Obsah (10)

§ 187§ 407§ 5§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2012.a., Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-64257 Tsiviilasi

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik Tele2 Eesti AS ja Anniki Berg sõlmisid 27.09.2006.a. liitumislepingu nr. * (Lisa 1). Antud lepinguga kohustus Tele2 Eesti AS osutama klindile mobiilsideteenuseid ja kostja kohustus tasuma regulaarselt ja õigeaegselt nende teenuste eest vastavalt Tele2 Eesti AS poolt esitatud arvetele. Tele2 Eesti AS esitas kostja igakuiselt osutatud teenuste eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud arvel märgitud tähtajaks tasuma teenuste eest. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja jättis osaliselt tasumata 5 arvet (Lisad 2-6) kogusummas 65,66 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja hinnangul kostjal tasumata võlgnevus summas 65,66 eurot ja viivis 65,60 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 65,60 eurot. 06.12.2011.a. loovutas Tele2 Eesti AS kostja vastase nõude AS-le PlusPlus Capital (edaspidi Hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Nõude loovutamisest teavitas Tele2 Eesti AS kostjat kirjalikult (Lisa 7), seega kostja on kohustatud liitumislepingust tulenevaid kohustusi täitma hagejale. Hageja on esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu avalduse Anniki Berg´ilt võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Anniki Berg on esitanud kohtule vastuväide, kus kostja on märkinud, et AS Tele2 Eesti võlgnevus oli tasutud 2008.aastal Julianuse Inkasso OÜ-le. Kostja on tõepoolest tasunud OÜ-le Julianus Inkasso Tele2 Eesti AS võlgnevust, kuid tasutud võlgnevus oli 2007.aasta arvete eest ning kostja on selle tasunud 2007.aastal. Peale võla tasumist esitas kostja 13.09.2007.a. Tele2 Eesti AS-le avalduse teenuse taasavamiseks. Antud hagiavalduse nõue põhineb kostja tasumata arvetel perioodist 01.10.2007-01.02.2008. 2 27.03.2012 esitas hageja AS PlusPlus Capital Harju Maakohtule hagiavalduse Anniki Bergi vastu 131,26 euro nõudes. 03.04.2012. a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmast ning edastas hagi kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 10.05.2012. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse. 10.05.2012. a on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 27.03.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 21/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 131,26 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhiosa võlgnevus on 65,66 eurot ja viivis 65,60 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: võlgnevuse ja viivise arvestuse /tl 20/; poolte vahel 27.09.
2. a sõlmitud liitumislepingu nr * /tl 24/; Tele2 järelmaksuleping 27.09.2006.a. /tl 28/, arve nr * summas 816,30 EEK /tl 29-30/, arve nr * summas 300 EEK /tl 31-32/, arve nr * summas 300 EEK /tl 33-34/, arve nr * summas 360 EEK /tl 35-36/, arve nr * summas 300 EEK /tl 37-38/. Hageja on kohtule esitanud teatise nõude loovutamise kohta 06.12.2011.a., millega Tele2 Eesti AS loovutab mobiilsidelepingust tulenevad nõuded AS-le PlusPlus Capital /tl 39/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega osaliselt tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt 3 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses on hagi esitamise seisuga kostjal tasumata võlgnevus summas 65,66 eurot ja viivis 65,60 eurot. Viivise arvestamise algus on 18.02.2008.a. ja viivise arvestamise lõpp on 28.02.2012.a., so kokku 1470 päeva. Viivise määr on 0,15% päevas, mis on viivituses olnud päevade eest 144,78 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 65,60 eurot. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Anniki Beg’lt hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja mõista põhivõlgnevus 65,66 eurot. Hageja taotleb lisaks 65,60 euro suuruse viivise välja mõistmisele täiendavalt viivise väljanõudmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% protsenti põhinõudelt. Hagile tõendina lisatud Tele2 liitumislepingus nr * ja 27.09.2006.a. järelmaksulepingus ega teistele kohtusse esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu kokkulepitud viivise määra, mida hagiga nõutakse. Tulenevalt

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleval juhul nõuab hageja viivisintressi võlgniku poolt kohustuse täitmisel viivitatud päevade eest 65,60 eurot ja

§ 367alusel täiendava viivisnõude rahuldamist.

Tulenevalt

§ 407

lg-st 1 võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus loeb hagis nimetatud kokkulepet viivise 0,15% intressimäära osas paljasõnaliseks ja jätab seetõttu põhivõlgnevuselt hagis arvestatud viivise välja mõistmata. Teisi nõudeid ei ole hageja esitanud. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 4 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot /tl 72/ ja 26,76 eurot /tl 73/ ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot /tl 74/. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 63,91 eurot, mille tasumist on kohus kontrollinud 12.09.2011. a /tl 53-54/.

§ 144

p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama M&A Impresa OÜ ning hageja esindamise eest on M&A Impresa OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus kostja menetluskulusid õigusabile põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja 100 eurot hageja tasutud õigusabi teenuse eest. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5