lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Eesti Haigekassa esitas 08.03.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Liidia Jeremejeva vastu 201,62 euro nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.03.2012. Kostja esitas 25.04.2012 kohtule vastuse, millest nähtuvalt tunnistab kostja hageja nõuet summas 201,62 eurot, kuid ei ole nõus hageja menetluskulude tasumisega. Hageja tegi 27.04.2012 vastuses kostjale ettepaneku, et kostja tasuks haigekassale kokku 302,15 eurot kolmes osas kolme kuu jooksul. Kostja avaldas 14.05.2012 vastuses, et on hageja ettepanekuga nõus. Hageja teatas 18.05.2012 kohtule, et on nõus lahendama asja kompromissiga, kui kostja tasub haigekassale kokku 302,15 eurot kolmes osas kolme kuu jooksul. Samuti taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist
Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eelnevast nähtuvalt soovivad pooled lahendada vaidlust kompromissiga. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled menetluskulude kandmise osas kokkuleppele. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eesti Haigekassa tasus 06.03.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu summas 63,91 eurot. Selgituses märgitud “RIIGILÕIV, Kohtuasjade toimingud: Lydia Jeremejeva”. 2/3 2-12-9730 Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb Eesti Haigekassale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Eesti Haigekassa arvelduskontole nr XXX, SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.