¹ lg-te 5 ja 6 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest. HMS § 5 lg-s 2 on sätestatud, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ning ebameeldivusi isikutele. Kuivõrd vaie kuulub lahendamisele 30 päeva jooksul, tuleneb eeltoodust vangla kohustus viia distsiplinaarmenetlus läbi ja määrata distsiplinaarkaristus samuti hiljemalt ühe kuu jooksul. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine vanglas ei ole kuidagi keerulisem või aeganõudvam vaide esitamisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 30-päevane tähtaeg on distsiplinaarkaristuse määramiseks igati mõistlik ja piisav. Nimetatud seisukohal on olnud ka seaduseandja, kuivõrd alates 01.02.2007.a on sarnaseid põhimõtteid järgiv regulatsioon sõnaselgelt sätestatud ka Vangistusseaduses. Alates 01.02.2007.a kehtiva Vangistusseaduse redaktsiooni § 4¹ kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kaebuse esitaja palub kohtul tuvastada Murru Vangla direktori 29.12.2006.a käskkirja nr 1417dm õigusvastasus. Vastustaja seisukohad Vastustaja Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu. Vangistusseaduse § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2004.a käskkirjaga nr 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“. Kodukorra punkti 29 alapunkt 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Sama korra punkti 29 lg 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud teavitama vanglaametnikke kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut, sisekorda ning teiste isikute elu või tervist. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 71 „Vangla sisekorraeeskirja“ (käskkirja väljaandmise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) § 58 sätestab kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. 2 Kaebuse esitaja väidab, et Murru Vangla direktori 29.12.2006.a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus ei ole määratud mõistliku aja jooksul peale distsiplinaarsüüteost teada saamist ning tuleb seega tunnistada õigusvastaseks. Vastustaja antud seisukohaga ei nõustu. Kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramise ajal ei olnud Vangistusseaduses sätestatud tähtaega, mille jooksul on distsiplinaarkaristuse määramine lubatav. Menetluse käigus leidis kinnitust kaebaja süü distsipliinirikkumise toime panemisel ning seega määrati distsiplinaarkaristus sisuliselt õiguspäraselt. Menetlustähtaja pikkus tulenes asjaolust, et hoolimata Murru Vangla korduvatest suulistest pöördumistest Kaitsepolitseiameti poole informatsiooni saamiseks, edastas Kaitsepolitseiamet Murru Vanglale informatsiooni distsiplinaarmenetluse läbiviimise otsustamiseks 15.12.2006.a, edastades kinnipeetavate ülekuulamise protokollidest väljavõtted, sh ka väljavõtte Alo Paluoja 13.09.2006.a tunnistajana ülekuulamisest. Edastatud informatsioonist selgus, et Alo Paluoja sõnade kohaselt oli kambris tema teada kaks mobiiltelefoni, mis kuulusid temale, ühte telefoni kasutas tema ning teist kambrikaaslane XX. Seega tunnistas kaebuse esitaja toime pandud distsipliinirikkumist. Distsiplinaarmenetluse ajal Alo Paluoja´lt seletusi ei võetud. Eeltoodust lähtudes palub vastustaja jätta Alo Paluoja kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele kohtu poolt toodud motiividel. Antud asjas on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Murru vangla direktori 29.12.06. käskkiri nr 1417-dm, millega määrati kaebajale
lg 1 p 4 alusel karistuseks 15 ööpäeva kartserit, mille kaebuse esitaja on Tartu Vanglas ajavahemikul 05.01.-20.01.2007 ära kandnud. A. Paluoja taotleb vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, eesmärgiga hiljem esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Seega on kaebuse esitajal tõendatud ka põhjendatu huvi olemasolu haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Käskkirja järgi pani A.Paluoja distsipliinirikkumise toime 04.09.2006, distsiplinaarkaristus määrati talle 29.12.2006, ehk 116 päeva peale distsiplinaarüleastumist. Distsiplinaarkaristuse määramise ajal kehtinud vangistusseaduse redaktsioon ei sätestanud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Kuid kuna eelnimetatud seaduse § 11 lg-s 1 on märgitud, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, on õiguspärane arvestada haldusmenetluses kehtestatud tähtaegadega.
lõigete 5 ja 6 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest. Seega saab järeldada, et kui vaiet lahendatakse 30 päeva jooksul, siis peaks vangla viima distsiplinaarmenetluse läbi ja määrama distsiplinaarkaristuse samuti hiljemalt 30 päeva jooksul. Kuid samas on oluline, et selle tähtaja arvestamisel ei saa lähtuda mitte ainult üleastumise toimepaneku ajast, vaid tuleb arvestada ka rikkumise teadasaamise aega. Alates 01.02.2007 kehtiva vangistusseaduse § 64 lg 41 redaktsiooni kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kaebuse esitaja on aga oma kaebuses arvestanud karistuse määramise tähtaja arvutamisel ainult rikkumise toimepaneku aega. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirja väljaandmisel rikkunud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Nähtuvalt vastustaja poolt esitatud materjalidest, ei olnud Murru Vangla enne kaitsepolitsei poolt 15.12.2006 saadetud materjale teadlik A.Paluoja poolt toime pandud võimalikust distsipliinirikkumisest. Kuna Murru vangla sai alles 15.12.2006 materjalid, mis võimaldasid alustada distsiplinaarmenetlust, oli vastustajal 3 sellest päevast alates kuu aja jooksul võimalik distsiplinaarmenetlust läbi viia ja karistust määrata. Vastustaja on selle aja jooksul ka karistuse määranud, karistuse määramiseks ei olnud möödunud ka 6 kuulist tähtaega, tulenevalt rikkumise toimepanekus ajast. Kuid kohus on seisukohal, et A.Paluoja poolt vaidlustatud käskkiri kuulub õigusvastaseks tunnistamisele vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõuete olulise rikkumise tõttu, mis võis viia ebaõigele lahendile. Distsiplinaarkaristust võib isiku suhtes kohaldada ainult seaduses sätestatud alustel ja korras.
lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja direktor või tema poolt selleks volitatud ametiisik. Sama seaduse § 64 lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Esitatud materjalide alusel saab kohus teha järelduse, et A.Paluoja distsipliinirikkumise kohta ei ole vastustaja poolt nõuetele vastavat menetlust läbi viidud.
lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristust. Antud juhul ei ole distsiplinaarmenetluse käigus A.Paluojalt ühtegi seletust võetud, puuduvad tunnistajate ütlused või vanglaametnike seletused, kes oleksid distsipliinirikkumist pealt näinud või selle avastanud (Murru Vangla kodukorra p. 1791) . Vangla direktorile on ettekande A.Paluoja rikkumise kohta teinud inspektor-kontaktisik 28.detsembril 2006 väidetavalt Kaitsepolitsei poolt 13.09.2006 A.Paluojalt saadud tunnistajana ülekuulamise väljavõttest. Ettekanne on koostatud 28.12.2006, samal päeval on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ning distsiplinaarkaristus on määratud järgmisel päeval, so 29.12.2006. Nagu märgitud, ei ole A.Paluoja distsipliinirikkumisest teavitatud, temalt ühtegi seletust ei ole võetud, ettekandele märgitud tunnistajad ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tunnistusi andnud, vaid on olnud läbiotsimist teostanud kaitsepolitsei töötajad. Seega ei ole sisuliselt distsiplinaarmenetlust läbiviidud. Kohus on seisukohal, vastupidiselt Murru Vangla vastuses toodud seisukohale, et ainult kriminaalmenetluse käigus tunnistajana antud ütlused ei saa tõendada isiku süüd ja olla aluseks distsiplinaarkaristuse määramisel. Ühtegi muud kaebajat süüstavat tõendit kogutud ei ole. A.Paluoja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tunnistanud end süüdi ega tunnistanud, et käskkirjas märgitud kaks mobiiltelefoni, 5 SIM-.kaarti ja 2 mobiiltelefoni akulaadijat kuulusid talle. Kõikide nimetatud esemete omamist ei ole A.Paluoja ka tunnistajana antud ütlustes väitnud. Seega on põhjendamatu vastustaja selgitus, et A.Paluoja on oma süüd kõikide läbiotsimisel leitud esemete omamises tunnistanud. Samas on aga käskkirja järgi just leitud esemete hulk mõjutanud ka karistuse valikut. Arvestades eeltoodut tunnistab kohus Murru vangla direktori 29.12.2006 käskkirja nr 1417dm õigusvastaseks. Kaebuse esitaja on taotlenud Murru Vanglalt menetluskulude väljamõistmist summas 3030 krooni, selle hulgas riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud kaebuse esitamisel summas 2950 krooni. Kuna kohus kaebuse rahuldab, siis kuuluvad vastustajalt menetluskulud taotletud summas väljamõistmisele. Eda Muts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.