← Eesti

2-09-34126/35

Obsah (6)§ 118§ 138§ 34§ 129§ 84§ 182

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-3412

§ 118lg 2 tähenduses ning eeldatakse, et kostja andis T.T.

le volituse kostja esindamiseks. Seega sõlmis hageja laenulepingu mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena kantud isikuga. Kostja on kahel korral lepinguliste kohustuste täitmiseks, s.o 20.10.2006 ja 11.05.2007, võtnud maksepuhkust ning on laenu tagasi maksnud. OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt on elamu Salme 24 juures renoveerimistöid teostatud, mis pidi nähtav olema ka kostjale. Vaatamata sellele, et kostja ei aktsepteerinud esindaja tegevust, on kostja kohustust talunud ning pole ka midagi teinud, et esindatava poolt tehtud tehingut tühistada. Kostja on laenulepingut tunnistanud laenu tagasi makstes ning maksepuhkust taotledes. Seega on antud juhul tegemist taluvusvolitusega

§ 118

lg 2 mõtte kohaselt ning asjaolu, et laen võidi anda kostjale tühise üldkoosoleku protokolli alusel, ei oma antud juhul tähendust hageja ees laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisel. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Hageja põhinõue moodustab 17 097,52 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud tagastamata krediidisumma suurust, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 17 097,52 krooni põhivõlgnevuse katteks ning intressid 19 766,19 krooni. Pooled on laenulepingus kokkuleppinud, et hageja võib nõuda viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest laenulepingu põhitingimustes fikseeritud määras. 3 Laenulepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud, et viivis on 0,3 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue hagi esitamise seisuga on 10 354,85 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale. Kohus leidis, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna see on põhinõudest väiksem. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet ehk laenusummat, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Hageja taotles kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 17.07.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivisemääraga 0,3% tagastamata krediidisummalt päevas. Tuginedes TsMS §-le 367 rahuldas kohus hageja taotluse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata krediidisummalt alates 17.07.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 0,3% tagastamata krediidisummalt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ulatuses, st 17 097,52 krooni. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 097,52 krooni (krediidisumma 17 097,52 krooni + intress 19 766,19 krooni + viivise summa 10 233,81 krooni) ja viivise alates 17.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni 0,3 % krediidisummalt 17 097,52 kroonilt päevas, kuid mitte rohkem kui 17 097,52 krooni (krediidisumma). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Korteriühistu Salme 24 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2010 otsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) sai kostja 2006 suvel teada, et on võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokollis nr 4 ühistu liikmete allkirju ning et ühistu juhatuse liikmeks on valitud T.T. . Korteriühistu liikmed pöördusid 11.08.2006 avaldusega Lõuna Politseiprefektuuri Majanduspolitsei poole kriminaalasja algatamiseks. Lõuna Politseiprefektuur alustas menetlust KarS § 344 lg 1 tunnustel seoses Korteriühistu Salme 24 üldkoosoleku protokolli ja otsuse võltsimisega ning võltsitud dokumentide abil Sampo Pangast laenu summas 298 500 krooni võtmisega. Kuna Tartu linnale kuulub korteriomand Korteriühistus Salme 24, siis pöördus Tartu Elamuhalduse AS juhatuse liige A.K. selgitustaotluse ja päringuga AS Sampo Panga poole laenu võtmise asjaolude väljaselgitamiseks. Tartu linn teatas, et ta ei nõustu (tagantjärele) AS-st Sampo Pank KÜ-le Salme 24 võetud laenuga, kuna sellist tahteavaldust ei ole Tartu linn omanikuna avaldanud ega teinud. Samuti ei ole Tartu linn nõus laenu AS-ile Sampo Pank tagasi maksma. 26.03.2008 on KÜ Salme 24 juhatuse liige H.V. esitanud hagejale seisukoha võltsitud dokumentide alusel laenu võtmise kohta ja teatanud, et kostja ei ole tegelikkuses laenu võtnud ega soovinud laenu võtta, ning ei kavatse seda tagasi maksta; 2) on kostja esitanud vastuväited ka maksepuhkuse kohta. Ettepanek maksepuhkuse võtmiseks tuli panga töötajalt ja kostja juhatuse liige K.V. taotles 2006 oktoobris maksepuhkuse andmist, kuna oli alustatud kriminaalmenetlus T.T. ja K.L. vastu. Kuna pank ei olnud nõus maksepuhkust enne andma, kui tekkinud võlg oleks likvideeritud, siis oli kostja sunnitud selleks ajaks tekkinud võlgnevuse likvideerima. Maksepuhkuse taotlus ei kinnitanud korteriühistu nõustumist laenu võtmisega ja tagasimaksmisega. Teise maksepuhkuse võttis KÜ Salme 24 juhatuse liige H.V. samadel asjaoludel ja seda seetõttu, et oodata ära kohtuotsus kriminaalasjas, mille järgi kostja ei pea tagasi maksma laenu, mida ta ei ole tahtnud võtta ja ei oleks ka võtnud; 4 3) on hagi esitatud vale kostja vastu. Kostjateks peaksid olema kelmuse toimepanijad T.T. ja K.L. , mitte aga KÜ Salme
  3. T.T. ja K.L. kasutasid ära KÜ Salme 24 juriidilist vormi üksnes maskeerimaks seda, et tegelikult on T.T. ja K.L. sõlmitava laenulepingu tegelik pool. Varalist kasu said laenulepingust T.T. ja K.L. , mis on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Formaalselt on laenulepingu järgi ülekantud raha saanud KÜ Salme 24, kuid tegelikult kasutasid raha T.T. ja K.L. ; 4) on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.

§ 138

kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ja õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 09.06.2006 sai hagejale teatavaks, et laenuleping on sõlmitud võltsitud dokumentide alusel ja isikute poolt, kellel puudusid tegelikult volitused laenulepingu sõlmimiseks. Samuti sai hagejale teatavaks korteriühistu liikmete seisukoht, et nad ei aktsepteeri laenulepingut ning ei ole nõus laenu tagasimaksmisega. Seega oli korteriühistu nn laenusaajana täitnud lepingu p 2.1.4.f kohustuse – teatama kirjalikult pangale sündmusest, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks lepingu tingimuste täitmise laenusaaja poolt. Selle asemel, et korteriühistut kui lepingu nõrgemat poolt juriidiliselt nõustada ning anda soovitusi tegutsemiseks, on hageja teostanud oma õigusi, mis on kaasa toonud kahju suurenemist ja mis oma olemuselt on hea usu põhimõttega vastuolus. Apellant palub võtta asja juurde võlgnike nimekirja 2005 seisuga. 5. AS Danske Bank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi esitatud õige kostja vastu. Asjaolu, et kostja sai 2006 suvel teada, et tema üldkoosoleku protokollis nr 4 on võltsitud ühistu liikmete allkirju ja ühistu juhatuse liikmeks on valitud T.T. ning neid otsuseid on kasutatud kostja nimel hageja juurest 298 500 krooni suuruse laenu võtmiseks, ei oma tähendust hageja ees laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisel. Kohus on

§ 118

lg-le 2 ja mittetulundusühingute registri kaardile ning kostja põhikirjale tuginedes õigesti järeldanud, et hageja sõlmis laenulepingu mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena kantud isikuga ning laen anti hageja poolt kostja kasutusse ja käsutusse 11.07.2005. Samuti on kohus asunud õigele seisukohale laenu eesmärgi ja selle kasutuse osas. Laenu kasutamise eesmärgiks oli elamu, asukohaga Salme 24 Tartus, renoveerimistööde tegemine vastavalt lepingu lisas olevale projekti kirjeldusele. Kohus on õigesti leidnud, et OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt on OÜ Grinbau poolt teostatud renoveerimistöid summas 150 751,50 krooni ning kinnitust on leidnud tööde teostamine. Remonttööde teostamist kinnitab asjaolu, et kostja arvelduskontolt on tehtud väljamakseid OÜ-le Grinbau. Seega on kostja hoonele tehtud remonttöid, millede teostamiseks sõlmis kostja hagejaga laenulepingu. Kostja jätab arvestamata, et laenulepingu alusel hageja poolt üle antud laenust tegelik kasu saaja oli kostja. Kostja ei oleks ilma laenuraha saanud korterelamu parendustöid teha. Tuleb jätta tähelepanuta kostja väited selle kohta, justkui tuleks käsitleda kostja seadusliku esindaja või liikmete tehtud ühepoolseid avaldusi laenulepingu mittetäitmisest antud asjas relevantsetena. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja pidi olema teadlik remonttöödest, samuti laenuraha laekumisest kostja arveldusarvele. Kostja on maksnud laenu tagasi, taotlenud kaks korda maksepuhkust ning sellega on maakohtu meelest tõendatud taluvusvolituse olemasolu

§ 118lg 2 tähenduses.

Seega oli kostja juhatuse liikmel esindusõigus laenulepingu sõlmimiseks. Raha ülekanne toimus 11.07.2005, kostja väide kohaselt sai ta teada laenulepingu sõlmimise volituse puudumisest 2006 suvel. Arusaamatuks jääb, kuidas võis kostjat või tema liikmed jätta ligi 13 kuu jooksul tähelepanuta remonttööde teostamise, volituseta tegutsenud isikud ja avalikus 5 registris olnud andmed. Sellest võib üheselt järeldada, et nii kostja kui ka viimase liikmete tahe oli suunatud olukorra talumisele. Seega on kohus õigesti tuginenud seisukohale, et laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja vahel ning kostjal on kohustus laen ja intressid hagejale tagasi maksta vastavalt laenulepingule. Asjakohatu on apellandi viide sellele, et hageja on tunnistatud kriminaalmenetluses kannatanuks. Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et teatud elulistele asjaoludele karistusõigusliku hinnangu andmine ei muuda nende tsiviilõiguslikku hinnangut (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07 ja lahendi nr 3-2-1-41-05). Maakohus leidis õigesti, et kostja on laenusaajaks, ning selles osas ei oma tähendust hageja kannatanuks tunnistamine kriminaalmenetluse raames; 2) ei ole hageja tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on järginud hageja juures kehtestatud nõudeid, on võimaldanud kostjal võtta maksepuhkust ning püüdnud igati leida lahendust kostja laenu tagastamise osas. Kuna laenusuhe on tekkinud kostja ja hageja vahel ning laenusuhe on kehtiv, siis on hagejal ka õigus nõuda laenulepingu täitmist kostjalt ning tegemist ei ole hea usu põhimõttega vastuolus oleva nõudega. Kui laenuleping oleks üles öeldud laenulepingu p 9 alusel, siis oleks see tähendanud kostja jaoks veelgi suuremat koormust, sest laenusumma oleks tulnud tagastada kohe ning tasumisega viivitusse jäämisel lepingujärgne viivis oleks suurem kui kuni laenu tagastamise kuupäevani laenulepingu alusel makstav intress; 3) ei ole kohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigusnorme. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisneb kohtu menetlusõigusnormide oluline rikkumine või kuidas kohus on valesti materiaalõigust kohaldanud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud; 4) tuleb jätta tähelepanuta kostja poolt esitatud uus tõend. Kostja esitas apellatsiooniastmes võlgnike nimekirja 2005 juuni seisuga, millega ta soovib tõendada, et ta poleks 2005 pidanud üldse saamagi hagejalt laenu. Kostja ei ole esitanud põhjendust, miks sellise tõendi esitamine on vajalik ning, miks seda tõendit ei olnud võimalik esitada enne asja lahendamist maakohtus. Hageja ei pea tõendit vajalikuks ja asjakohaseks. Samuti puudus takistus antud tõendi esitamiseks maakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. detsembri 2010 otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud menetlusnormi ja materiaalõiguse normi ning hinnanud asjas olevaid tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 7. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis T.T. KÜ Salme 24 juhatuse liikmena 11.07.2005 AS-ga Sampo Pank laenulepingu (tl 20-22), mille kohaselt korteriühistu võttis laenu summas 18 758,07 eurot. Kostja väite kohaselt T.T. võltsis korteriühistu 11. märtsi 2005 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt kutsuti tagasi juhatuse liige I.V. ja valiti uueks juhatuse liikmeks T.T. (I kd tl 100). Hageja ei ole nimetatud kostja väitele vastuväidet esitanud ning seetõttu ringkonnakohus ei kontrolli seda, kas korteriühistu 11. märtsi 2005 üldkoosoleku protokoll (sh otsus T.T. juhatuse liikmeks valimise kohta) on võltsitud või mitte ning tugineb kostja väitele protokolli võltsituse kohta. Nimetatud üldkoosoleku protokolli alusel tehti 16.06.2005 kanne registrisse selle kohta, et T.T. on korteriühistu juhatuse liige (I kd tl 12).

§ 34

lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides 6 õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 28 lg 1 järgi määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest registris. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Registrikanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme volitusi. Lähtudes eeltoodust ei olnud T.T. l esindusõigust sõlmimaks laenulepingut korteriühistu nimel. Vastavalt

§ 129

lg-le 1 teise nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuigi kostja ei ole seda selgesõnaliselt väljendanud ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses, on ta pidanud vaidlustatud tehingut asjaoludest nähtuvalt tühiseks tehinguks.

§ 84lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ka juhul, kui oleks tegemist tühise laenulepinguga, peaks kostja hagejale tagastama tühise tehingu järgi saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kuid antud juhul ei ole hageja oma nõudes tehingu tühisusele tuginenud. Lähtudes eeltoodust on alusetu kostja väide, et ta on ebaõige kostja ning õiged kostjad antud asjas on T.T. ja K.L. . Vaidlusalusest laenulepingust nähtuvalt on lepingu pooleks korteriühistu ning asjaolu, et T.T. on sõlminud laenulepingu korteriühistu nimel omamata esindusõigust, ei muuda teda lepingu pooleks. 8. Antud juhul on hageja oma nõudes tuginenud laenulepingule kui kehtivale tehingule ning seetõttu tuleb kontrollida seda, kas esindusõiguseta sõlmitud laenuleping on muutunud kehtivaks.

§ 118

lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

§ 118

lg 2 kohaselt on talumisvolituse tekkimise eelduseks, et 1) ilma esindusõiguseta isik tegutseb esindajana, 2) esindatav sellest teab või peab teadma ja talub esindaja tema nimel tegutsemist ning 3) esindajaga tehingu teinud isik võis sellist esindatava talumist mõista selliselt, et esindajale on antud volitus. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on talumisvolituse koosseis täidetud ning seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et laenuleping on kehtiv ning

§ 118lg 2 kohaselt ei ole tegemist tühise tehinguga.

Asja materjalide kohaselt on laenusumma kantud hageja arvelduskontole (I kd tl 28). Konto väljavõtte järgi on

  1. aastal kostja poolt teostatud ülekandeid Grinbau OÜ-le ning Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdiarvamuse kohaselt (I kd tl 38-39) on
  2. aastal teostatud Tartus Salme 24 objektil renoveerimistöid summas 150 751,50 krooni.
  3. oktoobril 2006 on hageja ja kostja vahel sõlmitud muudatus nr 1 laenulepingule nr KUL-110705SA (I kd tl 29) ja
  4. mail 2007 muudatus nr 2 laenulepingule nr KUL-110705SA (I kd tl 29). Kuna korteriühistu üldkoosoleku otsus T.T. juhatuse liikmeks valimise kohta oli võltsitud, siis selle alusel tehtud kanne registris oli ebaõige ning
  5. aasta oli kostja seaduslikuks esindajaks juhatuse liige I.V. . Ka on I.V. ise oma kirjalikus seletuses (I kd tl 97) märkinud, et oli juhatuse liige juuli 2004-jaanuar
  6. Olles kostja seaduslik esindaja, pidi I.V.
  7. aastal aru 7 saama sellest, et kostja nimel on laenu võetud elamu renoveerimistööde tegemiseks. Laenusumma kanti kostja kontole ning samalt kontolt teostati ka laenu tagasimakseid. Samuti nähes elamus renoveerimistööde tegemist ja mitte nõudes nende lõpetamist on kostja seaduslik esindaja nõustunud sellega, et laenusummat kasutati elamu renoveerimistöödel. Ka on kostja sõlminud muutuse nr 1 ja muutuse nr 2 laenulepingule nr KUL-110705SA ning sellega möönnud, et laenuleping on sõlmitud tema huvides. Arvestades kõike eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et on täidetud

§ 182

lg 2 kohaldamise eeldused ning poolte vahel 11.07.2005 sõlmitud laenuleping nr KUL-110705SA on kehtiv.

  1. Alusetu on kostja väide, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Siinkohal on apellant tuginenud asjaolule, et korteriühistu on laenusaajana täitnud lepingu p-s 2.1.4.f sätestatud kohustuse ja teatanud pangale, et laenuleping on sõlmitud võltsitud dokumentide alusel ja isiku poolt, kellel puudusid volitused laenulepingu sõlmimiseks, kuid hageja ei ole korteriühistut kui lepingu nõrgemat poolt juriidiliselt nõustanud ning hageja on teostanud oma õigusi, mis on kaasa toonud kahju suurenemise. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei tõenda hageja käitumist hea usu põhimõtte vastaselt. Lepingu täitmise nõue ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust hageja poolt nõutavate summade suuruse üle ning seetõttu ringkonnakohus ei kontrolli nende õigsust.
  3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud võlglaste nimekirja.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.