3-12-918/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-918 Haldusasi A. N. kaebus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99 tühistamise nõudes. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
2. Tagastada A. N. kaebus.
3. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja 2). ASJAOLUD
4. 07.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule A. N. kaebus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99 tühistamise nõudes. Kaebuse esitaja märgib, et Järva maavalitsus koos Imavere vallavalitsusega on andnud maa ostueesõiguse E. T.’le XXX kinnistu omandamiseks X külas Järvamaal. E. T. ei ole vastanud maareformi seaduse järgi tingimustele, mis oleks andnud talle ostueesõiguse. Ühtlasi on E. T. esitanud valeandmeid Imavere vallavalitsusele ja Järva maavalitsusele.
5. 18.05.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus tal selgitada, kuidas XXX maa ostueesõigusega erastamine rikub kaebuse esitaja õigusi ja huve. Kohus selgitas kaebajale, et kui vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus, kuivõrd ainuüksi kaevatud haldusakti vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle vaidlustamiseks.
6. 31.05.2012 esitas kaebaja vastuse kohtumäärusele, milles selgitab, et vaidlustatud korraldused rikuvad kaebaja õigusi seeläbi, et korraldustest tingituna ei ole olnud võimalik seada kasutusvaldust kaebaja kasuks maareformi seaduse § 233 alusel.
7. 26.06.2012 kohtunõudega palus kohus Järva maavanemal ja Imavere Vallavalitsusel esitada omapoolse seisukoha kaebeõiguse kohta. 1
8. 29.06.2012 kohtule esitatud vastusest nähtuvalt on Järva Maavalitsus seisukohal, et A. N.’l puudub kaebeõigus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99 vaidlustamiseks. Järva Maavalitsus leiab, et kaebaja 31.05.2012 kirjas on tema rikutava subjektiivse õigusena välja toodud õigus saada maa (XXX maaüksus) kasutusvaldusesse. Sellist õigust ei ole A. N.’l kunagi olnud. E. T. esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 17.12.
9. maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) kuni 31.12.2002 kehtinud § 22 lõige 2 sätestas, et erastamisele kuuluv põllumajandusmaa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, erastatakse või antakse kasutusvaldusesse vastavalt MaaRS §-le
10. 25.10.1999 kuni 10.02.2005 kehtinud Vabariigi Valitsuse 14.10.1999 määrusega nr 308 kinnitatud „Maareformi käigus maa rendileandmise ja maale kasutusvalduse seadmise korra“ punkti 9 kohaselt seatakse kasutusvaldus põllumajandusmaale, mis ei kuulu tagastamisele, ostueesõigusega erastamisele või millele ei ole maareformi seaduse paragrahvi 231 lõike 2 alusel esitatud erastamise avaldust. 01.01.2003 jõustus MaaRS § 233, mis sätestas uuesti maa kasutusvaldusesse andmise ning § 22 lõikes 2 asendati viide §-le 231 viitega §-le
11. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt antakse kasutusvaldusesse ja seatakse kasutusvaldus tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaale. Seega ei saanud kummaski maa kasutusvaldusesse andmise voorus XXX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetlust üldse algatada, kuna sellele oli esitatud ostueesõigusega erastamise taotlus.
12. Imavere Vallavalitsus on maavalitsusele kinnitanud kõikide XXX maaüksuse erastamise toimikus olevate andmete vastavust olukorrale, mis valitses kohapeal andmete kogumise ajal (seega enne korralduse andmist 16.10.2007). Viis aastat hiljem tehtud fotode abil on võimatu kindlaks teha, milline oli olukord kohaliku omavalitsuse poolt erastamise otsuse tegemise ajal. Maavalitsus lähtub maa ostueesõigusega erastamise korralduse andmisel toimikus olevatest dokumentidest.
13. Praeguseks on E. T. tasunud kogu kinnistu väljaostuvõla ning 15.06.2012 on kinnistusraamatust nähtuvalt kinnistu müüdud edasi uuele omanikule.
14. Imavere Vallavalitsus leiab, et A. N.’l puudub kaebeõigus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 peale, kuna nimetatud korraldus ei oma mingit puutumust A. N. subjektiivsete õigustega. Vastuseks 31.05.2012 A. N. poolt esitatud väitele märgib vallavalitsus, et Imavere Vallavalitsuse poolt väljaselgitatud ja kasutusvaldusse antavate maaüksuste nimekirjas ei ole kunagi olnud X külas asuvat XXX maaüksust, sest see ei olnud vaba põllumajandusmaa. Imavere vallas kasutusvaldusesse antavate vabade põllumajandusmaade nimekiri oli 2009 aastal avalikustatud
15. märtsist kuni
16. aprillini, avaldusi sai esitada vallavalitsusele sama aasta 07.aprillist kuni 07.maini. A. N. ei ole esitanud Imavere Vallavalitsusele ühtegi avaldust mingi maaüksuse kasutusvalduse saamiseks (Riigimaa kasutusvaldusse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord § 7 lõige 4). Seetõttu Imavere Vallavalitsus leiab, et ka vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise eeltoimingute käigus ei ole rikutud A. N. subjektiivseid õigusi ja huve seoses XXX maaüksuse ostueesõigusega erastamisega.
17. Tulenevalt maareformi seaduse §-st 233 1g 51 pidid vallavolikogud kinnitama vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjad hiljemalt
18. aasta
19. mail. Seega käesolevaks ajaks on vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise eeltoimingud lõpetatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele kaebaja on tuginenud oma 31.05.2012 vastuses kohtumäärusele.
20. Lähtudes eeltoodust Imavere Vallavalitsus märgib, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § l2l lg 2 p 2 alusel, võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korraldus nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korraldus nr 99 ning ennistada maa riigi omandisse. Samuti taotleb kaebaja ennistada haldusaktidele kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja märgib, et pöördus Järva Maavalitsuse poole 2009 järelpärimisega XXX maaüksuse kasutusvaldusse saamise kohta. Kaebajale selgitati, et antud maaüksusele on tehtud ostueesõigusega erastamise avaldus ning keelduti maa kasutusse andmisest. Kaebaja leiab, et asjaolude selgumisel on teda petetud, kuna E. T’l ei olnud seaduslikku alust maa ostueesõiguse saamiseks.
22. Halduskohtusse pöördumise õigus on üldjuhul üksnes isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Märgitud põhimõte tuleneb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõikest 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-01 selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Seega on kaebeõigus üldjuhul üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus, kuivõrd ainuüksi kaevatud haldusakti vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle vaidlustamiseks.
23. Kohus, kontrollinud HKMS §-dest 37–39 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb kehtiva HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.
24. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99, millega anti XXX kinnistu X külas Järvamaal ostueesõigusega erastamiseks E. T.’le. Esitatud kaebusest ning kohtule esitatud Imavere Vallavalitsuse ja Järva Maavalitsuse vastustest nähtuvalt ei ole A. N.’l mingit puutumust vaidlustatud korraldustega, kuna A. N. ei ole esitanud Imavere Vallavalitsusele ühtegi avaldust mingi maaüksuse kasutusvalduse saamiseks. Samuti ei ole ka vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise eeltoimingute käigus rikutud A. N. subjektiivseid õigusi ja huve seoses Timmu maaüksuse ostueesõigusega erastamisega.
25. Märgitud põhjusel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
26. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kadriann Ikkonen kohtunik 3