpetati teenuse osutamise leping. Seega ei oleks rendilepingu ülesütlemise tühisuse kui tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamine haldusõigusliku vaidluse lahendamiseks vajalik isegi juhul, kui halduskohus oleks menetlenud kaebust halduslepingu ülesütlemisavalduse õigusvastasuse tuvastamiseks.
8. Riigikohtu 19.05.
9. a lahendis on väljendatud seisukohta diskretsiooniruumi puudumise kohta vallavolikogul uue vee-ettevõtja määramisel olukorras, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik on vallavolikogule teinud vastava ettepaneku ja täietud on ka muud ÜVVKS § 7 lg 21 kohaldamise faktilised eeldused. Käesolevas asjas olid lisaks eeltoodule vaidlustatud volikogu otsuse tegemise ajaks lõppenud ka kaebajaga sõlmitud teenuse- ja rendileping ning kehtis ja kehtib haldusakt halduslepingu ülesütlemise kohta. Hinnates käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebust ja selle eesmärke viidatud Riigikohtu lahendi seisukohtade valguses, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub põhjendatud huvi linnavolikogu otsuse nr 25 p-de 3 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks, sest selle otsusega ei ole ennetähtaegselt lõpetatud kaebajaga
10. a sõlmitud teenuse osutamise ja rendilepingut, mida kaudselt võib kaebuse tühistamiskaebusest tuvastamiskaebuseks muutmise alusena välja lugeda kaebaja 02.02.
11. a taotluse p-st 1.
12. Seega ei saaks kuidagi asuda ka seisukohale, et võimalik tulevane kahju hüvitamise nõue vallavolikogu vastu tulenevalt volikogu 25.06.
13. a haldusaktis tehtud otsustustest oleks kuidagi tekitanud kaebajale materiaalset kahju seoses sellega, et kaebaja ei saanud linnas vee-ettevõtja teenust osutada kuni vastava halduslepingu lõpptähtajani ja oleks seega ilmselgelt perspektiivikas.
14. Kuna ka käesoleval juhul ei olnud kaebajat määratud Elva linnas vee-ettevõtjaks alaliselt, vaid teenuse osutamise lepingu p-st 1.1 ja Elva Linnavolikogu 22.03.
15. a otsusest nr 17 (tl 11) nähtuvalt tähtajaliselt ning trasside omanik AS Emajõe Veevärk tegi ÜVVKS § 7 lg 21 alusel linnavolikogule ettepaneku määrata ennast linnas uueks vee-ettevõtjaks ja senised kaebajaga sõlmitud lepingud vee-ettevõtja teenuse osutamise ning selleks trasside rentimise kohta olid enne linnavolikogu otsuse tegemist kehtivalt lõppenud, siis puudus ka käesolevas asjas Elva Linnavolikogul diskretsiooniruum teha teistsugust otsust, kui 25.06.2010 tehti. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja väited selle kohta, et tuvastamiskaebusega vaidlustatud linnavolikogu otsuse p-d 3 ja 5 on õigusvastased seetõttu, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata ja selles ei esine kaalutlusi, miks on tehtud just selline otsus. Elva Linnavolikogu 25.06.
16. a otsuse nr 25 aluseks on olnud Elva linnavara eeskirja § 65 lg 2 p 1, KOKS § 22 lg 1 p 37, ÜVVKS § 7 lg 21 ja AS Emajõe Veevärk taotlused enda kui Elva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omaniku vee- ettevõtjaks määramise kohta Elva linna haldusterritooriumil. 14.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal hüvitada ka kolmanda isiku poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud. AS Emajõe Veevärk esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 426,42 eurot (koos käibemaksuga) ja spetsifikatsiooni, millest nähtuvalt seisnes osutatud õigusabi algses tutvumises apellatsioonkaebusega, vastuse koostamises ja selle kohtule edastamises ning 7 muude menetlusdokumentide koostamises kokku 3 tunni jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on nende kulude näol tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega ning kohtule edastatud pangakonto väljavõtte kohaselt on kolmas isik selle summa õigusabi osutajale ka tasunud. 15. Taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks on esitanud ka Elva Linnavolikogu.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja on välise õigusabi kasutamise põhjendustes märkinud, et tegemist on keerulise õigusliku vaidlusega millesarnast ei ole vastustaja praktikas varasemalt ette tulnud. Ringkonnakohus jätab vastustaja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata, tuginedes senises kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, et üldjuhul puudub alus haldusorgani poolt kantud kulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, kui vaidlusaluseks haldusaktiks või toiminguks oli sama haldusorgani haldusakt või toiming ning haldusakti andmisel või toimingu tegemisel ei väljutud haldusorgani tavapäraste ülesannete raamidest. Käesoleval juhul oli vaidluse all Elva Linnavolikogu 25.06.

1. a otsus nr 25, millega kinnitati Elva linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk ning tunnistati kehtetuks linnavolikogu varasem otsus linnas vee-ettevõtja määramise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei väljunud sellise küsimuse lahendamine haldusaktiga vastustaja igapäevaste ülesannete raamidest, mistõttu ei olnud õigustatud ka välise õigusabi kasutamine.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluses kantud kulud kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 8 jäävad kaebaja Maili Lokk poolt