Obsah (5)

§ 212§ 213§ 61§ 108§ 106

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.04.2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tohku Puhkus OÜ esitas 07.05.2008 investeeringutoetuse taotluse saamaks toetust puhkemaja ehitamiseks XXX põllumajandusministri 12.03.
2. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 20) meetme raames. Taotlusdokumendid sisaldasid muuhulgas ka ehitusprojekti, mille tiitellehel oli märgitud projekteerijaks T.R. , kelle allkiri dokumendilt puudus (koostatud
3. a). PRIA jättis taotluse 06.11.
4. a käskkirjaga nr 1-3.13-7/420 rahuldamata, kuna projekti tiitellehel projekteerijana näidatud T.R. al puudub ehitusseaduse (EhS) § 41 lg 1 p 1 järgi nõutav majandustegevuse registri registreering projekteerimise alal.
5. 08.10.2008 väljastas Kihelkonna Vallavalitsus kaebajale ehitusloa nr 846 puhkemaja ehitamiseks XXX (tl 60).
6. 12.12.2008 esitas Tohku Puhkus OÜ taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide, milles väitis, et T.R. on EhS § 47 tähenduses vastutav spetsialist OÜ-s Kuressaare Kommunaalprojekt, kes on ehitusprojekti koostaja ning projekteerija EhS § 41 lg 1 p 1 tähenduses. Vaide lisana esitati OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketile väljastatud projekti tiitelleht (koostatud
7. a). PRIA rahuldas 02.03.
8. a vaideotsusega nr 13-48/24 Tohku Puhkus OÜ vaide ning määras 13.03.
9. a käskkirjaga nr 1-3.13-7/222 taotlejale Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 3.1 raames toetuse kokku summas 1 564 660 krooni (100 000 eurot). 13.01.2010 esitas Tohku Puhkus OÜ PRIA-le toetuse väljamaksmiseks osalise kuludeklaratsiooni summas 211 053,32 krooni (13 488,77 eurot). 17.03.2010 teatas OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt juhatuse liige PRIA-le, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ei ole koostanud Tohku Puhkus OÜ-le projekti. 18.03.2010 viisid PRIA esindajad Tohku Puhkus OÜ juures läbi osalise investeeringu teostamise kontrolli, mille käigus teavitati taotluse esitajat PRIA poolt teostatud järelepärimisest OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt ning viimase vastusest, mille kohaselt ei ole OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ehitusprojekte koostanud ega kinnitanud. 01.04.2010 PRIA-s toimunud teise toetuse saaja esindaja H.H. ärakuulamise käigus esitas Tohku Puhkus OÜ PRIA-le ehitusprojekti, mille koostajaks tiitellehe kohaselt oli T.R. (koostatud
10. a), kelle allkiri dokumendilt puudus. Seekord OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt tiitellehte ei kasutatud. 02.06.2010 esitas Tohku Puhkus OÜ koos selgitusega PRIA-le taas OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketil oleva projekti tiitellehe, mis oli koostatud
11. a T.R. a poolt.
12. 15.07.
13. a käskkirjaga nr 13-6/1274 otsustas PRIA jätta toetuse summas 211 053,32 krooni välja maksmata põhjusel, et taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid. Kohapealse kontrolli läbiviimise ajaks 18.03.2010 oli PRIA järelevalveametnikele teada, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketti ning sisult samasuguseid jooniseid on kasutatud erinevates taotlusvoorudes veel neljas H.H. ja H.V. seotud taotluses. 17.03.2010 teostatud kolmanda osapoole kontrolli raames kinnitas OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kirjalikult, et eelpool nimetatud ehitusprojektid ei ole tema poolt koostatud ega kinnitatud. Projektid on allkirjastamata ega sisalda töö numbrit. T.R. kinnitas kontrolli käigus PRIA-le, et on joonised edastanud tellija Tohku Puhkus OÜ-le üksnes tutvumiseks e-posti teel ilma allkirjade ja ilma 2 OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt tiitelleheta. Eelnevast tulenevalt asus PRIA seisukohale, et taotleja on esitanud valeandmeid, olles esitanud 12.12.
14. a vaide lisana toetuse määramiseks OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketil ehitusprojekti, mida viimane ei olnud koostanud. 05.05.2010 pöördus PRIA Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poole. 27.05.2010 edastas prokuratuur PRIA-le teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuur on seisukohal, et haldusorgani kohustus on kontrollida taotleja poolt esitatud faktide tõelevastavust ja anda asjaoludele omapoolne hinnang haldusmenetluses. Tallinna Ringkonnakohus märgib 23.08.
15. a kohtumääruses kriminaalasjas nr 1-10-9647, millega jättis rahuldamata PRIA kaebuse Riigiprokuratuuri 22.06.
16. a määrusele, et just T.R. tegi OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt rekvisiitidega tiitellehe H.V. ile kui osaühingu juhatuse liikmele kättesaadavaks ning on sellega rõhutanud enda ja projekti seotust äriühinguga. Samuti on nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu määruses märgitud, et pole tõendatud, et H.H. ja H.V. teadsid, et T.R. ei vastanud iseseisvalt ehitusseaduses sätestatud spetsialisti nõuetele ning et puudub alus arvata, et H.H. ja H.V. oleks edastanud PRIA-le teadvalt valeandmeid investeeringutoetuse saamiseks.
17. 02.08.2010 esitas Tohku Puhkus OÜ vaide määratud toetuse välja maksmata jätmise kohta tehtud käskkirjale nr 13-6/
18. Vaidemenetluse käigus esitas 03.08.2010 Tohku Puhkus OÜ PRIA-le esmakordselt T.R. a allkirjaga projekti (2008, Kuressaare, varasematel tiitellehtedel Tallinn), mille tiitellehe kohaselt on tegemist puhkemaja ehitamisega XXX maaüksusele. Projekti tellijaks on tiitellehe kohaselt Tohku Puhkus OÜ, jooniste kohaselt aga hoopis Tuul ja Veski OÜ. Jooniste kohaselt ehitati XXX maaüksusele nagu varasemates projektides. Lisaks on koos vaidega esitatud tiitelleht OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketil (Tallinn 2007, projekteerija T.R. ), tellijaks Tohku Puhkus OÜ, mille kohaselt ehitatakse XXX maaüksusele. Tiitellehele oli lisatud ka seletuskiri, milles räägitakse aga hoopis XXX asuvast elamust. Vaidemenetluses esitas Tohku Puhkus OÜ ka projekti tiitellehe, mille kohaselt on projekteerijaks T.R. ja mille kohaselt on projekti kinnitanud Eesti Projekt OÜ esindaja K.-V.L. . PRIA jättis 08.09.
19. a vaideotsusega nr 13-4/124 Tohku Puhkus OÜ vaide rahuldamata.
20. 06.10.2010 esitas Tohku Puhkus OÜ kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles taotleb PRIA peadirektori 15.07.
21. a käskkirja nr 13-6/1274 ja 08.09.
22. a vaideotsuse nr 13-4/124 tühistamist, PRIA-le ettekirjutuse tegemist kaebajale määratud investeeringutoetuse viivitamatuks väljamaksmiseks, kaebaja kasuks viivise summas 798,27 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest summas 13 488,77 eurot alates 08.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Kaebuses märgib kaebaja, et ta ei nõustu PRIA seisukohtadega ning selgitab, et XXX maaüksusele, mille Tohku Puhkus OÜ ostis puhkemaja rajamiseks OÜ-lt Baltcom Trade, oli eelmise omaniku tellimusel projekteerinud turismitalu T.R. . OÜ Baltcom Trade juhataja soovitas kaebajal projekti ümber tegemiseks puhkemajaks kasutada sama projekteerijat. Seetõttu sai T.R. projekteerijana valitud, kuna lisaks oli tema töö soodne ja projekti valmistamisega kiire. Kaebaja tasus projekti eest T.R. ale otse. Kaebusele on lisatud kaks T.R. a allkirjaga Tartu Halduskohtule adresseeritud kinnitust. Esimeses, 14.09.2010 kuupäeva kandvas, kinnitab T.R. , et on saatnud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekti tiitellehega dokumente kaebajale mitte ainult tutvumiseks, vaid teades, et nende alusel taotletakse ehituslube ja hakatakse ehitama. Teises, 23.09.2010 kuupäeva kandvas kirjas kinnitab T.R. , et ehitusprojekt asukohaga XXX „on teostatud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ alt.“ 07.01.2011 esitatud täiendavates seisukohtades märgib kaebaja, et vaidlustatud käskkirja andmise aluseks on olnud Määruse nr 20 § 8 lg 4 p-i 4 kohaselt ehitise puhul kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks ärakiri ehitusprojekti joonistest 3 ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga. Muude ehitusprojektide dokumentide esitamist ei ole nimetatud määrusega nõutud. Seega ei pidanud kaebaja vastustajale ehitusprojekti tiitellehte üldse esitama. Juba üksnes sel põhjusel ei saa vastustaja tiitellehele toetudes väita, et talle esitati valeandmeid. Valeandmete esitamise alusel võib jätta toetuse välja maksmata vaid juhul, kui ebaõigeid andmeid on edastatud asjaolude suhtes, mida vastustaja on õiguslikult pädev nõudma ja kontrollima. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja kui erinevatele põllumajandustoetuste maksmisele spetsialiseerunud asutus ei saa asuda kohaliku omavalitsuse pädevusse, hakates ise uuesti ehitusprojekti hindama ja otsustama, kas kõik selles esitatud andmed on korrektsed. Vastustaja oleks pidanud jääma Määruse nr 20 § 8 lg 4 p-de 3 ja 4 raamidesse, tuginema kavandatava puhkemaja ja selle ehitusprojekti nõuetekohasuse osas Kihelkonna Vallavalitsuse väljastatud ehitusloale ning kasutama kaebuse esitaja esitatud ehitusprojekti osas vaid jooniseid üldvaadete kohta koos seletuskirjaga. Asudes hindama ehitusprojekti tiitellehte ning tuvastades selle kaudu ebaõigete andmete edastamise, mis vastustaja arvates seisnes tiitellehel OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt andmete näitamises, rikkus vastustaja oma õiguslikku pädevust toetuse maksmise otsustamisel. Kaebaja leiab kaebuses, et valeandmete esitamisega seotud subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Vastustaja ei ole käsitlenud vaidlustatud käskkirjas tahtlust valeandmete esitamisel. Kaebuse esitaja oli tellinud ehitusprojekti ja saanud selle alusel ka ehitusloa. Kaebuse esitajal polnud seega vajadust ehitusprojekti võltsida (selle andmeid muuta), sest kui ta oli saanud vastava tervikliku ehitusprojekti põhjal 08.10.2008 ehitusloa, võis ta igati eeldada, et vastustaja, kelle pädevus projektdokumentide analüüsimisel on piiratud Määruse nr 20 § 8 lg 4 p 4 järgi, peab projektdokumente piisavaks ka toetuse taotlemise menetluses. Seepärast puudus kaebuse esitajal igal juhul 12.12.
23. a. vaide esitamisel tahtlus valeandmete esitamiseks. Kaebuse kohaselt saadeti Tohku Puhkus OÜ juhatuse liikmele H.V. ile XXX maaüksusele rajatava puhkemaja ehitusprojekt, mille tiitelleht põhines autentsel OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketil, kuhu olid lisatud ka viimase rekvisiidid, OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt poolt kasutatavalt e-postiaadressilt. Seega ei olevat olnud kahtlust, et ehitusprojekti koosseisus esitati OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt poolt kaebuse esitajale OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt autentne tiitellehe vorm, mis oli kohandatud kaebuse esitaja poolt tellitud projekti jaoks. Kuivõrd kaebaja esitas dokumendid vastustajale sellisena, nagu need sai, pole alust väita, et kaebuse esitaja on esitanud valeandmeid. Kaebuse kohaselt omab tähtsust ka asjaolu, et kaebuse esitaja on esitanud vastustajale ka Eesti Projekt OÜ kinnitatud XXX maaüksusele kavandatava puhkemaja ehitusprojekti. Osutatud äriühing omab majandustegevuse registri registreeringut ehitusprojektide ekspertiiside alal. Seetõttu võib olla kindel, et XXX maaüksusele kavandatava puhkemaja ehitusprojekt on kõikidele nõuetele vastav.
24. Halduskohus rahuldas 07.02.
25. a otsusega Tohku Puhkus OÜ kaebuse. Otsuse põhjenduste kohaselt saab toetuse mitteandmise aluseks olla ainult valeandmete tahtlik esitamine. Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 31 p 2 sätestab, et juhul, kui leitakse, et toetuse taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ja mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Halduskohus on seisukohal, et ainult toetustaotluse menetlemise käigus kaebaja poolt esitatud erinevate rekvisiitidega tiitellehtede alusel ei saa üheselt järeldada, et just kaebaja oleks tahtlikult esitanud PRIA-le valeandmeid eesmärgiga saada valeandmete alusel põhjendamatut kasu. Samuti on vastustaja poolt ümber lükkamata kaebaja väide, et kaebaja esitas projektdokumentatsiooni selliselt nagu ta selle projekteerijalt sai. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ise ehitusloa saamise aluseks olevaid dokumente täiendanud või muutnud ehk võltsinud. Samuti puuduvad tõendid, et kaebaja oli teadlik, et 4 T.R. a poolt edastatud dokumendid, mille alusel oli kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba, sisaldasid ebaõigeid andmeid ning et T.R. tegelikult ei ole projekte vormistanud rekvisiitidel näidatud osaühingu kaudu. Ainult asjaolu, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kinnitas, et vaidlusalused ehitusprojektid ei ole osaühingu poolt koostatud, ei saanud koheselt tõendada, et kaebuse esitaja esitas tahtlikult valeandmetega projekti. Kuigi halduskohtule on esitatud vastukäivaid väiteid selle kohta, mis eesmärgil OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kaebajale dokumente saatis, peab halduskohus tõenäolisemaks, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ei saatnud H.H. le ja H.V. ’ile projektdokumentatsiooni mitte lihtsalt tutvumiseks, vaid teadmisega, et hakatakse ka ehitama. Kuna esitatud projektide eest tuli T.R. ale tasuda, siis pole usutav, et tasu küsiti üksnes tutvumiseks saadetud projekti eest. Eelnevast tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja tahtlus valeandmete esitamiseks on tõendamata, mistõttu on kaebaja poolt vaidlustatud käskkiri õigusvastane, rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja kuulub tühistamisele. Halduskohus rahuldas ka kaebaja taotluse teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmiseks. Halduskohus on seisukohal, et kuna määratud toetuse väljamaksmisest keeldumise aluseks olnud asjaolu, et kaebaja esitas ehitusprojekti tiitellehel tahtlikult valeandmeid, ei ole tõendamist leidnud, kuulub antud juhul kohaldamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5 ja vastustajal tuleb määratud toetus kaebajale välja maksta. Nii käskkirjast kui vaideotsusest nähtuvalt on toetuse väljamaksmisest keeldumise aluseks olnud ainult valeandmete esitamine kaebaja poolt, ka kohtumenetluses ei ole teisi keeldumise asjaolusid välja toodud. Halduskohus andis vastustajale toetuse väljamaksmiseks tähtaja 30 päeva alates halduskohtu otsuse jõustumisest. Halduskohus rahuldas ka kaebaja nõude viivise summas 798,27 eurot väljamõistmiseks ja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
26. PRIA esitas 03.03.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.02.
27. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Tohku Puhkus OÜ kaebus rahuldamata ja PRIA peadirektori 15.07.
28. a käskkiri nr 13-6/1274 toetuse väljamaksmata jätmise kohta ja 29.07.
29. a vaideotsus nr 13-4/124 jõusse. Apellatsioonkaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et toetuse saab jätta välja maksmata valeandmete esitamise korral ainult juhul, kui valeandmete esitamine on toimunud toetuse saaja poolt tahtlikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on väheusutav, et valeandmed esitati ekslikult. PRIA-le on sama meetme raames esitanud taotlused toetuse saamiseks Setotalo OÜ, Piiriääre Puhkemaja OÜ, Intelcorp OÜ ja CDS Holdings OÜ. Kõikide nende taotluste juurde on lisatud puhkemaja põhiprojekt, mille tiitelleht on väljastatud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketile ning mille projekteerijaks on märgitud T.R. . Nimetatud taotlustele lisatud ehitusprojektide näol oli sisuliselt tegemist ühe ja sama ehitusprojektiga, millel puudusid ka töö number ja vastavad allkirjad. Samasugune ehitusprojekt tuvastati ka Tohku Puhkus OÜ
30. a taotluses. 15.12.2009 teatas OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt PRIA-le, et tema kuut projekti (sh ka Tohku Puhkus OÜ ehitusprojekt) koostanud ei ole ja selle eest ei vastuta. Valeandmete esitamine leidis kinnitust järelevalvemenetluse käigus OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt poolt antud tunnistuse põhjal. Arvestades, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt tiitellehte kasutati järjekindlalt samade esindajate poolt koostatud 6 taotluse puhul, siis on vastustaja arvates raske uskuda, et tegemist on eksitusega dokumendi sellisel moel esitamisega. OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt tiitellehe ja rekvisiitide kasutamisega viis taotleja PRIA arusaamale, et projekti on koostanud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ning projekti koostajaks on seega EhS § 41 lg 1 nõuetele vastav isik. Kui taotleja oleks esitanud ehitusprojekti tiitellehe, millel koostajana oleks näidatud T.R. , ei oleks tegemist olnud 5 valeandmete esitamisega, vaid puudusega taotluses. Kuna aga esitatud oli projekt, mille koostajaks on tiitellehe kohaselt OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt, kes seda tegelikult koostanud ei ole, siis on tegemist valeandmete esitamisega. Kuigi vaidemenetluses esitatud projekti tiitellehe kohaselt on projekteerijaks T.R. , mitte enam OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ja selle projekti on nüüd juba kinnitanud Eesti Projekt OÜ esindaja K.V.L. , ei tähenda parandatud tiitellehega (OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt rekvisiitideta) projekti esitamine seda, et taotleja poleks taotlemisel valeandmeid esitanud. Vastustaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et antud asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 ning viiviste väljamõistmine toetuste välja maksmata jätmisel ei ole õige.
31. Kaebaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja on oma vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et halduskohus leidis õigesti, et toetuse välja maksmata jätmise otsuse saanuks teha ainuüksi juhul, kui valeandmete esitamine oleks taotleja poolt tahtlik. Euroopa Liidu vahenditest makstava toetuse taotlemisel esineva kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb tuvastada ka subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada Euroopa Liidu õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Valeandmete esitamine toetuse taotlemisel toob kaasa toetuse väljamaksmata jätmise üksnes juhul, kui neid on esitatud kavatsetusega või ka otsese tahtlusega. Seega tuli Euroopa Liidu õigusest tulenevalt PRIA-l valeandmete esitamise kindlakstegemiseks tuvastada kaebuse esitaja tahtlus valeandmeid esitada. Kaebaja leiab, et valeandmete esitamisega saab tegemist olla üksnes juhul, kui taotleja on ise võltsinud, moonutanud või mõnel muul viisil muutnud olemasolevaid andmeid. Valeandmete esitamisega pole tegemist olukorras, kus taotleja esitab andmed saadud kujul, kuid nendes esinevad teatavad ebakorrektsused või ebakõlad. Viimati nimetatud juhul on tegu puudustega esitatud andmetes. Kaebuse esitaja märgib, et saatis kõik dokumendid PRIA-le sellisena, nagu need OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt juhataja A.R. ja ettevõtte töötaja T.R. a käest sai. Samuti on väide, et projektdokumentatsioon esitati selliselt, nagu kaebaja projekteerijalt sai, vastustaja poolt ümber lükkamata. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ise ehitusloa saamise aluseks olevaid dokumente täiendanud või muutnud. PRIA arusaam, et valeandmete esitamisega on tegemist isegi juhul, kui kaebuse esitaja PRIA-le esitatud andmeid ise ei muutnud, edastades need OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt poolt koostatud kujul, ei ole õige. Kaebaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et juba ehitusloa taotlemisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kui ehitusloa väljastajale ehitusprojekt, mis vastab ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on ka koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva või kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Kui kohalik omavalitsus otsustab ehitusloa anda, on ta ka kontrollinud ehitusprojekti nõuetekohasust ja kiitnud selle ehitusloa väljastamisega heaks. PRIA-le esitatakse ehitusluba selleks, et PRIA saaks veenduda, et kõik ehitusloa andmisele eelnenud toimingud on teostatud korrektselt, mida on kinnitanud loa andmisega ka selleks pädev omavalitsus. PRIA peab tuginema toetuse maksmise otsustamisel kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusloale, mitte asuma kohaliku omavalitsuse asemel ehitusloaga heakskiidetud projekti ümber vaatama.
32. 04.04.2012 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Ringkonnakohus kuulas tunnistajana üle T.R. a, kes selgitas, et ta tegutses omal käel tööandja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt teadmata. Suhtlus käis H.V. telefoni teel, kes soovis temalt tellida ehitusprojekti ehitusloa saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu 07.02.
34. a otsus osaliselt tühistada. Peale selle tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi täiendada alljärgnevate põhjendustega. I
35. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et toetuse maksmist tuleb hinnata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 26.03.2007–31.07.2008 kehtinud redaktsiooni (ELÜPS) alusel. Üldreeglina tuleb rakendada seaduse seda redaktsiooni, mille alusel taotlus esitati (RKHKo 04.05.2001, 3-3-1-21-01, p 2).
36. Kaebaja taotles toetust ELÜPS § 454 lg 1 alusel, mis sätestas, et maaelu arengu toetust on õigus taotleda isikul, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. Seaduse seletuskirjas on märgitud, et suur osa taotlejale ja taotlusele esitatavaid nõudeid tulenevad nõukogu määrusest (EÜ) nr 1698/2005 ja komisjoni määrusest (EÜ) nr 1974/2006 (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1091 SE I seletuskiri seisuga 15.01.2007).
37. ELÜPS § 456 lg 2 nägi ette, et kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele, taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust või taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. ELÜPS § 457 lg 5 p 4 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Vastavalt komisjoni 07.12.
38. a määruse (EÜ) nr 1975/2006 art 31 lg-le 2 arvatakse tegevus toetuse alt välja, kui toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks on küsimus, kas kaebaja esitas PRIA-le tahtlikult valeandmeid ning kas kaebaja taotlus vastas ELÜPS-i alusel kehtestatud põllumajandusministri 12.03.
39. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8 lg 4 punktile
40. Viimane sätestas 10.04.2008–20.11.2008 kehtinud redaktsioonis, et kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid on ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga.
41. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Euroopa Liidu vahenditest makstava toetuse taotlemisel esineva kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb tuvastada ka subjektiivne aspekt ning on seisukohal, et tahtlus on ELÜPS § 456 lg 2 ja § 457 lg 5 p 4 kohaldamise eeldus, sest neid norme tuleb tõlgendada koosmõjus nende aluseks olevate Euroopa Liidu normidega. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtuga, et komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 art 31 lg 2 kuulub antud asjas kohaldamisele.
42. Ringkonnakohus leiab, et terminit „tahtlikult“ komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 art 31 lg 2 tähenduses tuleb tõlgendada kui vähemalt otsest tahtlust sarnaselt KarS § 16 lgga
43. Tahtlikult hõlmab selle tõlgenduse kohaselt nii juhtumi, kui isik teab, et esitab valeandmeid, ja tahab või vähemalt möönab seda, kui ka juhtumi, kui isik seab eesmärgiks valeandmete esitamise ja teab, et tal õnnestub nende abil toetust saada, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sarnasel juhtumil on seda terminit sel moel tõlgendanud ja põhjendanud nt Alam-Saksimaa ülemhalduskohus (vrd Oberverwaltungsgericht Lüneburg 20.06.2008, 8 LA 11/08, p 9, arvutivõrgus: 7 http://www.rechtsprechung.niedersachsen.de/jportal/portal/page/bsndprod.psml). Paralleel võimaldab tahtluse esinemise ja selle vormi tuvastamisel lähtuda eelkõige teo objektiivsetest asjaoludest (vrd J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
44. tr. Tallinn 2009, § 16 komm 17.1).
45. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud oma 23.08.
46. a määrusega kriminaalasjas nr 1-109647 jõusse Riigiprokuratuuri määruse, millega jäeti kriminaalasi H.V. i vastu alustamata. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et puudus alus kriminaalmenetluse algatamiseks KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes, sest ei esinenud põhjendatud kahtlust dokumendi võltsimiseks (KarS § 344) ega võltsitud dokumendi kasutamiseks (KarS § 345) relevantset tahtlust. Kriminaalmenetluses kogutud tõendeid hindab ringkonnakohus

§ 61lg-te 2 ja 4 järgi.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Seejuures on võimalik, et halduskohtumenetluses hinnatakse samu asjaolusid teisiti kui kriminaalmenetluses.

1. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ei nõustu halduskohtuga selles osas, et kaebaja juhatuse liige H.V. ei esitanud PRIA-le toetuse saamiseks tahtlikult valeandmeid. H.V. soovis T.R. alt saada XXX ostetud kinnistule tüüpprojekti alusel kavandatud turismitalu projekti muutmist puhkemaja projektiks. Suhtlus H.V. i ja T.R. a vahel leidis tunnistaja T.R. a kinnitusel aset peamiselt telefoni ja meili teel. Ehitusluba väljastati projekti alusel 08.10.
2. Toimikumaterjalide põhjal torkab silma, et PRIA-le on taotluse menetluse erinevates järkudes esitatud erinevate tiitellehtedega erinevaid jooniseid. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid, et ta tegutses kogu aeg teadmisega, et temaga suhtlev T.R. tegutses tegelikult OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt esindajana. Hiljemalt esimeste kahtluste ilmnemise korral oleks saanud selle OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt juhatuse liikmele päringut esitades lihtsalt välja selgitada. Seda H.V. aga teha ei püüdnud, vaid selle asemel esitas ta PRIA-le üha uusi versioone, üksteisele vastukäivaid andmeid ja segaseid selgitusi. Fakt on, et projekti eest tasumine toimus otse T.R. ale, mitte OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt, ning projekti eest tasutud summa oli turuhinnast mitu korda väiksem. PRIA-le menetluse erinevates etappides esitatud erinevate projektdokumentatsiooni, sh tiitellehtede versioonide arv on tavatult suur. PRIA-le on sama meetme raames lisaks kaebajale esitanud taotlused toetuse saamiseks Setotalo OÜ, Piiriääre Puhkemaja OÜ, Intelcorp OÜ ja CDS Holdings OÜ. Kõikide nende taotluste juurde on lisatud puhkemaja põhiprojekt, mille tiitelleht on väljastatud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt blanketile ning mille projekteerijaks on märgitud T.R. . Nimetatud taotlustele lisatud ehitusprojektide näol oli sisuliselt tegemist ühe ja sama ehitusprojektiga, millel puudusid töö number ja vastavad allkirjad. Sellest hoolimata väitis H.V. 12.12.2008 PRIA-le esitatud vaides, et projekti koostaja on OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt, hoolimata sellest, et tal pidid selleks ajaks olema selles suhtes vähemalt tõsised kahtlused. Isegi kui eeldada, et H.V. i positiivne teadmine, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ei ole tema projekti autor, algas 18.03.2010, mil kaebaja juures viidi PRIA esindajate poolt läbi osaline investeeringu teostamise kontroll, on kaebaja sellest hoolimata püüdnud 06.10.2010 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses ikka veel väita, et tema teada oli projekti koostaja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt. H.V. i tegevus viitab lähtuvalt objektiivsetest asjaoludest oma kogumis sellele, et ta teadis, et projekti koostaja oli T.R. , mitte OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt, kuid püüdis sellest hoolimata tekitada muljet, et tegemist on viimase poolt koostatud projektiga. Tõendeid kogumis hinnates loeb ringkonnakohus tõendatuks H.V. i tahtluse esitada valeandmeid.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et igal juhul ei ole tegu antud asjas relevantsete andmetega Määruse nr 20 § 8 lg 4 p 4 mõttes. Viimane sätestas 10.04.2008–20.11.2008 kehtinud redaktsioonis, et kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad 8 dokumendid on ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga. Riigikohtu halduskolleegium on manitsenud PRIA-t järgima talle toetustaotluse läbivaatamiseks antud pädevust ning keelanud laiendada toetuse taotlejatele esitatavaid tingimusi (RKHKo 08.11.2007, 3-3-1-38-07, p 18). PRIA ise tuletab oma pädevuse kontrollida, kas toetuse saamiseks esitatud projekti on koostanud projekteerija, kel on majandustegevuse registri registreering projekteerimise alal, EhS § 41 lg 1 punktist
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.
5. a määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ (kehtis 09.01.2003–24.09.2010; Määrus nr 70) § 1 lg 2 kohaselt pidi ehitusprojekti iga dokument olema identifitseeritav ehitise, ehitusprojekti koostaja ja kontrollija ning ehitusprojekti koostamise aja andmete kaudu. Ehitusprojekti joonis on ehitusprojekti dokument. Ühtlasi sätestas Määrus nr 20 § 3 lg 1 p 1, et taotleja võib toetust taotleda hoone ja rajatise ehitamiseks ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ringkonnakohus ei nõustu siiski, et sellest oli tuletatav PRIA pädevus kontrollida toetuse taotleja poolt esitatud projektdokumentatsiooni koostaja tegevusluba.
6. Määruse nr 20 § 8 lg 4 p 3 eeldas toetuse saamiseks ehitusloa olemasolu. Ehitusluba väljastatakse ehitusseaduse alusel. EhS § 1 lg 1 järgi sätestab ehitusseadus nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. EhS § 3 lg 1 lause 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kuni 26.02.2010 kehtinud EhS § 22 lg 1 p 1 redaktsiooni järgi oli ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Lisaks sätestas Määrus nr 70 § 2, et selles määruses sätestatud nõuded kehtisid ehitusloa taotlusel esitatud ehitusprojekti suhtes. Kui ehitusloa väljastamiseks pädev kohalik omavalitsus on ehitusloa väljastanud, siis on selle saajal avaliku võimu poolt väljastatud luba püstitada loal märgitud ehitis. PRIA-l ei ole pädevust kontrollida üle tingimusi, mida ehitusloa väljastamiseks pädev haldusorgan on juba kontrollinud ja nõuetekohaseks hinnanud.
7. Vastavalt komisjoni 07.12.
8. a määruse (EÜ) nr 1975/2006 art 5 lg-le 3 ei maksta toetust toetusesaajale, kelle puhul on kindlaks tehtud, et ta on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Käesoleval juhtumil see ei ole nii. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et tegu on iseenesest sobiliku projektiga Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 3.1 raames. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 3.1 üldeesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Lisaks on meetme põhjenduses märgitud, et meede täiendab rakendatava „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ raames selliseid tegevusi nagu kapitalile juurdepääsu lihtsustamise toetamine, mis võimaldab igakülgset abi uutele ettevõtjatele tegevuse alustamisel, ning turismi arendamist, mille raames toetatakse muu hulgas projekte, mis suurendavad ettevõtete ja piirkondade turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel (vt Eesti maaelu arengukava 2007–2013, arvutivõrgus: http://www.agri.ee/mak). Puhkemaja ehitus Saaremaale XXX on ringkonnakohtu hinnangul nende eesmärkidega kooskõlas.
9. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga põhijäreldusega, et PRIA 15.07.
10. a käskkiri nr 13-6/1274 ja 08.09.
11. a vaideotsus nr 13-4/124 tuleb tühistada. II 9
12. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga osas, et PRIA-t saab kohustada toetuse väljamaksmiseks. Tegemist on kohustamiskaebusega. Kohustamiskaebuse alusel saab kohus teha haldusorganile ettekirjutuse vaid siis, kui tegemist on seotud otsusega või haldusorgani kaalutlusõigus on nullile taandatud. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud vastustajale kuludokumendid, mille nõuetele vastavus ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks. Seetõttu ei saa ringkonnakohus kohustada toetust välja maksma, vaid saab teha ettekirjutuse 30 päeva jooksul kontrollida kuludokumentide õigsust ja otsustada nende põhjal toetuse väljamaksmine. Määruse nr 20 § 16 lg 1 kohaselt pidi PRIA tegema otsustuse toetuse väljamaksmiseks kolme kuu jooksul, arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest. Määrus nr 20 kehtis kuni 31.12.
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et käesolev menetlus on sedavõrd kaua kestnud, et 30-ne päevast tähtaega tuleb pidada PRIA jaoks piisavaks. III
14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga antud asjas viivise kohaldamise võimalikkuse osas. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et VÕS § 113 avalik-õiguslikus suhtes kohaldamise lubatavuse üle otsustamiseks tuleb selgitada, kas see oleks vastuolus selle suhte olemusega (vrd RKHKo 16.12.2010, 3-3-1-83-10, p 21). Käesoleval juhul ei ole viivise nõue juba seetõttu põhjendatud, et toetus ei ole väljamaksmiseks küps. Toetuse väljamaksmine on tingimuslik, s.t toetus makstakse välja siis, kui investeering on nõuetekohaselt teostatud ja selle kohta nõuetekohased kuludokumendid PRIA-le esitatud. PRIA-l tuleb 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest kontrollida esitatud kuludokumentide õigsust ja otsustada nende põhjal toetuse väljamaksmine.
15. Peale selle nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude määramisel ja väljamaksmisel on oma kindel reeglistik. Investeeringutoetusi antakse Euroopa Liidu õiguse ja selle rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse alusel. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 ega ka komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006 ei näe ette viiviste maksmist toetuse väljamaksmisega viivitamise korral. Seda ei näe ette ka siseriiklikud toetuse määramist ja maksmist reguleerivad õigusaktid. Kuna Euroopa Liidu õigus viivist maksmist makseagentuuri poolt maksetega hilinemisel käesoleval ajal ette ei näe, pole kusagil sätestatud ka seda, millistest vahenditest (kas Euroopa Liidu või liikmesriigi) peaks viivist maksma ning milline võiks olla viivise määr.
16. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ka selles osas, et viivist ei saa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude määramise asjades kohaldada ka seetõttu, et avaliku sektori kulutused ettevõtetele antavale abile ei tohi ületada abi ülemmäärasid. Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 art 70 lg 8 sätestab, et avaliku sektori kulutused ettevõtetele antavale abile peavad üldjuhul vastama riigiabi suhtes sätestatud abi ülemmääradele. Sama määruse art 2 p i kohaselt on avaliku sektori kulutused kõik tegevuste finantseerimiseks antavad riiklikud panused, mis pärinevad riigi või piirkondlike või kohalike asutuste või Euroopa ühenduste eelarvest ning mis tahes muud samalaadsed kulutused. Ka viivis oleks selle väljamõistmise korral lõppastmes riiklik panus, mistõttu tuleb seda käsitada avaliku sektori abistava kulutuse osana. Kuna avaliku sektori abistavatele kulutustele on kehtestatud ülemmäärad, siis ei tohi neid viivise väljamõistmisega varjatult suurendada. IV 10
17. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses talle osutatud õigusabikulude hüvitamist summas 336 eurot.

§ 108lg 1 lause 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama sätte lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Esimene aste mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1215,98 eurot. Võrreldes esimese astme otsusega leiab ringkonnakohus, et toetuse väljamaksmise asemel on vastustajat üksnes võimalik kohustada uuesti toetuse väljamaksmise üle otsustama ning et viivise nõue ei ole põhjendatud. Teises astmes tegi ringkonnakohus võrreldes halduskohtuga otsuse niisiis kaebaja kahjuks. Et järgida

§ 108lg-t 2, on ringkonnakohtu arvates kaks võimalust.

Esiteks on mõlema poole jaoks võimalik moodustada hinnanguline ja abstraktne võidu ja kaotuse protsent, seejärel kogu põhjendatud menetluskulu kokku liita ning lõpuks vastavalt saadud protsendile ära jagada. Teine tee seisneb selles, et kuna hinnanguliselt on kaebaja kokkuvõttes saanud rohkem, on võimalik jätta esimese astme otsus kulude osas muutmata ning jätta teise astme menetluskulu poolte endi kanda. Ringkonnakohus valib menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes teise tee. 28. Lisaks tuleb

§ 106järgi koosmõjus Ts

MS §-dega 151, 152 ja 156 ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määrus nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-ga 7 otsustada tunnistaja kulude kandmise kohustus.

§ 108

lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja kulu tuleb käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades jagada poolte vahel võrdselt. Einar Vene Maili Lokk 11 Madis Ernits