3-11-284/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. juuni 2012, Tartu 3-11-284 Jevgeni Tatarnikovi kaebus Viru Vangla 22.12.
2. a käskkirja nr 6-3/2714-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 26.05.
3. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jevgeni Tatarnikov, esindaja jurist Monica Meristo Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Apellatsioonkaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.05.
6. a otsus täies ulatuses ja jätta Jevgeni Tatarnikovi kaebus Viru Vangla 22.12.
7. a käskkirja nr 6-3/2714-D tühistamiseks rahuldamata.
8. Välja mõista Jevgeni Tatarnikovilt 15,97 eurot Viru Vangla kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Jevgeni Tatarnikovi enda apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
9. juulini
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viru Vangla 22.12.
12. a käskkirjaga nr 6-3/2714-D karistati J. Tatarnikovi vangistusseaduse (edasipdi VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga. Kaebaja esitas nimetatud käskkirja peale vaide. Viru Vangla 12.01.
13. a vaideotsusega jäeti kaebaja esitatud vaie rahuldamata.
14. J. Tatarnikov esitas 02.02.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 22.12.
15. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja rikkumine pole tõendatud ja põhineb vangivalvurite poolt esitatud valedel. Kaebajal oli vangivalvur A.O. konflikt, kuna viimane käitus väga ebakorrektselt ning solvas ja alandas kinnipeetavaid. HALDUSKOHTU LAHEND
16. Tartu Halduskohtu 26.05.
17. a otsusega kaebus rahuldati. Viru Vangla poolt on kohtutoimikusse esitatud 17.12.2010 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 8-9) kaebaja rikkumise kohta ära nimetatud I.L. , R.B. , O.Ž. , R.A. ja A.M. seletuskirjad. Neil olevate kuupäevade järgi oli selleks ajaks olemas aga üksnes I.L. seletuskiri (tl 15) ning kõik teised kirjutati alles 20.12.2010 (tl 16-19). Seega jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik nende sisu teada ja neid kajastada. Vangla pole vaidlusaluses käskkirjas piisavalt põhjendanud, millistest asjaoludest ja tõenditest lähtumine viis ta toimunu suhtes just sellisele arvamusele. Samuti on paljasõnaline vangla väide, et kinnipeetavate seletused on kokkuleppe tulemus. Antud juhul on lähtutud üksnes vanglaametnike lakoonilistest ettekannetest. Lisaks pole vaatamata kaebaja vastavatele taotlustele peetud vajalikuks säilitada videokaamera lindistusi, mille abil oleks olnud võimalik kontrollida, kes üldse viibis toimunu juures ja sai midagi näha või kuulda. Kuna lindistused on hävitatud ja toimunust on möödunud ligikaudu pool aastat, ei saa asjas kogutud ettekannete ja seletuste tõepärasust enam usutavalt kontrollida ka tunnistajate vahetu ülekuulamise abil. Käesoleval juhul on ilmnenud rida vasturääkivusi ja kahtlusi äratavaid asjaolusid, mis tingis vajaduse põhjendada distsiplinaarkaristuse määramist tavapärasest suurema hoolega, kuid vangla ei ole seda vaidlusaluse käskkirja vormistamisel teinud. Seega ei olnud kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on eksitud distsiplinaarmenetluse protokolli koostamise kuupäevaga ning tegelikkuses on protokoll koostatud ajal, kui kaaskinnipeetavate seletused olid olemas. Seega on kohus tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et üksnes I.L. seletuskiri oli protokolli koostamise ajaks olemas. Ebaõige protokolli koostamise kuupäeva märkimine on küll kahetsusväärne eksimus, kuid vastustaja on seisukohal, et see ei ole sisuliselt menetluse läbiviimist mõjutanud ning ei saa olla aluseks distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamisele. Videosalvestid ei salvesta heli, seega ei ole menetluses olulise tähtsusega tõendiks ning nende menetluse materjalide juurde lisamine ei olnud vajalik. Vanglal puudub igasugune mõistlik põhjus ettekannetes ebaõigete faktide kajastamiseks. Kaaskinnipeetavad on selgitanud, et kaebaja oli viisakas, kuid vangla on vastupidisel arvamusel. Käesoleval juhul puudus mõjuv põhjus vanglaametnike ettekannete mitteusaldamiseks. Vangla eksimused näitavad, et menetluse läbiviimisel saanuks ja olekski pidanud olema hoolikam, kuid siiski ei ole tegemist selliste eksimustega, mis mõjutavad sisuliselt menetlust. R.A. ettekande numbri puudumine ei mõjuta kuidagi menetlust sisuliselt. Samuti ei mõjuta sisuliselt menetlust ka A.O. ettekandes kuupäeva puudumine, kuna ettekandest tuleb välja, millisel kuupäeval rikkumine toime pandi ning ettekandele on märgitud kuupäev ettekande vastuvõtmise kohta (22.11.2010). A.O. ettekandest tuleneb asjaolu, et kaebajale anti võimalus seletuse andmiseks ning kaebaja keeldus sellest. Samuti anti kaebajale menetluse käigus veelkord võimalus seletuste andmiseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel esines eksimusi, kuid need ei ole menetlust sisuliselt mõjutanud.
19. J. Tatarnikov palus jätta Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. 2 Kõik vangla poolt tehtud eksimused ei ole õigustavad ega põhjendatud. Vangivalvurid moonutasid ettekannetes fakte, et varjata endapoolseid möödalaskmisi. Lisaks on tõendeid, et teist vanglaametnikku väidetaval sündmuse toimumise ajal kohal ei viibinud. Juhul, kui teine vanglaametnik siiski oli kohal, siis tema ei kinnita A.O. sõnu. Vangla on selles osas avaldanud seisukoha, et kuna edasi on kaevatud käskkirja tühistav otsus, siis on see ka jõus kuni selle tühistamise otsuse jõustumiseni. Kuna kaebaja vaidlustas enda karistamise, siis see ei saa olla hetkel kehtiva karistusena kirjas. See võib mõjutada kaebaja ennetähtaegset vabanemist. Vangla on valel ja täiesti õiguslikult põhjendamatul seisukohal, mis kahjustab kaebaja olukorda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.05.
21. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab J. Tatarnikovi kaebuse Viru Vangla 22.12.
22. a käskkirja nr 6-3/2714-D tühistamiseks rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Ringkonnakohus nõustub vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuigi vastustaja on eksinud distsiplinaarmenetluse protokolli koostamise kuupäevas, ei ole see veel vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks. Distsiplinaarmenetluse protokolli esimesel lehel on selle koostamise kuupäevaks märgitud 17.12.2010 (tl 67). Samas on protokolli kaebajale tutvustatud 20.12.2010 (tl 68 pöördel). Seega ei ole alust väita, et distsiplinaarmenetluse protokollis ei olnud võimalik viidata teiste kaaskinnipeetavate ütlustele peale I.L. , kelle seletuskiri oli väidetavalt võetud juba 22.11.
24. Kinnipeetavatelt R.B. lt, O. Ž., R. A. ja A. M. on seletused võetud 20.12.2010 (tl 16-19). Samal kuupäeval tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokollis oli võimalik ka toetuda nende isikute seletusele, kuna need olid reaalselt olemas. Ringkonnakohus peab usutavaks, et tegelikult võeti seletus ka I.L. lt 20.12.2010, sest kuigi seletus on kinnipeetava enda poolt dateeritud 22.11.2010, on inspektor-kontaktisik märkinud sellele, et see on tegelikult võetud 20.12.2010 (tl 15). Seega, isegi kui distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist alustati 17.12.2010, siis see lõpetati 20.12.2010, millal seda ka tutvustati ning vastustajal oli õigus viidata kinnipeetavate seletustele.
25. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et ta ei säilitanud videokaamera lindistusi. Kuna lindistused kajastavad vaid liikumisi ja ei fikseeri heli, siis ei ole nende alusel võimalik tõendada seda, kas kaebaja kasutas valvurite suhtes ebatsensuurseid väljendeid või mitte. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlust selles, et 22.11.2010 toimunud intsidendi ajal viibisid kohal ka teised kinnipeetavad ja seega oli õigustatud nendelt toimunu kohta seletuse võtmine. Seega ei omaks videolindistuste olemasolu asjas tõenduslikku tähendust.
26. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele seetõttu, et vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud seda, miks ta võtab aluseks vangla töötajate ütlused ja ei arvesta kinnipeetavate seletustega. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest 13.12.2010 (tl 13) ning ta andis oma seletuskirja (tl 14), kus ta märkis ära need kinnipeetavad, kes võivad 22.11.2010 toimunu kohta midagi teada. Arvestades seda, et kaaskinnipeetavatelt võeti seletused alles 20.12.2010, oli neil küllaldaselt aega kokku leppida oma seletustes toimunu kohta. Kuigi kaaskinnipeetavad on kinnitanud, et mingite ebatsensuursete väljendute kasutamist kaebaja poolt ei toimunud, ei saa ringkonnakohtu arvates nende seletustega ümber lükata vangla töötajate ettekandeid toimunu kohta, kuna on loogiline, et kaaskinnipeetav ei anna kaebajat süüstavaid ütlusi. 3 Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et puudub alus kahelda vangla töötajate A.O. ettekandes (tl 10) ja R. A. ettekandes (tl 12) antud seletuste õigsuses. A. O. on oma ettekandes ära toonud ebatsensuursed väljendeid, mida kaebaja tema suhtes kasutas. R. A. on samuti kinnitanud, et kaebaja kasutas A.O. suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kuigi A.O. ettekandes puudub selle koostamise kuupäev, nähtub sellest, et see on koostatud 22.11.2010, kuna selle on samal päeval registreerinud peaspetsialist-korrapidaja A. T. Vangla ametnikel puudub mõjuv põhjus koostada ettekandeid juhtumite kohta, mida tegelikult ei ole toimunud. Asjaolu, et kaebaja on esitanud vastustajale mitmeid pöördumisi seoses sellega, et ta ei ole väidetavalt rahul A.O. tegevusega, ei saa kindlasti olla asjaoluks, mis annaks alust kahelda vangla töötaja ütlustes. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu kahtlustega, et A.O. ettekanne on võib-olla kirjutatud tegelikult hiljem. A.M. on kinnitanud, et A.O. nõudis samal päeval kaebajalt seletuskirja kirjutamist, millest viimane keeldus ja mida kinnitab ka 22.11.2010 seletuskirjast keeldumise akt (tl 11). Ka kaebaja on oma 22.11.2010 kaebuses A.O. tegevuse peale omaks võtnud asjaolu, et talt nõuti seletuse kirjutamist (tl 69 pöördel). Ilma kaebajapoolse distsipliinirikkumiseta ja ettekande koostamiseta ei oleks A. O. vajadust ja õigust nõuda kaebajalt seletuskirja koostamist. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolne distsipliinirikkumine on tõendamist leidnud. Karistus on määratud selleks volitatud isiku poolt, on küllaldaselt põhjendatud ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
27. Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamisel kuuluvad kaebajalt HKMS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust 15,97 eurot. Kaebaja halduskohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi