Obsah (6)

§ 28§ 15§ 29§ 66§ 68§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 29 lg-s 1 kehtestatud kinnipeetavate kirjavahetuse jälgimise kohustuse täitmiseks ja julgeolekuriskide välistamiseks tutvuma saadetise sisuga ja seda põhjalikult kontrollima ning selleks kulub aega. Kirisaadetise avamise ja selles olevate esemete edastamise toimingute vaheline lühiajaline viivitus ei koorma kinnipeetavat ülemäära ega riku kirja saaja subjektiivseid õigusi, kui see mahub kirja edastamise tähtaja raamidesse. Käesoleval juhul ei ole ühegi kaebuses nimetatud kirisaadetise sisu R. Kaldale täies ulatuses kätte antud ettenähtud seitsme tööpäeva jooksul. Selline korraldus rikub vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 50 lg 1 ja § 61 lg 1, kuivõrd ei arvesta kinnipeetava õigust saada talle saadetud esemed ettenähtud tähtaja jooksul enda kätte. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et kirja saamisel kirjutatakse lisaks vangla sisekorraeeskirja § 48 lg-s 3 sätestatule üles ka selle üksikasjalik sisu, sest

§ 28

lg-st 1 ja § 29 lg-st 1 tulenevalt toimub kinnipeetava kirjavahetus vangla kontrolli all. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla tegevus R. Kaldale saabunud kirisaadetistes olnud osade esemete mittetähtaegsel kättetoimetamisel ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud HKMS § 25 lg-st 2 ja TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust ning ebaõigesti kohaldanud VSkE § 50 lg-t
2. Otsuses ei ole põhjendatud, miks halduskohus ei nõustu Viru Vangla väidetega, et kõiki kirjaga saabunud esemeid ei ole isikul õigus kambrisse saada. Halduskohus ei ole hinnanud, kas kaebajale saabunud esemed olid kaebajale üldse kambris lubatud ega loetlenud, milliste esemete kätteandmisel on vangla õigusvastaselt käitunud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et VSkE § 50 lg 1 tõlgendamisel koostoimes teiste kinnipeetavate isiklike asjade lubamist/hoidmist reguleerivate sätetega, saab järeldada, et isikul ei ole õigust kõiki kirjaga saabunud esemeid seitsme tööpäeva jooksul kätte saada. Isikul ei ole õigust kirisaadetisega saabunud eseme automaatselt kambrisse kättesaamiseks, vaid see, kas isikul on õigus ese kambrisse saada, tuleb otsustada igal juhul eraldi. Isikul puudub õigus kätte saada esemeid, mis on tulenevalt VSkE-st või vangla direktori käskkirjast keelatud või vastavad

§ 15lg-s 2 sätestatud tunnustele.

Lisaks eeldab teatud esemete (nt riided) kambrisse väljastamine

-st tulenevalt sellekohast luba, mistõttu eseme kirjaga saabumisel tuleb isikul esitada taotlus eseme väljastamiseks. Taotluse esitamisel kohalduvad tavapärased taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtajad. Põhjendamatu oleks kohaldada kirjaga saabunud eseme puhul taotluse lahendamiseks lühemat tähtaega. 2

1. R. Kalda vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt puudub halduskohtu tühistamiseks alus, kuna kohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Apellatsioonkaebuses ei ole näidatud, milliseid norme tuleb tõlgendada koostoimes VSkE § 50 lg-ga
2. Halduskohus leidis õigesti, et kõik maksikirjades olnud esemed tuli VSkE § 50 lg 1 kohaselt kaebajale kätte anda seitsme tööpäeva jooksul. Kaebaja vaidlustas vanglas lubatud esemete kätteandmisega viivitamist ning kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt viidatud plastiknõude mittekätteandmist. Sokkide ja vabaajajalatsite väljastamiseks ei ole üldjuhul luba vajalik, kuid nende kambrisse saamiseks tuli kaebajal esitada laole taotlus.

§ 29lg 1 ja VSk

E § 50 lg 1 kohaselt on kaebajal subjektiivne õigus kirisaadetises olevad lubatud esemed kätte saada seitsme tööpäeva jooksul ning ilma täiendavate taotluste esitamiseta. Vastustajal ei ole õigust kaebajale kirisaadetises saabunud esemeid lattu paigutada. Kirisaadetistes saadetud esemete kätteandmise ootamine ligi kuu aega on ilmselgelt ebaproportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.04.
2. a otsus tuleb tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla tegevus Romeo Kaldale 17.12.2009, 08.01.2010, 02.03.2010, 18.03.2010 ja 05.07.2010 saabunud kirisaadetistes olnud osade esemete kaebajale mittetähtaegsel kätteandmisel ja osas, millega mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse välja kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv.
3. Käesolevas asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et kaebuses loetletud maksikirjad avati nende vanglasse saabumisest arvates seitsme tööpäeva jooksul kinnipeetava juuresolekul ja anti kirjad koos enamus neis sisaldunud esemetega R. Kaldale kirjade avamise päeval kätte. Samuti on halduskohus asunud ringkonnakohtu arvates põhjendatult seisukohale, et ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene, et kirisaadetiste avamine ja nendes olevate esemete kinnipeetavale edastamine peab toimuma alati samaaegselt. Vaidlus käis üksnes selle üle, kas vanglal oli õigus täiendavasse kontrolli võetud asju vahepeal kaebaja laos olevate asjade juurde paigutada ning kas ka sellised kontrolli võetud asjad tuli tingimata kinnipeetavale kätte anda 7 tööpäeva jooksul maksikirjade vanglasse saabumisest arvates. Halduskohus on selles osas asunud seisukohale, et vanglal ei ole ilma kinnipeetava nõusolekuta õigust tema asju lattu paigutada ning kuna R. Kalda ei ole kaebuses viidatud kirjasaadetiste sisu ühelgi juhul saanud täies ulatuses kätte seitsme tööpäeva jooksul, sest osa kirjades olnud asju on vahepeal paigutatud lattu ja väljastatud sealt ligikaudu kuu aega pärast maksikirjade saabumist, on vastustaja rikkunud VSkE § 50 lg 1 ja § 61 lg 1 nõudeid.
4. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et kuigi VSkE § 50 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saabunud kiri edastatakse talle seitsme tööpäeva jooksul, siis selle sätte tõlgendamisel koostoimes teiste kinnipeetavate isiklike asjade lubamist või nende hoidmist reguleerivate paragrahvidega, ei tähenda see, et kinnipeetavale tuleb igal juhul kõik kirjaga saabunud esemed seitsme tööpäeva jooksul kätte anda. Kinnipeetaval puudub õigus kätte saada esemeid, mis on tulenevalt VSkE-st või vangla direktori käskkirjast keelatud või vastavad

§ 15lg-s 2 sätestatud tunnustele.

Samuti sätestab

§ 66

lg 1, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

§ 68

lg 1 sätestab, et vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist 3 keelatud esemete ja ainete avastamiseks.

-s ja ka vangla direktori käskkirjades on teatud esemete kambrisse saamiseks ette näinud loa olemasolu. Viru Vangla 10.03.

1. a käskkirja nr 1.1-1/44 alusel ei väljastata kinnipeetavatele kambrisse sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid, mis on vangla poolt kinnipeetavale tagatud. Viru Vangla on andnud teatud riideesemete osas välja käskkirja nr 208, mis loetleb isiklikud riideesemed, mis on kambris lubatud ning ka selliste riideesemete koguse.
2. Toimikus olevatest aktidest ja taotlustest (tl 34-42) nähtub, et kaebuses märgitud kirisaadetistest võeti täiendavasse kontrolli ja paigutati seepärast ajutiselt lattu esemed, mille osas ei olnud üksnes visuaalse vaatluse pinnalt võimalik kindlaks teha, kas tegemist on vanglas lubatud või keelatud esemetega, vangla poolt kinnipeetavatele väljastatavate esemetega sarnase otstarbega esemetega või esemetega, mida ei ole võimalik kambrisse lubada tulenevalt sellest, et kinnipeetaval võib sarnaseid esemeid juba kambris maksimaalselt lubatud koguses olemas olla. Maksikirjades olnud teatud esemete kohe mittekätteandmise alusena on aktides viidatud ka sellele, et asjade ajutise lattu paigutamise üheks eesmärgiks on nende registrisse kandmise vajadus. VSkE§ 61 lg 2 järgi koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse, tuppa või lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Selline täiendav kontroll võimaldas täita ka VSkE § 57 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kogukaal ületada 30 kg. Seda, et selline täiendava kontrolli teostamine enne asjade kinnipeetavale kätteandmist on lubatav ja õiguspärane, on ringkonnakohtu arvates aktsepteerinud ka Riigikohus oma 14.06.
3. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-35-
4. Riigikohus jättis selles lahendis muutmata ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata R. Kalda taotluse tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming – pärast kaebajale saabunud kirjade avamist nende ja osade kirjades olnud esemete kaebajale kätte andmata jätmine ja ajutiselt lattu paigutamine eesmärgiga viia nende osas läbi täiendav kontroll. Arusaadavalt ei ole võimalik kõiki eelnimetatud asjaolusid kõikide maksikirjas saadetud esemete osas kontrollida kohe kirja kinnipeetavale edastamise ajal ja täiendavat kontrolli vajavate esemete osas ei pruugi olla alati võimalik seda kontrolli teostada ka 7 tööpäeva jooksul arvates maksikirja saabumisest. 10.

ega ka VSkE ei sätesta, kuidas peaks vangla toimima esemetega, mis vajavad enne nende kinnipeetavale kätteandmist või selle üle otsustamist täiendavat kontrolli või registreerimist.

§ 11

lg 1 järgi kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 5 lg 1 järgi määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane ega alusetu vangla poolt rakendadav kord, et need maksikirjaga saabunud esemed, mis vajasid enne nende kinnipeetavale kätteandmist veel täiendavat kontrolli, registreerimist või muude vajalike toimingute teostamist tulenevalt

-s, VSkE-s või vangla direktori poolt antud haldusaktides sätestatust, paigutati seetõttu kirjalike aktide alusel, mida tutvustati ka kinnipeetavale, ajutiselt lattu ja anti sealt välja Viru Vangla kodukorra punktide 10.2 ja 10.3 kohaselt, teostades samaaegselt ka vajalikku kontrolli ja muid toimingud. Viru Vangla kodukorra p 10.2 järgi on asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks kinni peetaval isikul õigus esitada vormikohane taotlus inspektor-kontaktisikule ning üksuse juht kontrollib taotluse sisu ja otsustab asjade väljastamise. Kodukorra p 10.3 kohaselt toimetab kinni peetavate isiklike asjade ladu vastavalt vangla töökorraldusele taotluse alusel 4 kinni peetavatele isikutele asjad kätte vähemalt üks kord kuus. R. Kalda poolt laole esitatud ja täiendavasse kontrolli suunatud asjade kättesaamise taotlustest nähtuvalt on kinnipeetav need asjad laost kätte saanud 17-38 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, so hiljemalt taotluse esitamisele järgneval kuul. See tähendab, et asjade kätteandmisel järgiti kodukorra p 10.3 nõudeid ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajale väljastpoolt vanglat saadetud ning täiendavat kontrolli, registreerimist või muude toimingute tegemist vajanud esemete selline kättesaamise aeg olnud ka ebamõistlikult pikk. 11. VSkE § 61 lg 1 kohaselt paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut. Viidatud piirangud puudutavad kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kogukaalu, mis ei või ületada 30 kilogrammi ning kohustust anda isiklikud riided, mille kandmiseks luba puudub, vanglateenistuse lattu hoiule. Ka viidatud paragrahvi alusel ei anta kõiki kinnipeetavale kuuluvaid esemeid isegi tema soovil automaatselt kambrisse, vaid see eeldab nende esemete suhtes teatud eelkontrolli teostamist tulenevalt

-s sätestatud piirangutest. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul VSkE § 61 lg 1 nõuet rikutud ka käesoleval juhul, sest R. Kaldale maksikirjades saadetud ja täiendavat kontrolli vajanud esemeid ei paigutatud lattu nii, et neid ei olekski olnud võimalik sealt enam kambrisse saada. Lisaks sellele on R. Kalda enamuse käesolevas asjas vaidluse all olevate kirjadega talle saadetud esemetest osa kambrisse saamisega ja osa ajutiselt lattu paigutamisega nõus olnud, allkirjastades vastavad aktid või andes selle kohta allkirja maksikirjade registreerimise raamatus (tl 30-33, 35-37).

1. Kuna lõpptulemusena jääb R. Kalda kaebus tervikuna rahuldamata, siis puudub alus esimese astme kohtus riigilõivu tasumisest vabastatud kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt riigituludesse nii HKMS vr § 95 lg 1 kui ka HKMS § 118 lg 2 alusel. Seetõttu tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus ka selles osas tühistada.
2. Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleks HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud (riigilõiv) R. Kaldalt vangla kasuks välja mõista. Arvestades seda, et R. Kalda oli esimese astme kohtus vabastatud riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu (tl 18), jätab ringkonnakohus Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 11 alusel vastustaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk