Obsah (4)

§ 67§ 65§ 31§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2012; Tallinn Haldusasja number 3-12-655 Haldusasi AS Elering ning AS Tieto Est

§ 67

lg 11 kohaselt muuta oma pakkumuses vaid neid tingimusi, mis on läbirääkimiste iseseisvaks objektiks. Niisiis keelab

§ 67

lg 11 VAKO otsuse kohaselt pakkumuse mahtude olulise vähenemise tõttu proportsionaalselt vähendada pakkumuste maksumust ja teenuse osutamise ajakava nende vähendamise osas eraldi läbirääkimisi pidamata. Kaebuse esitaja leiab, et selline VAKO tõlgendus on ebaõige. Vastavat

sätet tuleb tõlgendada selliselt, et see võimaldab pakkujatel proportsionaalselt mahtude vähendamisega muuta ka pakkumuste maksumust. 3

1. Kaebuse esitaja leiab, et VAKO tugines oma otsuses valedele eeldustele. VAKO põhjendas oma otsust sellega, et tema hinnangul pole tõendatud, et hankija rääkis läbirääkimiste käigus lisaks pakkumuse mahtudele läbi ka pakkumuste hinna ja tähtaegsuse suhtes. Samas selgitasid kaebuse esitajad oma seisukohas, et pakkumuste mahu ja hinna muutmise vahekorra hindamiseks tegi hankija koostööd tarkvaraettevõttega. VAKO on küll leidnud, et hankija ei ole vaidlustusmenetluses esitatud dokumentides eksperti maininud, kuid ei ole ka iseseisvalt selles osas hankijalt ja kaebuse esitajalt täpsustusi nõudnud.
2. Kuigi tähtajad ja hind ei olnud eraldiseisvalt läbirääkimiste objektiks, räägiti need seoses pakkumuse mahtude vähenemisega läbi. Vaidluse esemeks oli pigem asjaolu, kas hankijal on õiguslik alus läbi rääkida hinna üle ning kas mahtude muutmise üle peeti hankedokumentides määratletud või seal määratlemata lahenduste üle läbirääkimisi. Kaebuse esitajad selgitasid, et pakkumuste hind ei olnud eraldiseisvalt läbirääkimiste objektiks ja et hind muutus proportsionaalselt hanke mahu vähenemisega. See aga ei tähenda, et hankija pakkujate hinna vähenemisest alles pakkumust vaadates teada sai. Hankija pidas kolmandate isikutega läbirääkimisi mahtude vähendamise eesmärgil just seetõttu, et andmeladu peab kindlasti valmima juba
3. aasta jaanuariks. AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ esitasid pakkumuse lähtudes andmelao minimaalsest funktsionaalsusest, aga ülejäänud kvalifitseeritud pakkujad, sh kaebuse esitajad, pakkumused sisaldasid lisafunktsionaalsusi ja lähtutud olid maksimaalsest funktsionaalsusest. Pidades silmas pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, tegi hankija läbirääkimise pidamise ettepaneku pakkujatele, kelle pakkumused vastasid küll hankedokumentides sätestatule, kuid sisaldasid hankija vajadusest märgatavalt rohkem funktsioone.
4. Kaebuse esitajad leiavad, et on loomulik, et kui pakkumuse mahte oluliselt vähendada, väheneb võrdeliselt ka pakkumuse maksumus. Kui pakkujad ei saaks mahtude vähenemise tulemusel pakkumuse hinda proportsionaalselt muuta, poleks hankijal mõtet pakkujatega üldse läbirääkimisi pidada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hankemenetluse eesmärk oli pakkujate lahenduste kohandamine sobivaima lahenduseni. Antud juhul jäi hanke objekt ka pärast esialgses pakkumuses esitatud lahenduste lihtsustamist samaks, muudeti üksnes pakkumuste mahtusid ja selle käigus ka hindu ja tähtaegu. VAIDLUSTUSE ESITAJA (ÜHISPAKKUJA) SEISUKOHT
5. AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ (vaidlustajad) on seisukohal, et Tallinna Halduskohtule esitatud kaebused on põhjendamatud ning VAKO 22.03.2012 otsus lõppjärelduses õige.
6. Vaidlustajad vaidlustasid hankija 22.02.2012 otsused Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamiseks. 14.03.2012 täiendasid vaidlustuse esitajad oma vaidlustuse motivatsiooni ilma uusi nõudeid esitamata. Käesoleva kohtuasja aluseks olevas VAKO otsuses leitakse, et vaidlustusmenetluse ajal võib vaidlustust täiendada uute põhjendustega üksnes juhul, kui vastavad asjaolud saavad vaidlustajale teatavaks vaidlustuse menetlemise ajal. Seega on VAKO võrdsustanud vaidlustuse motivatsiooni esitamise tähtaja vaidlustuse esitamise tähtajaga. Seevastu riigihangete seadus vastavat regulatsiooni ette ei näe. Käesoleval juhul esitasid vaidlustajad täiendavad seisukohad 14.03.2012 ning istung toimus VAKO’s 15.03.
7. Hankijal oli võimalik vaidlustajate seisukohtadega tutvuda ning hankija esitas 15.03.2012 istungi alguses ka kirjalikult oma seisukohad. Seega esitati seisukohad enne vaidlustuse läbivaatamise algust, hankija sai seisukohtadega tutvuda ning vastuväited esitada. Eeltoodu kinnitab üheselt, et täiendavate seisukohtade esitamine antud juhul ei mõjutanud kiiret menetlust vaidlustuskomisjonis. Järelikult enne vaidlustuse sisulist läbivaatamist seisukohtade täiendamine ei ole vastuolus ka vaidlustusmenetlust reguleerivate sätete 4 eesmärgiga lahendada vaidlustus võimalikult kiirelt. Seega on lisaks VAKO 22.03.2012 otsuses toodud põhjendustele hankija 22.02.2012 otsused õigusvastaseid ka järgmistel motiividel. Hankija poolt võrdse kohtlemise põhimõtte eiramine seisnes ka vastavalt vaidlustajate 14.03.2012 seisukohtades toodule, et kaebajate pakkumus sisaldas lisafunktsionaalsust, mille üle aga hankija ei soovinud läbirääkimisi pidada. Hankija 22.02.2012 teatest ei olnud võimalik vähimalgi määral aru saada, et pakkumuses sisaldunud lisafunktsionaalsus on hankija seisukohalt hankedokumentides määratlemata lahenduseks. Seega on põhjendamatu ka VAKO otsuses toodud seisukoht, et vaidlustajad pidid hankija 22.02.2012 teatest aru saama, et lisafunktsionaalsuste olemasolu oli läbirääkimistele kutsumise eelduseks. Vastavat asjaolu 22.02.2012 hankija teatest ei nähtu. Lisaks on hankija 22.02.2012 otsus Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane ka juhul, kui oleks lubatud õigusvastaselt pakkumuste muutmine.
8. Vaidlustajad on seisukohal, et VAKO 22.03.2012 otsuses toodud seisukoht hankija 22.02.2012 otsuse motiveeritusest on ekslik. Praeguses olukorras jääb mõistetamatuks, millisel õiguslikul alusel ja kaalutlusel võimaldati pakkumust muuta enne pakkumuste vastavaks tunnistamist ning anti võimalus pakkumuse maksumust muuta, mis on üheselt ja selgelt lubamatu käsitletavas olukorras. Samuti ei saa nõustuda VAKO otsuses tooduga, et motivatsiooni puudumine ei takistanud vaidlustajatel otsuse sisust arusaamist. Hankija 22.02.2012 otsuse sisu on siiani arusaamatu. 22.02.2012 teates on hankija märkinud, et läbirääkimisi peeti pakkumuste vastavaks viimiseks. Lisaks nähtub hankija 10.02.2012 ekirjast Tieto Estonia AS’le, et läbirääkimisi peeti pakkumuse vastavaks viimiseks HD’s esitatud nõuetele. Seevastu on aga 22.02.2012 protokollis märgitud, et läbirääkimisi peeti HD’s määratlemata lahenduste üle. VAKO otsuses leitakse, et

§ 67

lg 1 grammatilisest tõlgendusest tuleneb, et läbirääkimisi võib pidada peale pakkumuste vastavaks tunnistamist, on vastuolus sätte süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendusega viitega

§ 65lg-le 4.

Kuivõrd antud juhul hankija tuvastas kolmandate isikute pakkumuse mittevastavuse, siis oleks tulnud vastav pakkumus tagasi lükata või juhul, kui hankija seisukohalt oleks olnud tegemist mitteoluliste puudustega pakkumuses, siis oleks tulnud kolmandate isikute esialgne pakkumus vastavaks tunnistada. Vaidlustajad on seisukohal, et läbirääkimiste pidamise eelduseks on pakkumuste vastavaks tunnistamine ning läbirääkimiste pidamine § 67 lg 11 alusel eeldab HD’s määratlemata tingimuste olemasolu. Juhul kui vastavad määratlemata tingimused on olemas, siis peaksid vastavatest tingimustest olema teadlikud kõik pakkujad ning läbirääkimised peaksid toimuma kõigi pakkujatega. 22. Vaidlustajad leiavad, et Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuses väidetavalt sisaldunud lisafunktsionaalsus ei ole HD’s määratlemata tingimus, mis oleks läbirääkimiste esemeks. Käesoleval juhul sisaldas aga HD kõiki

§ 31

lg-s 2 nimetatud andmeid, sh tehnilist kirjeldust koos funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning vastavalt eeltoodule tuli tehniliste tingimuste punkt 3.8.9 kohaselt andmelao arhitektuur ja parameetrid pakkuda lähtudes tehnilises kirjeldus toodud kirjeldustest ja nõuetest. Seega sisaldas HD antud juhul kõiki

§ 31lg-s 2 nimetatud andmeid.

Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuses väidetavalt sisaldunud mittevajalikud liialdused ei ole

§ 31

lg-s 2 nimetatud andmeteks, mis oleks läbirääkimiste esemeks ning seega puudus võimalus läbirääkimiste pidamiseks HD’s määratlemata tingimuste üle ning VAKO 22.03.2012 otsuses toodud seisukoht vastavas osas on ekslik. 10.02.2012 tegi hankija e-kirja teel Tieto Estonia AS’le ja Tieto Latvia SIA’le ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks viia esitatud pakkumus vastavusse HT’s ja HD’s esitatud nõuetele koos märkusega, et pakkuja ei ole kohustatud lisama tehnilisse lahendusse funktsionaalsusi, mida hankija HD’s nõudnud ei ole. Järelikult esitas hankija ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks pakkumuse kohandamiseks HD’s toodud nõuetele ehk pakkumuses väidetavalt sisaldunud mittevajaliku kõrvaldamiseks.

1. Vaidlustajad on seisukohal, et VAKO otsuses on põhjendatult leitud, et läbirääkimiste objektiks ei olnud hind. Hankija 10.02.2012 e-kiri ei sisaldanud ettepanekut muuta hinda ja tarnetähtaega, vaid 5 ettepanek oli viia pakkumus vastavusse HD nõuetele. Rõhutame, et vaidlustajad pöördusid e-kirjadega hankija poole 08.02.2012 ning 10.02.2012, et hankija edastaks läbirääkimise korra ning ajakava, mille peale hankija teatas, et läbirääkimisi võidakse pidada peale pakkumuste mittevastavuse tuvastamist. Hankija ei märkinud vähimalgi määral, et võiksid toimuda läbirääkimised pakkumuse sisu, sh hinna ja tarnetähtaja osas. Seega on VAKO põhjendatult lähtunud, et hankija pidi lähtuma Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA esialgses pakkumuses toodud hinnast ja tarnetähtajast. Vaidlustajad leiavad, et hankija on eiranud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Juhul kui oleks esinenud HD’s määratlemata lahendus ning seeläbi oleks olnud läbirääkimiste objektiks ka hind, siis on ilmne, et vastavad läbirääkimised oleksid pidanud toimuma kõigi pakkujatega. Vaidlustajatega läbirääkimisi ei peetud. Vaidlustajad oleksid samuti võinud oma pakkumusest teatud funktsionaalsused kõrvaldada või asendada ning seeläbi muuta ka hinda ja tarnetähtaega. Hankija ei pidanud vajalikuks anda vaidlustajatele võimalust oma pakkumusest vastav funktsionaalsus kõrvaldada ning seeläbi ka hinda ja tarnetähtaega muuta ja seda vaatamata asjaolule, et teistele pakkujatele vastav võimalus anti. Läbirääkimiste kokkuvõttest ilmneb, et Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumusest kõrvaldati mõõtepunktide loomine ja kõrvaldamine, mis on aga HD tehnilise kirjelduse punkt 3.3 kohaselt hanke osa. Vaidlustajatele vastavat võimalust hankija ei andnud. Olukorras, kus hankija on andnud kahele pakkujale võimaluse oma pakkumuse maksumust ning tarnetähtaega muuta jättes juba algselt kõige soodsama pakkumuse teinud isikud s.t. vaidlustajad vastavast võimalusest kõrvale, on ilmne, et hankija ei ole taganud pakkujate võrdset kohtlemist. Lõpetuseks on oluline rõhutada, et Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumus osutus edukaks peale pakkumuses toodud tarnetähtaja muutmist vaidlustajate pakkumuses toodust ühe päeva võrra varasemaks. Tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise ning põhjendamatu eelistamisega hankija poolt. HANKIJA SEISUKOHT
2. AS Elering on oma esialgse kaebuse suhtes esitanud kaebusest loobumise avalduse (I köide, tl 206207). Vastuseks AS Tieto Estonia ja Tieto latvia SIA kaebusele leiab AS Elering, et ei ole hankemenetluses läbirääkimistele kehtestatud ega muid nõudeid rikkunud (tl 178). KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 22.03.2012 vaidlustuses nr 43-12/128666 tehtud otsust, millega rahuldati ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Elering AS (hankija) juhatuse 22.02.2012 protokolli nr 10/2012 päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse punkt 1 selles osas millega tunnistati ühispakkujate Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumus vastavaks ning eelnimetatud otsuse punkt 2 ühispakkujate Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Elering AS-lt mõisteti ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ kasuks välja ka vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 1278 eurot ja 23 senti.
4. Hankemenetluses vaidlustatud Elering AS juhatuse 22.02.2012 protokolli nr 10/2012 päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuses ei ole vastavatele riigihangete seaduse sätetele selle andmise alusena viidatud (I köide, tl 16). Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ üheks etteheiteks hankijale oligi 22.02.2012 otsuse (sisuliselt) motiveerimata jätmine, sest vaidlustuse esitanud ühispakkujate hinnangul ei saanud hankekomisjoni ettepanekut kajastava ning alles vaidlustuskomisjonile esitatud protokolliga (I köide, tl 14-15) motiveerida juhatuse (sisulist) otsustust, kusjuures juhatuse sisulises otsuses ei ole eelnimetatud protokollile ka viidatud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 70). Arvestades asjaolu, et 6 vaidlustuskomisjonis vaidlustatud juhatuse protokollilises otsuses ei ole riigihangete seaduse sätetele osundatud ja vaidlustaja on toonud omalt poolt välja nimelt need sätted millega AS Elering juhatuse 22.02.2012 otsus väidetavalt vastuolus on, tuleb muuhulgas kontrollida ka vaidlustuse esitaja vastavasisulisi etteheiteid ning riigihangete vaidlustuskomisjoni sellekohast seisukohta. AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ hinnangul eiras AS Elering riigihangete seaduse § 67 lg-s 1 sätestatud nõudeid kui pidas teiste ühispakkujatega läbirääkimisi enne pakkumuste vastavaks tunnistamist. Samuti viitavad AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele läbirääkimiste pidamisel lähtuvalt

§ 67lg-st 2.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.03.2012 otsuse peale kaebuse esitanud ühispakkujad Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA arvates on VAKO tõlgendanud ebaõigesti

§ 67

lg 11, sest kaebuse esitajate hinnangul võis muuta läbirääkimiste tulemusena ja proportsionaalselt mahtude vähenemisega ühtlasi ka pakkumuse maksumust. 27. VAKO rahuldas küll kokkuvõttes ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ vaidlustuse ning seda põhiliselt seetõttu, et pakkujal ei olnud võimalik lähtuvalt

§ 67

lg-st 11 ise pakkumuse esialgset hinda muuta kui see ei olnud selgelt läbirääkimiste objektiks, kuid mitmetes aspektides VAKO vaidlustuse esitanud ühispakkujatega siiski ei nõustunud. Arvestades asjaolu, et vaidlustuse esitanud ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ hinnangul oli võimalik

§ 67

lg 1 kohaselt pidada läbirääkimisi ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse suhtes, kusjuures sama seaduse ja paragrahvi lõige 11 reguleerib üksnes pakkumuse maksumusega seonduvat olukorda, mis omakorda baseerub eelnimetatud pakkumuse vastavaks tunnistamise eeldusel, siis on need sätted omavahel seotud ning otstarbekas on kontrollida mõlema menetlusosalise väiteid paralleelselt. Vajaduse korral tuleb hinnata veel täiendavalt kas AS Elering ja ühispakkujate Tieto Estonia AS ning Tieto Latvia SIA vaheliste läbirääkimistega eirati võrdse kohtlemise põhimõtet ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ suhtes. 28. Riigihangete seaduse § 67 lg-s 1 on sätestatud, et hankija avab kõik pakkumused, välja arvatud sama seaduse § 65 lõikes 4 sätestatud juhul, ja peab pakkujatega vastavaks tunnistatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et kohandada neid vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus.

§ 67

lg 11 kohaselt on läbirääkimiste objektiks ka pakkumuse maksumus kui läbirääkimistel räägitakse läbi mõne sama seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratlemata tingimuse üle, mille muutumisel võib muutuda esitatud pakkumuse maksumus. Kohtu hinnangul on seaduses toodud sõnastus piisavalt selge. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega tuleb nõustuda selles, et pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta oleks tulnud teha tulenevalt

§ 47lg-st 1 põhjendatud kirjalik otsus.

Hankija ei ole sellist otsust teinud. Selles ei saa olla ka sisulist vaidlust. AS Elering selgitas, et läbirääkimised toimusid küll vastavaks tunnistatud pakkumuste pinnalt, kuigi neid ei olnud veel haldusaktiga vastavaks vormistatud, mis tähendab seda, et 22.02.2012 protokolliga vormistati pakkujate pakkumused vastavaks ka kirjalikult (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 70, keskel). Hankija on teinud AS-le Tieto Estonia AS ja Tieto Latvia SIA ettepaneku pakkumuse ülevaatamiseks ja hanketeates ning hankedokumentides esitatud tingimustega vastavusse viimiseks 10.02.2012 elektronkirjaga (I köide, tl 170). Seega oli esialgne pakkumus selleks ajaks veel vastavaks tunnistamata ning AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda. Läbirääkimised omakorda oleks pidanud toimuma lähtuvalt

§ 67lg-st 1 vastavaks tunnistatud pakkumuste osas.

Lähtuda tuleb kehtivast seaduse tekstist ning selles tähenduses ei ole asjakohane VAKO 22.03.2012 otsuses toodud viide enne 01.01.2011 kehtinud seaduse redaktsioonile, mille kohaselt ei reguleeritud varem läbirääkimiste pidamist (nimelt) vastavaks tunnistatud pakkumuste suhtes. Nõustuda ei saa ka eelnimetatud VAKO otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vastavaks tunnistatud pakkumust võimalik enam läbirääkimistega kohandada.

§ 67

lg-s 1 on sätestatud, et läbirääkimine toimubki eesmärgiga kohandada vastavaks tunnistatud pakkumusi hanketeate ja hankedokumentide nõuetega. Küsimus on nimelt vastavate pakkumuste kohandamises, 7 aga mitte pakkumuste põhjalikus ümbertegemises, mis võib viia võrdse kohtlemise põhimõtte eiramiseni. Antud juhul nähtub haldusasja materjalist, et ühispakkujad AS Tieto Estonia ja Tieto Latvia SIA muutsid pakkumuse maksumust läbirääkimiste käigus suurusjärgus 30%. Esialgse pakkumuse muutmisel taolises proportsioonis ei ole aga enam tegemist pakkumuste kohandamisega. Nõustuda tuleb ka vaidlustuse esitanud ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ seisukohaga selles, et tegemist ei olnud võrdse kohtlemisega

§ 67

lg 2 tähenduses kui osade pakkujatega peeti enne pakkumuste vastavaks tunnistamist läbirääkimisi ja võimaldati vastavaks tunnistamata pakkumust muuta, teistel aga mitte. Riigihangete vaidlustuskomisjon ongi kokkuvõttes ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ vaidlustuse rahuldanud, kuid seda ainult seetõttu, et eirati

§ 67lg 11 nõudeid, kui läbirääkimiste objektiks ei olnud pakkumuse maksumus.

Antud juhul ei olegi enam tähenduslik kas läbirääkimiste objektiks olnud lisafunktsionaalsuste puhul oli tegemist hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel piisavalt määratlemata tingimustega või mitte, sest maksumuse muutmine oleks eeldanud kõigepealt pakkumuse vastavaks tunnistamise kirjalikku vormistamist ning seejärel konkreetseid läbirääkimisi maksumuse suhtes. Vastavasisulist materjali esitatud ei ole. Seda ei asenda kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ja edukaks tunnistatud ühispakkujate poolse hankemenetluse ettevalmistaja E. Lauri üldsõnalised ütlused selle kohta, et hankija oli vastanud jaatavalt küsimusele, mis puudutas pakkumuse muutmise järgset hinna muutmise võimalikkust (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 72).

§ 67

lg 11 sõnastus eeldab pakkumuse maksumust läbirääkimiste objektina ning ka sellekohase protokolli või muu asjakohase kirjaliku materjali olemasolu. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ vaidlustuse küll üksnes sellelt pinnalt, kuid kokkuvõttes viis ka see õige tulemuseni ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Rahuldamata jääb ühispakkujate AS Tieto Estonia ja Tieto Latvia SIA kaebus, sest AS Elering on soovinud kaebusest loobuda. Kaebusest loobumise avaldus esitati 19.04.2012 (I köide, tl 204-207). AS Elering taotleb lähtuvalt HKMS § 104 lg 6 p-st 2 ka poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 639 eurot ja 11 senti (I köide, tl 207, pöördel). Kohtuistungil jäi AS Elering kaebusest loobumise avalduse juurde kindlaks (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 69, keskel). Halduskohtumenetluse seadustiku § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Teised menetlusosalised ei ole AS-i Elering kaebusest loobumise avaldusele vastu vaielnud, kuid AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ soovivad hankijalt poole menetluskulu väljamõistmist (II köide, tl 3-5). Kohtuistungi toimumise ajaks oli vastav menetluskulu koos riigilõivuga kokku 3871 eurot ja 56 senti (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 73). AS Elering ei pidanud menetluskulusid sellisel määral põhjendatuks, sest protsessiosaliste argumendid olid sisuliselt samad, mis esitati vaidlustuskomisjonis (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 74). Kohus võtab HKMS § 155 lg 4 alusel vastu AS-i Elering poolt esitatud kaebusest loobumise avalduse ning lõpetab selles osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Mis puutub menetluskuludesse, siis lähtuvalt HKMS § 108 lg-st 7 kannab menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebuse esitaja. Menetluskulusid kannavad ka AS Tieto Estonia ja Tieto Latvia SIA, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus eelnimetatud ühispakkujate kahjuks. AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ on soovinud jaotada menetluskulud taoliselt, et poole nendest kannab hankija ja poole teised ühispakkujad. Kohus nõustub eelnimetatud seisukohaga. Peale kohtuistungi toimumist esitas ühispakkuja AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ veel täiendava menetluskulude hüvitamise taotluse 525 euro suuruses summas lähtuvalt HKMS § 109 lg 1 teisest lausest ning seonduvalt kohtuistungiga. Seega on menetluskulu kokku 4396 eurot ja 56 senti. HKMS § 109 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse kohtuistungil osalemisega seonduvad kuludokumendid kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Nimetatud nõue on ühispakkujate AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ poolt täidetud, sest kohtuistung toimus 25.04.2012 ning vastav taotlus esitati 30.04.2012 (II köide, tl 81). Väljatrükk vastava summa ülekandmise kohta 8 advokaadibüroole on samuti lisatud (II köide, tl 86). Eelnimetatud kulu on põhjendatud. Küll aga tuleb hinnata kogu menetluskulu põhjendatust, sest lähtuvalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Hankija on sellekohase küsimuse ka tõstatanud. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust ning eelnevalt ka riigihangete vaidlustuskomisjonis toimunud vaidlust, peab kohus menetluskulusid põhjendatuks kokku 3200 (kolm tuhat kakssada) euro suuruses summas. Nimetatud summas sisaldub lisaks õigusabikuludele ka kahel korral tasutud riigilõiv, kokku 25 eurot ja 56 senti. Menetluskulu väljamõistmisel on lähtutud haldusasjas 3-12-119 väljamõistetud menetluskulude suurusjärgust, mille puhul oli tegemist võrreldava mahu ja keerukusega hankeasjaga. Arvestades asjaolu, et kogu vaidlus on tingitud suures osas hankija tegevusest ja et hankija osales menetluses sisuliselt kuni kohtuistungi toimumiseni ja et menetluskulusid vähendatakse lähtuvalt HKMS § 109 lg-st 6, on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude pooleks jagamine. Seega mõistab kohus AS-lt Elering seoses kaebusest loobumisega välja AS Proekspert kasuks 1600 eurot (tuhat kuussada) eurot. AS-lt Tieto Estonia tuleb mõista menetluskuludena AS-i Proekspert kasuks välja 800 (kaheksasada) eurot ja Tieto Latvia SIA-lt menetluskuludena AS-i Proekspert kasuks samuti 800 (kaheksasada) eurot. Ühispakkujad AS Proekspert ja SAP Estonia OÜ taotlevad nimelt kulude hüvitamist AS-le Proekspert, sest ühispakkujatest on vastavad summad advokaadibüroole üle kandnud AS Proekspert (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 73).
2. Käesolevas haldusasjas on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2012 määrusega rahuldati ühispakkujate esialgse õiguskaitse taotlused osaliselt ning keelati Elering AS-l kuni
3. maini 2012 (kaasa arvatud) sõlmida hankelepingut riigihankes viitenumbriga
4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 253 lg-s 3 on sätestatud, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub aga vastav määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Arvestades asjaolu, et esialgse õiguskaitse määruse tühistamise korral on võimalik määrata, et see jõustub (näiteks) samal päeval, mis tuleneb eelosundatud ringkonnakohtu määrusest, ei pea kohus vajalikuks ringkonnakohtu poolt kohaldatud õiguskaitset tühistada, arvestades asjaolu, et see kehtib kuni 11.05.2012 ja et erinevus väljenduks vaid ühes päevas.
5. AS-le Elering tagastatakse pool tasutud riigilõivust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui kaebaja loobub kaebusest ja riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust. Kaebuselt tasutud riigilõivu suurus oli 1278 eurot ja 23 senti. Summat taotletakse tagasi AS-i Elering kontole nr 221024551314 Swedbank AS-s. Samalt kontolt on riigilõiv 28.03.2012 ka tasutud (I köide, tl 52). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 639 eurot ja 11 sendi suurune summa AS Elering kontole tagastada. Enno Loonurm Kohtunik 9